Šveits

Geograafia

Šveitsi pindala on 41 285 km². Konföderatsioon on jagatud 23 täisriigi vahel, mida nimetatakse kantoniteks. Kõik 26 kantonit on: Aargau, Appenzell Innerrhoden, Appenzell Ausserrhoden, Basel-Stadt, Basel-Land, Bern, Fribourg, Genf, Glarus, Graubünden, Jura, Luzern, Neuchâtel, Nidwalden, Obwalden, Schaffhausen, Schwyz, Solothurn, St. Gallen, Thurgau, Ticino, Uri, Valais, Vaud, Zug ja Zürich.

Šveitsi kesk- ja lõunaosas on mäed väga kõrged. Umbes 60% Šveitsist asub Alpide piirkonnas. Siin elab vaid vähe inimesi. Kõrgeim mägi on 4634 m kõrgune Dufouri tipp.

Paljudel mägedel on jää aastaringselt. Seda jääd nimetatakse liustikeks. Šveitsi mägedes saavad alguse Reini, Rône ja paljud teised jõed.

Šveitsis on palju järvi. Suurimad järved asuvad kõik põhjas ja läänes: Genfi järv (Lac Léman), Zürichi järv, Neuchâteli järv ja Bodensee (Bodensee).

Šveitsi põhjaosas on mägesid vähem ja väiksemad. Seetõttu elab enamik šveitslasi põhjaosas asuvates linnades ja asulates. Jura mäed asuvad Šveitsi loodeosas.

Linnad

Šveitsis on 2485 küla ja linna.

Suurimad linnad on:

Matterhorn Šveitsi Alpides


Rohkem kui 10 000 elanikuga linnade rahvaarv

Inimesed

Šveitsis elab umbes 8,4 miljonit inimest. Umbes 64% inimestest räägib oma emakeelena Šveitsi saksa keelt (saksa alemanni keelt) Põhja- ja Kesk-Šveitsis. 19% inimestest räägib prantsuse keelt emakeelena, peamiselt Šveitsi lääneosas. 8% inimestest räägib itaalia keelt, Šveitsi lõunaosas. Ainult 1% inimestest räägib romaani keelt, Šveitsi kaguosas. Romaani keel on vana keel, mis sarnaneb ladina keelega.

Šveitsi saksakeelsed inimesed ei räägi tegelikult "saksa keelt" emakeelena. Šveitsi inimesed räägivad midagi, mida nimetatakse alemanni keeleks, millel on oma kirjakeel ja grammatika, kuid mida tavaliselt peetakse siiski saksa murdeks. Alemanni keelt võib sakslastel olla raske mõista. Šveitsi inimesed kirjutavad nagu sakslased ja räägivad ka väga hästi saksa keelt, eriti suuremates linnades.

Umbes 23% Šveitsi elanikest ei ole pärit Šveitsist. Nad tulevad mujalt, et tavaliselt töötada Šveitsis.

Enamiku Šveitsi elanike religiooniks on kristlus. 43% elanikkonnast järgib katoliiklust. 35% elanikkonnast järgib protestantismi. 2% järgib ortodoksiat. Religiooniks on 4% elanikkonnast islam. Ülejäänud järgivad muid religioone või ei ole religioonis.

Šveits on kuulus oma šokolaadi, juustu, pangandussüsteemi, kellade ja mägede poolest.

Ajalugu

1291. aastal tahtsid Uri, Schwyzi ja Unterwaldeni elanikud olla vabaduses. Nad sõlmisid lepingu, et töötada koos, mida nimetatakse igavene liit. Koos võisid nad olla vabad Habsburgide rahvast, kes olid väga tugevad. 1315. aastal võitlesid igavese liidu inimesed Habsburgide vastu Morgarteni, Sempachi ja Näfelsi lahingutes. Igavese Liidu rahvas võitis kõik lahingud.

