Märgala

Füüsilises geograafias on märgala keskkond, mis ühendab endas maa ja vee omadusi. Märgalad on omaette ökosüsteemi liik.

Niiskete ja kuivade alade kombinatsioon tähendab, et märgalal võib elada palju rohkem erinevaid taimi, loomi ja putukaid kui muudes elupaigatüüpides. Selle suure bioloogilise mitmekesisuse tõttu kuuluvad mitmed olulised märgalad maailma 200 ökoregiooni hulka, mille Maailma Loodusfond on lisanud looduskaitsealade nimekirja, et panna inimesi neid kaitsma.

Väike märgala Marshalli maakonnas Indianas.Zoom
Väike märgala Marshalli maakonnas Indianas.

Märgalade tüübid

  • Soo või muskus on happeline turbamaa (turbasoo).
  • Soo oli algselt sama, mis soo, kuid seda on hakatud seostama selle pinnasetüübiga mäetipudel.
  • Moss on Šotimaal asuv kõrgendatud soo
  • Soo on mageveeline turbamaa, mille põhjavesi on keemiliselt aluseline (st leeliseline). See tähendab, et see sisaldab mõõdukat või suurt hüdroksüülioonide osakaalu (pH väärtus üle 7).
  • Karr on soo, mis on piisavalt arenenud, et toetada puid. See on Euroopa termin, mida kasutatakse peamiselt Ühendkuningriigi põhjaosas.
  • Mageveesoo peamine tunnusjoon on selle avatus, kus kasvavad ainult madalakasvulised või "esilekerkivad" taimed. See võib sisaldada rohttaimi, pilliroogu, pilliroogu, pilliroogu, paelussi ja muid rohttaimi (võimalik, et koos madalakasvuliste puittaimedega) madalas vees. Tegemist on avatud soode vormiga. Ida-Inglismaa madalsood olid just sellised märgalad.
  • Ranniku (soola)soos on tavaliselt väga soolane vesi, kas otse ookeanist või soolase ja magevee segust. Soolasood võivad olla seotud suudmealadega ja rannikuvallide ja siseranniku vaheliste veeteede ääres. Sellise soo taimed võivad varieeruda pilliroost kergelt mürgises (soolases) vees kuni eriti vastupidavate soolarohu (salicornia) taimedeni muidu paljas meremuda. Paljud sooldunud soode taimed on eriliste kohanduste abil välja kujunenud sellises soolases keskkonnas elamiseks. Soolasood võidakse muuta inimkasutuseks karjamaaks (soolamine) või soolatootmiseks (saltern).
  • Soo on märgala, kus on rohkem avatud veepinda ja sügavam vesi kui soos. Põhja-Ameerikas kasutatakse mõistet "soo" märgalade kohta, kus domineerivad pigem puud ja puupõõsad kui rohttaimed ja madalad rohttaimed. See erinevus ei pruugi kehtida teistes piirkondades, näiteks Aafrikas, kus soodes võivad puude asemel domineerida papüürus. Sood võib kirjeldada ka seal kasvavate domineerivate taimede järgi. Näiteks: Mangroovisoo ehk mangal on soolase või hapu veega keskkond, kus domineerivad mangroovipuud. Paberikoore soostik on magevee- või mahlaveekeskkond, kus domineerivad melaleuca-puud.
  • Dambo on madal, rohuga kaetud süvend Kesk- ja Lõuna-Aafrikas. See on vihmaperioodil veega täidetud ja moodustab tavaliselt oja või jõe ülemjooksu. Servas ja ülemjooksul on see soine, kuid keskel ja alamjooksul võib see olla soine.
  • Bayou või slough on Ameerika Ühendriikide lõunapoolsed terminid, mis tähistavad soo, mida läbib oja. Indiaani mangroovisoo puhul nimetataks seda ojaks.
  • Turbasoode mets on troopiliste või subtroopiliste metsade madalsoo. See toodab turvast ja seda nimetatakse mõnikord mustveesoodeks.
  • Ehitatud märgala on inimtegevusega loodud, et maa-ala mahutaks rohkem vett, kui see muidu looduslikult mahutaks. See võimaldab maa jääda piisavalt märjaks, et seal kasvaksid märgalade taimed ja sageli ka vesi. Kasutamine hõlmab näiteks üleujutuste absorbeerimist (hoides kinni üleujutusest tulenevat lisavett), reovee puhastamist (mida teevad taimed, kui määrdunud vesi nende juurtest läbi voolab), eluslooduse elupaiga parandamist (näiteks haruldastele lindudele või muudele loomadele uute kodude loomine) või mõnel muul inimlikul põhjusel.
Point Pelee, Ontario, KanadaZoom
Point Pelee, Ontario, Kanada


AlegsaOnline.com - 2020 / 2023 - License CC3