Mis on ökoregioon? Määratlus, omadused ja WWF Global 200

Ökoregioon (ökoloogiline piirkond), mida mõnikord nimetatakse ka bioregiooniks, on suuruselt ökoloogiliselt ja geograafiliselt määratletud ala, mis jääb suurema üksuse, näiteks ökovööndi või biomi alla. Ökoregioonid hõlmavad suhteliselt suurt maa- või veeala ning sisaldavad iseloomulikke, geograafiliselt eristuvaid looduslikke kooslusi ja liike. Maailma Looduse Fondi (WWF) järgi on ökoregioonide piirid tavaliselt ligikaudu sellised, nagu looduslikud kooslused olid enne viimaste inimtekkeliste suurskaala häirete ja muutuste tekkimist. WWF on määratlenud umbes 825 maismaa-ekoregiooni ja ligikaudu 450 mageveekogude ökoregiooni üle kogu maailma, mis moodustavad aluse laiemaks bioloogilise mitmekesisuse kaitseplaneerimiseks.

Maailma Looduse Fondi ökoregiooni täielik määratlus, mis on laialdaselt aktsepteeritud ja kasutusel, on järgmine:

Suur maa- või veeala, mis sisaldab geograafiliselt eristuvat looduslike koosluste koosseisu, mis

(a) jagavad suurt osa oma liikidest ja ökoloogilisest dünaamikast;

(b) jagavad sarnaseid keskkonnatingimusi ja;

(c) on ökoloogiliselt vastastikuses seoses viisil, mis on nende pikaajalise püsimajäämise seisukohalt kriitilise tähtsusega.

--World Wide Fund for Nature - ökoregioonid

Ökoregiooni põhiomadused

• Erinev liigiloomus ja endeemia: ökoregioonid sisaldavad sageli spetsiifilist liigi- ja liigikogumit, sealhulgas endeemilisi liike, mida mujal ei leidu.
• Ühtne ökoloogiline dünaamika: sarnased kliima-, pinnase- ja vegetatsioonitingimused ning sarnased ökosüsteemiteenused ja -protsessid.
• Geograafiline eristus: looduslikud barjäärid (mäestikud, jõesüsteemid, mered) või kliimavööndid aitavad kujundada piire ja eristada ökoregioone.
• Skalaarsus: ökoregioonide suurus võib varieeruda tuhandetest kuni miljonite ruutkilomeetriteni, olenevalt regioonist ja teemast (maismaa vs magevesi).
• Kaitse- ja planeerimisväärtus: ökoregiooni mõiste on praktiline üksus kaitseprioriteetide määratlemiseks, suurte metsapinna säilitamiseks, korrastatud taastamiseks ja elupaikade võrgustike kavandamiseks.

Kuidas ökoregioone määratletakse?

Ökoregioonide piirid määratakse tavaliselt kombineerides andmeid taimkatte, biogeograafia (liigirikkus, levikupiirkonnad), kliima, geoloogia ja hüdroloogia kohta. Kaasaegsed meetodid kasutavad ka kaugseiret, GIS-tehnoloogiat ja liikide leviku mudeleid. Piiride täpsus võib varieeruda sõltuvalt andmete kättesaadavusest ja valitud taksonoomilisest grupist.

Miks ökoregioone kaitsta?

Ökoregioonid koondavad sageli olulise osa planeedi bioloogilisest mitmekesisusest ja hulgaliselt ainulaadseid liike. Kaitse planeeritakse sageli ökoregioonide tasandil, sest see võimaldab:

• kaitsta suuremaid ökoloogilisi protsesse ja liikide migratsiooniradu;
• säilitada geneetilist mitmekesisust ja endeemilisi liike;
• sihipäraselt prioriseerida kaitseinvesteeringuid (nt kaitsealade võrgustikud, taastamine);
• juhtida inimtegevuse mõju, vähendada elupaikade killustumist ja toetada jätkusuutlikku looduse kasutamist.

Peamised ohud ja lahendused

• Ohud: elupaikade kadumine ja killustumine (metsaraie, põllumajandus), kliimamuutused, invasiivsed liigid, reostus ja ülepüügi/ülekoormus.
• Lahendused: kaitsealade loomine ja haldamine, elupaikade taastamine, roheteede ja koridoride rajamine, kogukonnapõhine ja jätkusuutlik looduse majandamine, monitooring ja teaduspõhine planeerimine.

WWF Global 200

Global 200 on Maailma Looduse Fondi (WWF) algatus ning nimekiri ökoregioonidest, mille kaitse on osutunud maailma tasandil eriti oluliseks. Global 200 ei ole lihtsalt suvaline 200 üksust — see on valik ökoregioone, mis on valitud nende liigilise rikkuse, endeemia, unikaalsete ökosüsteemide ning globaalsete ökosüsteemiteenuste (nt süsiniku sidumine, vee- ja toidutagatis) tõttu.

Global 200 sisaldab ökoregioone erinevatest klassifikatsioonidest (maismaa, mageveed ja mered) ning nende eesmärk on suunata rahvusvahelisi ja kohalikke kaitsealgatusi sinna, kus need toovad suurima mõju globaalse bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele. Näiteks on selle nimekirja kuulunud sellised tuntud piirkonnad nagu Amazoni vihmametsad, Kongo basseini metsad, Madagaskari endeemsed ökosüsteemid ja Suur Vallrahu (Great Barrier Reef), mis esindavad eri tüüpi ökosüsteeme ja kaitsevajadusi.

Kokkuvõte

Ökoregioon on praktiline ja teaduslikult põhjendatud üksus bioloogilise mitmekesisuse kaitseks — see ühendab geograafilise eristatavuse, ühise ökoloogilise dünaamika ja sarnaste elupaikade kriteeriumid. Nähtus, millele pööravad suurt tähelepanu organisatsioonid nagu WWF, aitab sihipäraselt suunata kaitsetööd ning tagada, et olulised ökosüsteemid ja nendes elavad liigid püsiksid elujõulised ka tulevikus.

Lisainfo ja konkreetsema jaotuse jaoks vt Global 200 ning WWF ökoregioonide kirjeldusi ja kaarte.

Küsimused ja vastused

K: Mis on ökoregioon?

K: Kes määratleb ökoregiooni piirid?

K: Mitu maismaa- ja mageveekogude ökoregiooni on WWF kindlaks määranud?

K: Milline on WWFi ökoregiooni täielik määratlus?

K: Mis on Global 200 nimekiri?

Otsing