Ökosüsteem
Ökosüsteem on suur elusorganismide (taimed, loomad ja mikroobid) kogukond teatavas piirkonnas. Elusad ja füüsilised komponendid on omavahel seotud toitainete ringluse ja energiavoogude kaudu. Ökosüsteemid võivad olla mis tahes suurusega, kuid tavaliselt asuvad nad teatavates kohtades.
Igal ökosüsteemil on oma kogukond. Näiteks akvaariumikogukonnas võivad olla väikesed kalad ja muud organismid. Aavikukogukonnas võivad olla kaktused, väikesed maod ja skorpionid. Tiigikogukonnas võivad olla konnad, putukad, maod ja taimed ning metsakogukonnas võivad olla jänesed, rebased ja männid. Ühiskonna liigid jagunevad populatsioonideks vastavalt ökosüsteemi konkreetsetele elupaikadele ja ökoloogilistele niššidele.
Korallrahud on väga produktiivne mereökosüsteem.
Vihmametsade ökosüsteemid on bioloogilise mitmekesisuse poolest rikkad. See on Gambia jõgi Senegalis.
Näide ökosüsteemi kohta
Dünaamika
Ökosüsteemid on stabiilsed, kuid mitte jäigad. Nad reageerivad suurtele keskkonnamuutustele, eriti kliimamuutustele. Näiteks suured vihmametsad on kestnud pikka aega (mõnel juhul võib-olla 50 miljonit aastat või kauemgi). Sademete ja temperatuuri muutudes muutuvad nad. Me teame, et Amazonase vihmametsad kahanesid jääaegadel ja laienesid soojematel perioodidel.
Esmane tootmine
Kõiki ökosüsteeme juhib esmatootmine. Primaarproduktsioon on orgaanilise aine tootmine anorgaanilistest süsinikuallikatest. See toimub fotosünteesi kaudu. See juhib süsinikuringet, mis mõjutab kasvuhooneefekti kaudu globaalset kliimat.
Fotosünteesi protsessi abil püüavad taimed valguse energiat ja kasutavad seda süsinikdioksiidi ja vee ühendamiseks, et toota süsivesikuid ja hapnikku. Kõigi ökosüsteemi taimede fotosünteesi nimetatakse primaarseks kogutoodanguks (GPP). Umbes 48-60% GPP-st kulub taimede hingamiseks. Ülejäänud osa nimetatakse primaarseks netoproduktsiooniks (NPP). Kogu fotosünteesi piiravad mitmed keskkonnategurid. Nende hulka kuuluvad kättesaadava valguse hulk, taime lehepindala valguse püüdmiseks (teiste taimede varjutamine piirab fotosünteesi), süsinikdioksiidi- ja veevarustus ning fotosünteesi läbiviimiseks sobivad temperatuurid.
Tüübid
Mõned peamised ökosüsteemi tüübid:
- Veeökosüsteem
- Mere ökosüsteem
- Magevee ökosüsteem
- Järve ökosüsteem
- Jõe ökosüsteem
- Märgala
- Maapealne ökosüsteem
- Mets
- Vihmamets
- Suurem Yellowstone'i ökosüsteem
- Litoraalvöönd
- Rannikuvöönd
- Aavik
- Rohumaa
- Tundra
- Taiga
Magevee ökosüsteem Kanaari saartel Gran Canarial.
Seotud leheküljed
- Bioloogiline mitmekesisus
- Biosfääri kaitseala
- Looduskeskkond
- Taimestik
- Metsloomad
Küsimused ja vastused
K: Mis on ökosüsteem?
V: Ökosüsteem on suur elusorganismide kogukond teatavas piirkonnas, kus elusad ja füüsilised komponendid on omavahel seotud toitainetsüklite ja energiavoogude kaudu.
K: Millised on ökosüsteemi kolm liiki elusorganisme?
V: Ökosüsteemi kolm liiki elusorganisme on taimed, loomad ja mikroobid.
K: Mis ühendab ökosüsteemi elusad ja füüsilised komponendid?
V: Toitainete ringlus ja energiavood ühendavad ökosüsteemi elusaid ja füüsilisi komponente.
K: Kas ökosüsteemid on alati ühesuurused?
V: Ei, ökosüsteemid võivad olla mis tahes suurusega.
K: Kas erinevates ökosüsteemides on erinevad kooslused?
V: Jah, igal ökosüsteemil on oma kogukond.
K: Millised on mõned näited erinevate ökosüsteemide kogukondade kohta?
V: Erinevate ökosüsteemide kogukondade näited on näiteks akvaariumikogukond väikeste kalade ja muude organismidega, kõrbekogukond kaktuste, väikeste madude ja skorpionidega, tiigikogukond konnade, putukate, madude ja taimedega ning metsakogukond jäneste, rebaste ja mändidega.
K: Kuidas jagunevad ökosüsteemi kogukonna liigid?
V: Ökosüsteemi koosluse liigid jagunevad populatsioonideks vastavalt nende konkreetsetele elupaikadele ja ökoloogilistele niššidele ökosüsteemis.
