Seeme
Seeme on seemne osa taimest, millest võib kasvada uus taim. See on paljunemisstruktuur, mis levib ja võib mõnda aega säilida. Tüüpiline seeme koosneb kolmest põhiosast: (1) embrüo, (2) embrüo toitainete varu ja (3) seemnekest.
On olemas palju erinevaid seemneid. Mõned taimed toodavad palju seemneid, mõned ainult mõned üksikuid. Seemned on sageli kõvad ja väga väikesed, kuid mõned on ka suuremad. Kookospähkel on nii suur kui lapse pea, kuid ta sisaldab rohkem kui ainult seemet. Alguses on seemned mõnda aega puhkeseisundis (puhkavad oma kesta sees). Kui seeme on valmis arenema, vajab ta seemneks saamiseks vett, õhku ja soojust, kuid mitte päikesevalgust.
Seemned kannavad endas toitu, mis aitab uuel taimel kasvama hakata. See toiduvaramu on endospermi ja/või kootleedonites. Paljud seemned on hea toit loomadele ja inimestele. Mitmesugused teraviljad, mida inimesed kasvatavad, nagu riis, nisu ja mais, on kõik seemned. Seemned on sageli viljade sees.
Lina seemned
Erinevate taimede seemned. Rida 1: moon, punane pipar, maasikas, õunapuu, murakas, riis, carum, Rida 2: sinep, baklažaan, physalis, viinamarjad, vaarikad, punane riis, patšuli, Rida 3: viigimarjad, lycium barbarum, peet, mustikas, kuldne kiivi, roosipuu, basiilik, Rida 4: rida: roosa pipar, tomat, redis, porgand, matiola, till, koriander, rida 5: must pipar, valge kapsas, napa kapsas, astelpaju, petersell, võilill, capsella bursa-pastoris, rida 6: lillkapsas, redis, kiivi, grenadilla, kannatuslill, meliss, tagetes erecta.
Areng seemnest
Seeme, kuigi mitte aktiivne, on pisike elav asi. See sisaldab tulevase taime embrüot, mis ei muutu ega arene: see on puhkeolekus. Üldine arusaam on, et seeme "magab", kuni ta saab seda, mida ta vajab ärkamiseks. See ei ole õige. Erinevatel seemnetel on erinevad harjumused, mis on kahtlemata kohanenud nende elupaigaga. Seemnetel on erinevaid puhkefaase:
1. Seemnete puhkeolek: tähendab, et seemned ei arene mõnda aega isegi siis, kui tingimused on sobivad.p98 Viivitatud idanemine (areng) võimaldab aega levimiseks. Seemnes toimuvad muutused, mis varem või hiljem panevad ta idanema. Üksikasjad on liikide lõikes väga erinevad.
2. Seemne talvitumine: ei idane, sest tingimused ei ole sobivad. Kasvu käivitavad konkreetsed sündmused keskkonnas. Mõned, kuid mitte kõik seemned on teada, millised üksikasjad neid vallandavad. Näited on vihm, tulekahju, maapinna temperatuur. Paljud seemned idanevad alles pärast seda, kui nad on söödud ja läbinud looma seedesüsteemi. See on samuti üks levimisviis.
Kui seeme idaneb ("ärkab"), hakkab sellest kasvama väike taim, mida nimetatakse seemneks. Ta kasutab seemne sees olevat pehmet lihast toitainet (toitu), kuni ta on valmis ise looma toitu, kasutades selleks päikesevalgust, vett ja õhku.
Enamik seemneid idaneb maa all, kus puudub päikesevalgus. Taim ei vaja mullas olevaid toitaineid mõne päeva või nädala jooksul, sest seemnes on olemas kõik, mida ta kasvamiseks vajab. Hiljem hakkab ta aga vajama päikesevalgust. Kui seal on päikesevalgus, kasutab taim seda, et tervena kasvada. Kui valgust ei ole, kasvab taim veel mõnda aega, kuid tema plastid ei küpse: klorofüll ei muutu roheliseks. Kui taim ei saa piisavalt valgust, sureb ta lõpuks ära. Ta vajab valgust, et teha endale toitu, kui seemnes olev varu saab otsa.