Inimesed teistest piirkondadest kirjutasid lepingule alla ja liitusid Igavese Liiduga. Üha rohkem ja rohkem inimesi töötas koos, et olla vaba. 1648. aastal sõlmisid teised Euroopa riigid kokkuleppe, et Šveits on vaba. Selle lepingu nimi oli Vestfaali rahu. Rohkem piirkondi tuli Šveitsi osaks.

1798. aastal tungis Prantsusmaa Šveitsi. Prantsusmaa valitseja oli Napoleon. Ta muutis paljusid seadusi. 1815. aastal sai Šveits taas Prantsusmaast iseseisvaks. Teised riigid leppisid Viini kongressil kokku, et Šveits on vaba ja neutraalne.

Šveitsi põhiseadus, mis koostati pärast lühikest kodusõda 1848. aastal, asendati 1999. aastal. Šveits ei osalenud I ega II maailmasõjas. Alates 2002. aastast kuulub Šveits ÜROsse. Ta ei liitunud ÜROga 57 aastat oma neutraalsuse tõttu.

Valitsus

Šveits on vabariik. Šveitsis ei ole samasugust presidenti nagu Ameerika Ühendriikides või Prantsusmaal. Presidendi tööd teeb seitse inimest (keda nimetatakse ministriteks). Neid nimetatakse inglise keeles föderaalnõukoguks, saksa keeles Bundesrat, prantsuse keeles Conseil Fédéral, itaalia keeles Consiglio Federale ja romaani keeles Cussegl Federal. Igal aastal tehakse üks neist inimestest presidendiks. President ei ole tähtsam kui ülejäänud kuus inimest. Praegu on 7 inimesest 3 naised.

Need seitse inimest on:

• Eveline Widmer-Schlumpf
• Doris Leuthard
• Simonetta Sommaruga
• Didier Burkhalter (asepresident 2012. aastal)
• Johann N. Schneider-Ammann
• Ueli Maurer (president 2013)
• Alain Berset

Šveitsis on kaks parlamendi osa. Riiginõukogu ja rahvusnõukogu. Ainult mõlemad koos saavad seadusi vastu võtta. Riiginõukogus on 46 inimest. Iga Šveitsi kanton võib saata 2 inimest. Riiginõukogus on 200 inimest. Suurim kanton saadab rahvusnõukogusse kõige rohkem inimesi. Kõige väiksemad 6 kantonit võivad saata riiginõukogusse ainult ühe inimese.

Šveitsi rahvas võib koguda allkirju, kui talle ei meeldi uus seadus või seadusemuudatus. Seda nimetatakse rahvahääletuseks. Kui rahvahääletusele kirjutab alla piisavalt palju inimesi, siis hääletab rahvas. Rahvas võib koguda allkirju ka põhiseaduse muutmiseks. Seda nimetatakse algatuseks. Põhiseadus on riigi põhiseadus.

Bern on Šveitsi pealinn

Economy

Šveits ei ole Euroopa Liidu liige, kuid on Euroopa Vabakaubanduslepingu (EFTA) liige. EFTA lihtsustab kaubandust teiste Euroopa riikidega. 1999. aastal sõlmisid Šveits ja Euroopa Liit lepingu. See leping muudab kaubanduse veelgi lihtsamaks. Hiljuti sõlmisid nad veel kaks lepingut.

Šveitsi pangad ja kindlustusseltsid toodavad kokku üksteist protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Turism on Šveitsis oluline. Seal on palju kohti turistidele. Šveitsis asuvad Davos, St. Moritz, Pontresina ja Flims. Need linnad on olulised nii talvel (suusatamiseks) kui ka suvel. Turistidele meeldivad ka Luzerni, Genfi ja Zürichi linnad.

2011. aastal töötas Šveitsi farmaatsiatööstuses otseselt ja kaudselt umbes 135 000 inimest. Ettevõtted Novartis ja Roche on maailma suuruselt teine ja kolmas farmaatsiaettevõte. Mõlemad on tänu hästi arenenud teadus- ja arendusüksustele leiutanud palju elupäästvaid ravimeid.

