WWF (Maailma Looduse Fond) — missioon, projektid ja mõju

Maailma Looduse Fond (WWF) on rahvusvaheline keskkonnaorganisatsioon. See asutati Maailma Loodusfondi nime all, mis on endiselt selle ametlik nimi Kanadas ja Ameerika Ühendriikides. Organisatsioon loodi 1961. aastal ja selle asutajate hulka kuulusid mitmed looduskaitse ja teadusega seotud isikud; ajaloost ja sihtidest räägib WWF ka oma rahvusvahelise võrgustiku kaudu. Peamine rahvusvaheline peakontor asub Šveitsis (Gland), mis koondab ühtse strateegia ja rahvusvaheliste programmide planeerimise.

Enamik selle kontoreid asub Šveitsis. Nende maskott ehk logo on hiiglaslik panda. See on maailma suurim sõltumatu looduskaitseorganisatsioon. Tal on üle 5 miljoni toetaja üle maailma, kes töötavad enam kui 90 riigis. WWF toetab 15 000 looduskaitse- ja keskkonnaprojekti üle maailma. Tegemist on heategevusorganisatsiooniga. Ligikaudu 90% selle raha kogumisest saadakse eraisikute ja ettevõtete annetustest. Lisaks eraannetustele teeb WWF koostööd valitsuste, rahvusvaheliste organisatsioonide, teadlaste, kohalike kogukondade ja ettevõtetega, et saavutada laiemat mõju.

Rühm ütleb, et selle missioon on "peatada ja pöörata tagasi meie looduskeskkonna hävitamine". Suur osa selle tööst keskendub kolme biomeeni kaitsmisele, mis sisaldavad suuremat osa maailma bioloogilisest mitmekesisusest: metsad, mageveekogude ökosüsteemid ning ookeanid ja rannikualad. Muude küsimuste hulgas tegeleb ta ka ohustatud liikide, reostuse ja kliimamuutustega. Organisatsioon viib igal aastal läbi üle 1200 väliprojekti kogu maailmas.

Ajaloost ja logo tähendus

WWF sai alguse murest kiiresti kahanenud elupaikade ja ohustatud liikide pärast 20. sajandi keskpaigas. Organisatsiooni tuntud must-valge panda‑logo loodi varajastes kampaaniates ja on inspiratsiooni saanud tõelistest hiiglaslikest pandadest — logo kujundus on ajas muutunud, kuid panda on jäänud WWF sümboliks, mis rõhutab looduse kaitsmise universaalsust ja haavatavust.

Peamised tegevusvaldkonnad ja projektid

• Metsade kaitse: metsade jäävuse ja jätkusuutliku majandamise edendamine, metsaraie vähendamine, metsade taastamine.
• Mageveekogud ja veeressursid: jõgede, järvede ja märgalade kaitse, veepoliitika ja veeressursside jätkusuutlik kasutamine.
• Ookeanid ja rannikualad: mereelustiku säilitamine, ülekalastamise vähendamine, mereluplatsi kaitse ja ookeanipoliitika.
• Liigid: ohustatud liikide kaitseprogrammide käivitamine ja liigikaitse projektid (nt püüdlused elupaikade kaitseks, anti-salatöö ja taastamisprojektid).
• Kliimamuutused ja energia: kliimaneutraalsuse toetamine, taastuvenergia lahenduste edendamine ja süsinikustsektorite vastutustamine.
• Keskkonnasõbralik toidutootmine ja finantssüsteemid: säästva põllumajanduse ja tarneahelate edendamine ning investeerimistegevuste keskkonnamõju vähendamine.

Rahastus ja partnerlussuhted

WWF finantseerimisallikad on mitmekesised: eraisikuannetused, regulaarliikmemaksud, pärandused, ettevõttepartnerlused, sihtkapitalid ning projektitoetused. Ettevõttega tehtav koostöö annab sageli võimaluse mõjutada tarneahelaid ja suurendada mõjupiirkonda, kuid see on ka üks kriitika allikaid (vt allpool).

Mõju ja saavutused

WWF on olnud osa paljudest edulugudest: selle panus on aidanud kaasa kaitsealade loomisele, liiginumbrite stabiliseerumisele mõnede liikide puhul ning teadlaste ja poliitikute vahelise koostöö tugevnemisele. WWF töö on sageli kombineerinud teadusuuringuid, poliitikakaitset ja kohalike kogukondade kaasamist, et saavutada püsivamaid lahendusi.

Kriitika ja väljakutsed

Nagu paljud suured mittetulundusühingud, on ka WWF olnud kriitika objektiks. Peamised murepunktid hõlmavad:

• ettevõttepartnerluste ja sponsorluse mõju sõltumatusele;
• projektide elluviimisel esinevad raskused, kui kohalikud kogukonnad ei ole piisavalt kaasatud või kasud ei jagune võrdselt;
• vajadus parema läbipaistvuse ja aruandluse järele rahastuse ja mõjumeetmete osas.

Organisatsioon on reageerinud paljudele kriitikanooltele, parandades poliitikaid, suurendades dialoogi sidusrühmadega ja rõhutades paremat praktikate läbivaatamist.

Kuidas toetada või osaleda

WWF-i saab toetada mitmel viisil: teha rahalisi annetusi, saada püsitoetajaks, osaleda vabatahtlikuna, levitada teavet, allkirjastada kampaaniaid või valida igapäevaseid jätkusuutlikke tarbimisotsuseid. Samuti saab huvipakkuvate programmide kaudu otsida võimalusi koostööks kohalikul või rahvusvahelisel tasandil.

Kui soovite rohkem teada konkreetsete projektide, aruannete või kohaliku kantselei töö kohta, on soovitatav külastada WWF kohalikke lehti ja ametlikke allikaid, kus avaldatakse ajakohastatud andmeid ja võimalusi osalemiseks.

Earth Hour 2013 Verona Arena amfiteatris, Piazza Bra, Verona, Itaalia, enne (üleval) ja pärast tänavavalgustuse väljalülitamist.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Maailma Looduse Fond (WWF)?

K: Mis on WWF-i maskott?

K: Kui palju on WWFil toetajaid kogu maailmas?

K: Mis tüüpi organisatsioon on WWF?

K: Milline on WWFi missioon?

K: Milliste elupaikade säilitamisele WWF keskendub?

K: Milliste muude probleemidega WWF veel tegeleb?

Otsing