- Vanim süsinikdioksiidiga 14 dateeritud seemne, millest on kasvanud taim, oli umbes 2000 aasta vanune Juuda datlipalmi seeme, mis leiti Heroodese Suure Masada palee väljakaevamistelt Iisraelis. See idanes 2005. aastal.
- Suurimaid seemneid toodab Coco de mer ehk "kahekordne kookospalm", Lodoicea maldivica. Kogu vili võib kaaluda kuni 23 kilogrammi (50 naela) ja sisaldab tavaliselt ühte seemet.
Päritolu ja evolutsioon
Seemnetel on olnud oluline roll okaspuude ja õistaimede paljunemisel ja levikul. Sellistel taimedel nagu samblad, samblikud ja sõnajalad ei ole seemneid ja nad kasutavad enda paljundamiseks kaitsmata eoseid ja muid meetodeid. Enne ülemist devoni perioodi paljunesid maismaataimed, nagu tänapäeva sõnajalad, õhku spooride saatmise teel. Spoorid maandusid ja muutusid uuteks taimedeks ainult soodsates tingimustes. Spooridel on vähe toiduvarusid ja nad võivad olla pigem üksikud rakud kui embrüod.
Seemnete areng muutis taimede elutsüklit, vabastades taimed sugulise paljunemise jaoks välise vee vajadusest ning pakkudes arenevale embrüole kaitset ja toitaineid. Need funktsioonid võimaldasid taimedel laieneda veeallikate vahetus läheduses. Nad said kasutada kuivemaid ja kõrgemaid keskkondi. p92Seda näitab seemnetaimede edu olulistes bioloogilistes niššides maal, alates metsadest kuni rohumaadeni nii kuumas kui ka külmas kliimas. Tänapäeva seemnetaimed on gümnospermid, millel on palja seemne, ja angiospermid, millel on kaetud seemned, tavaliselt viljad.
Esimesed tõelised seemned pärinevad ülemisest devoni ajast 370-354 miljonit aastat tagasi, mis on tõenäoliselt nende esimese evolutsioonilise kiirguse teater. Esimesed seemneid tootvad puud olid karboniperioodi metsades. p112Seemnetaimedest sai pidevalt üks tähtsamaid elemente peaaegu kõigis ökosüsteemides.
Küsimused ja vastused
K: Mis on seeme?
V: Seeme on seemnetaime osa, mis võib kasvada uueks taimeks. See on paljunemisstruktuur, mis levib ja võib mõnda aega säilida.
K: Millised on tüüpilise seemne kolm põhilist osa?
V: Tüüpilise seemne kolm põhilist osa on embrüo, embrüo toitainete varu ja seemnekest.
K: Kas kõik taimed toodavad sama palju seemneid?
V: Ei, mõned taimed toodavad palju seemneid, teised aga ainult mõned.
K: Mis on endospermi?
V: Endosperm on seemne toiduvaramu, mis aitab uuel taimel kasvama hakata.
K: Kas seemned on hea toit loomadele ja inimestele?
V: Jah, paljud seemned on loomade ja inimeste jaoks hea toit. Mitmesugused teraviljad, mida inimesed kasvatavad, nagu riis, nisu ja mais, on kõik seemned.
K: Mida vajavad seemned, et arenema hakata?
V: Kui seeme on valmis arenema, vajab ta seemneks saamiseks vett, õhku ja soojust, kuid mitte päikesevalgust.
K: Kas seemned võivad olla väljaspool vilju?
V: Jah, kuigi seemned on sageli viljade sees, võib neid leida ka teistest taimeosadest.