Kirjandus

Šveitsi kirjandus jaguneb vastavalt kasutatavale keelele. Enamik Šveitsi kirjandusest on kirjutatud saksa keeles alates 1291. aastast kuni 1798. aastani. Prantsuse keel muutus Bernis ja mujalgi populaarseks 18. sajandil ning paljud sõnad ka Šveitsi saksakeelsetes osades pärinevad prantsuse keelest ja on sakslastele tundmatud. Itaalia keel ja romaani-ladina kirjandus on Šveitsis vähem levinud.

Johanna Spyri lasteraamat "Heidi" on Šveitsi kuulsaim raamat. See on Graubündeni mägedes.

Heidi by Johanna Spyri

Sport

Suusatamine, lumelauasõit ja mägironimine on Šveitsis ühed kõige populaarsemad spordialad. Tänu suurele mäestikule sobib riigi loodus hästi selliste tegevuste jaoks. Bobisõit leiutati St. Moritzis. Esimesed suusaorienteerumise maailmameistrivõistlused toimusid Mürrenis (1931) ja St. Moritzis (1934). St. Moritzis toimusid 1928. ja 1948. aastal teised taliolümpiamängud. Edukaimate suusatajate ja maailmameistrite hulka kuuluvad Pirmin Zurbriggen ja Didier Cuche.

Paljud šveitslased on jalgpallifännid. Rahvusmeeskonda ehk "Nati" toetatakse laialdaselt. Šveits oli koos Austriaga 2008. aasta EM-turniiri ühine võõrustaja. Paljud šveitslased jälgivad ka jäähokit. Aprillis 2009 korraldas Šveits 2009. aasta IIHF-i maailmameistrivõistlusi kümnendat korda. Rahvusliiga A on Euroopa enim vaadatud liiga.

Paljud järved riigis teevad Šveitsist hea koha purjetamiseks. Suurim, Genfi järv, on purjetamismeeskonna Alinghi koduks. Nad olid esimene Euroopa meeskond, kes võitis 2003. aastal America's Cupi. Nad võitsid ka 2007. aastal. Tennis on muutunud populaarsemaks. Šveitsi mängijad, nagu Martina Hingis ja Roger Federer, on võitnud mitu Grand Slami turniiri.

Pärast 1955. aasta Le Mans'i katastroofi keelati Šveitsis autospordirajad ja -üritused. Erandeid tehti selliste ürituste puhul nagu Hillclimbing. See keeld tühistati 2007. aasta juunis. Selle aja jooksul olid riigis siiski edukad võidusõitjad nagu Clay Regazzoni, Sebastian Buemi, Jo Siffert ja edukas Touring Car World Championship sõitja Alain Menu. Šveits võitis 2007-08 ka autospordi maailmakarika A1GP, mille sõitja oli Neel Jani. Šveitsi mootorrattur Thomas Lüthi võitis 2005. aastal MotoGP maailmameistrivõistlused 125cc kategoorias.

Traditsiooniliste spordialade hulka kuulub ka Šveitsi maadlus ehk "Schwingen". See on vana traditsioon, mis pärineb keskkantonite maapiirkondadest ja mida mõned peavad rahvusspordiks. Hornussen on teine Šveitsi spordiala. See on nagu pesapalli ja golfi ristamine. Steinstossen on Šveitsi versioon kiviviskest, mis on raske kivi viskamise võistlus. See on registreeritud 13. sajandil Baseli linnas. See on ka Unspunnenfesti keskne osa, mis toimus esmakordselt 1805. aastal.

Suusapiirkond üle Saas-Fee liustike


Spengler Cup Davosis


Roger Federer on kaheksa aasta jooksul võitnud rekordilised 17 Grand Slami üksikmängu tiitlit, mis teeb temast kõigi aegade edukaima meeste tennisisti.

Seotud leheküljed

• Šveitsi jõgede loetelu
• Šveits olümpiamängudel
• Šveitsi jalgpallikoondis