Sugutu paljunemine
Asexuaalne paljunemine on paljunemine ilma suguta.
Selle paljunemisviisi puhul teeb üks organism või rakk iseendast koopia. Originaali ja selle koopia geenid on samad, välja arvatud harvaesinevad mutatsioonid. Need on kloonid.
Asexuaalne paljunemine on sugulise paljunemise vastand. Teisel on sugu ja esimesel ei ole. Enamasti sisaldab esimene kehaosa jagunemist.
Suguvõimetu paljunemise peamine protsess on mitoos. See paljunemisviis on levinud mõnede ainuraksete organismide, näiteks Amoeba puhul. Paljud taimed paljunevad ka suguta, näiteks jooksikute abil. Konkreetse koralli või mädaniku üksikud zooidid on tavaliselt geneetiliselt identsed. Nad moodustuvad kohale esimesena saabunud isendi mittesugulise paljunemise teel. Ühel terve rotirooside seltsil, bdelloidsetel rotiroosidel, puudub suguline paljunemine. Paljudel elusolendite liikidel on kahekordne tsükkel. Ühel etapil on neil suguline paljunemine, teisel etapil paljunevad nad lihtsalt jagunemise teel või toodavad munad, mis arenevad ilma viljastamiseta (aftid). Kõik mesilaste tütred arenevad viljastamata munadest. Seega on suguta paljunemine levinud paljudes eluvormides.
Suguvõimetu paljunemise tüübid
Binaarne lõhustumine
Mõned organismid, näiteks bakterid, paljunevad binaarse jagunemise teel. Nad jagunevad kaheks, nii et ühest bakterist saab kaks bakterit. See toob alati kaasa tütarrakkude tekke ja järeltulijad on identsed vanemaga.
Algavad
Pungi jagunemine sarnaneb binaarsele jagunemisele, kuid seda kasutavad taimed ja mõned loomad, mis ei saa lihtsalt pooleks jaguneda nagu bakterid. See on siis, kui taimest või loomast eraldub väike osa, mis seejärel, olles oma "emast" eraldatud, hakkab kasvama, kuni nii "vanem" kui ka "järeltulija" on sama suured ja mõlemad on võimelised uuesti pungi moodustuma. See võib juhtuda veel mitu korda.
Parthenogenees
Parthenogeneesi esineb nii taimedel kui ka loomadel. Munad arenevad ilma viljastamiseta. Näiteid esineb veekirpudel, rotiroosidel, kärntõvedel, pulkputukatel, mõnedel sipelgatel, mesilastel ja parasiitidest herilastel. Parthenogenees on selgroogsete puhul väga haruldane.
Vegetatiivne paljundamine
Väga levinud mõnedel taimeliikidel, mis kasutavad risoomi või varrega (näiteks maasikas). Teised taimed moodustavad sibulaid või mugulaid (näiteks tulbisibulad ja daalia mugulad). Mõned taimed võivad moodustada kloonikolooniaid, kus kõik isendid on kloonid ja kloonid võivad katta suure ala.
Spoorid
Seened (näiteks seened) toodavad eoseid, mis võivad olla nii suguta kui ka sugulisel teel. Suguvõimetutel eostel on sees geneetiline materjal, mis võimaldab neil luua täiesti uue organismi, mis on identne oma vanemaga. Nad tekivad mitoosi teel. Erinevad seened toodavad erinevaid aseksuaalseid eoseid, konidiaid, oidiaid ja pükniospoore. Spooride kuju ja värvus võivad olla abiks seeneliigi tuvastamisel.
Raku jagunemine ja muutumine kaheks rakuks (ülevaade)
Mõned taimed paljunevad suguvõimetult pungi abil; väikesed terviklikud taimed kasvavad selle lehe servas.
Ascomycota'de suguline paljunemine toimub konidia, spooride tüübi, moodustamise teel. Siin on Alternaria nelja konidia ahel, mis koosneb neljast konidiast
Suguline vs. mittesuguline paljunemine
| Tüüp | Eelised | Puudused |
| Asexuaalne paljunemine | Kaaslast pole vaja. Palju järeltulijaid toodetakse kiiresti | Järeltulijate puhul ei esine varieeruvust. |
| Seksuaalne paljunemine | Geneetiline varieerumine järglaste puhul. | Nõuab mõlema soo osalemist. |
Küsimused ja vastused
K: Mis on suguvõimetu paljunemine?
V: Asexuaalne paljunemine on suguta paljunemine, mille puhul üks organism või rakk teeb endast koopia.
K: Mis on mitoos?
V: Mitoos on suguta paljunemise peamine protsess, mille käigus üks rakk jaguneb kaheks identseks rakuks.
K: Millised organismid paljunevad tavaliselt suguta?
V: Üksikrakulised organismid, näiteks amööbid ja paljud taimed paljunevad suguta.
K: Mis on kloonid suguta paljunemisel?
V: Kloonid on organismid või rakud, mis on algse organismi või raku täpsed koopiad, mis on loodud suguta paljunemise teel.
K: Kas geneetiliselt identsed isendid tekivad sugulise paljunemise teel?
V: Ei, geneetiliselt identsed isendid moodustuvad mittesugulise paljunemise teel, nagu näiteks zooidid teatud korallides või mürkloomades.
K: Kas suguline paljunemine on paljunemiseks alati vajalik?
V: Ei, mõnel eluvormil on kahekordne tsükkel, kus nad paljunevad ühes etapis sugulisel teel ja paljunevad mittesuguliselt, jagunedes või tootes munasid, mis arenevad ilma viljastamiseta, nagu näiteks kirbud.
K: Kuidas arenevad kõik mesilase tütred?
V: Kõik mesilase tütred arenevad viljastamata munadest suguta paljunemise teel.
