Mis on ökosüsteem? Definitsioon, koostis ja näited

Mis on ökosüsteem? Selgitus, koostis ja elustiku näited — metsad, tiigid, aavikud, akvaariumid. Õpi, kuidas energia ja toitained ringluses liiguvad.

Ökosüsteem on suur elusorganismide (taimed, loomad ja mikroobid) kogukond teatavas piirkonnas. Elusad ja füüsilised komponendid on omavahel seotud toitainete ringluse ja energiavoogude kaudu. Ökosüsteemid võivad olla mis tahes suurusega, kuid tavaliselt asuvad nad teatavates kohtades.

Igal ökosüsteemil on oma kogukond. Näiteks akvaariumikogukonnas võivad olla väikesed kalad ja muud organismid. Aavikukogukonnas võivad olla kaktused, väikesed maod ja skorpionid. Tiigikogukonnas võivad olla konnad, putukad, maod ja taimed ning metsakogukonnas võivad olla jänesed, rebased ja männid. Ühiskonna liigid jagunevad populatsioonideks vastavalt ökosüsteemi konkreetsetele elupaikadele ja ökoloogilistele niššidele.

Ökosüsteemi koostisosad

Ökosüsteem koosneb kahest põhikomponendist:

• Biotilised komponendid — elusorganismid: tootjad (nt taimed, mis toodavad orgaanilist ainet fotosünteesi kaudu), tarbijad (loomad, kes söövad teisi elusorganisme) ja lagundajad (bakterid ja seened, mis lagundavad orgaanilist ainet).
• Abiootilised komponendid — eluta keskkond: valgus, temperatuur, vesi, mullastruktuur, õhukvaliteet, mineraalid ja muud füüsikalised-keemilised tingimused, mis mõjutavad eluvormi ja elutegevust.

Toiduahelad, toiduvõrgustikud ja energiavoog

Ökosüsteemides liigub energia ühelt troofilisele tasemele kaudu: päikeselt tootjatele, siis tarbijatele ja lõppkokkuvõttes lagundajatele. Energia voog on enamasti ühesuunaline ja osa energiast läheb kütmiseks ja elutegevuseks, mistõttu iga järgmine troofiline tase saab osa eelmiselt vähem energiat.

Praktiliste näidetena:

• Lihtne toiduahel: muru → jänes → rebane.
• Veekeskkonnas: fytoplankton → zooplankton → väiksed kalad → suured kalad.

Tegelikud suhted on keerulisemad ja moodustavad toiduvõrgustiku, kus üks liik võib olla paljude teiste allikas või saak.

Aineringed (näited)

Ökosüsteemide stabiilsus sõltub ka aineringetest — kuidas süsinik, lämmastik, fosfor ja teised elemendid ringluses liiguvad. Need ringlused hõlmavad nii bioloogilisi protsesse (nt fotosüntees, lagunemine) kui ka keemilisi ja geofüüsikalisi protsesse (nt eroosioon, sadestumine).

Ökosüsteemide tüübid ja näited

• Maa-ökosüsteemid: metsad, niidud, aavikud, põllumaad.
• Veeökosüsteemid: järved, jõed, märgalad, ookeanid ja korallrahud.
• Üleminekualad: rannikualad, sood ja mangroovid, kus maismaa ja vesi kohtuvad.
• Urbaniseerunud ökosüsteemid: linnakeskkonnad, kus looduslikud ja inimtekkilised elemendid segunevad.

Iga tüüp sisaldab palju omavahel seotud liigirühmi ja spetsiifilisi elupaiku, mis moodustavad eripärase ökosüsteemi struktuuri ja toimimise.

Ökosüsteemi funktsioonid ja teenused

Ökosüsteemid pakuvad inimestele olulisi hüvesid ehk loodusteenuseid:

• Toit ja vesi (toitumise allikad ja mageveevarud).
• Reguleerivad teenused (näiteks kliima reguleerimine, veepuhastus, tolmeldamine).
• Toetavad teenused (mulla teke, aineringed), mis võimaldavad teisi teenuseid toimida.
• Kultuurilised teenused (vaba aeg, vaimne heaolu, hariduslik väärtus).

Suhted ja dünaamika

Ökosüsteemid on dünaamilised: liigid konkureerivad, ründavad või teevad koostööd (mutualism). Häired nagu metsatulekahjud, üleujutused või inimese tegevus muudavad koosluste struktuuri ja funktsioone; mõned süsteemid taastuvad kiiresti, teised aeglasemalt.

Inimeste mõju ja kaitse

Inimtegevus mõjutab ökosüsteeme mitmel viisil: elupaikade hävitamine, reostus, invasiivsed liigid, liigkalapüük ja kliimamuutus vähendavad elurikkust ja häirivad ökosüsteemide toimimist. Säilitamine ja taastamine hõlmavad kaitsealade loomist, jätkusuutlikku maa- ja veekasutust, liigikaitset ning restaureerimistöid.

Praktilised sammud ökosüsteemide kaitseks:

• Hoiduda liigsetest häiringutest ja säilitada elupaikade ühendatust (koridorid).
• Tugineda säästvatele põllumajandus- ja kalandustavadele.
• Vähendada saastamist ja taastada reostunud alasid.
• Tõsta teadlikkust ning toetada looduskaitseprogramme.

Kokkuvõte

Ökosüsteem on elusorganismide ja nende eluta keskkonna funktsionaalne ühik, kus toimuvad energiavoogud ja aineringed. Mõistmine, kuidas ökosüsteemid töötavad ja kuidas neid mõjutada, on oluline nii looduse kaitseks kui ka inimeste heaolu tagamiseks.

Tüübid

Mõned peamised ökosüsteemi tüübid:

• Veeökosüsteem
• Mere ökosüsteem
• Magevee ökosüsteem
• Järve ökosüsteem
• Jõe ökosüsteem
• Märgala
• Maapealne ökosüsteem
• Mets
• Vihmamets
• Suurem Yellowstone'i ökosüsteem
• Litoraalvöönd
• Rannikuvöönd
• Aavik
• Rohumaa
• Tundra
• Taiga

Magevee ökosüsteem Kanaari saartel Gran Canarial.

Küsimused ja vastused

K: Mis on ökosüsteem?

K: Millised on ökosüsteemi kolm liiki elusorganisme?

K: Mis ühendab ökosüsteemi elusad ja füüsilised komponendid?

K: Kas ökosüsteemid on alati ühesuurused?

K: Kas erinevates ökosüsteemides on erinevad kooslused?

K: Millised on mõned näited erinevate ökosüsteemide kogukondade kohta?

K: Kuidas jagunevad ökosüsteemi kogukonna liigid?

Otsing