Spore
Spoorid on viis, kuidas seened ja mõned mittesemnelised taimed (sõnajalad ja samblad) paljunevad. Neid toodavad ka bakterid pikaajalise ellujäämise eesmärgil. Mõned algloomad toodavad samuti pikaajalise ellujäämise eoseid.
Seemnetaimede eosed on üksikud rakud, mis kasvavad õietolmuteraks või gametofüüdiks munaraku sees. Kõrgemate taimede seemnete struktuur on keerulisem kui eosed. Seemnete peamine "uuendus" on nende toitmine arenevale embrüole, mida eostel ei ole.
Sporangiad sõnajalgade lehe alumisel küljel
Hyaloperonospora parasitica konidiofoor, milles on mitu konidiumi
Seente eosed
Seened (näiteks seened) toodavad eoseid, mis võivad olla nii suguta kui ka sugulisel teel. Suguvõimetutel eostel on sees geneetiline materjal, mis võimaldab luua täiesti uue organismi, mis on identne oma vanemaga.
Konidia on seene mittesugulised, mittemotiilsed eosed; neid nimetatakse ka mitosporideks, kuna nad tekivad rakkude mitoosiprotsessi kaudu. Nad on haploidsed rakud, mis on geneetiliselt identsed haploidse vanemaga, võivad soodsate tingimuste korral areneda uueks organismiks ja teenivad levitamisel.
Ascomycetes (sugukond Ascomycota) paljunemine toimub konideede moodustamise teel, mis on kantud spetsiaalsetel varrastel, mida nimetatakse konidiofoorideks. Nende spetsialiseerunud konidiofooride morfoloogia on sageli konkreetsele liigile iseloomulik ja seda saab seetõttu kasutada liigi identifitseerimiseks.
- Idanemine
- Sporangia
Bakteriaalsed eosed
Bakteriaalsed eosed on äärmiselt vastupidavad. Näiteks teetanuse ja siberi katku eosed võivad mullas elada aastaid. Nende spooride päritolu avastati 19. sajandil, kui bioloog märkas mikroskoobi all bakterirakkude sees väikest, ümmargust, heledat keha. See säilis isegi siis, kui baktereid viis minutit keetsid. See tappis bakterid, kuid mitte eosed. Need idanesid, kui tingimused olid sobivad. p186
Taimede eosed
Taimedel on põlvkondade vaheldumine. Üks põlvkondadest on sporofüüt, mis toodab meioosi teel eoseid, ja teine on gametofüüt, mis toodab sugurakke.
