Šveits (saksa: Schweiz; prantsuse: Suisse; itaalia: Svizzera; rumeenia: Suisse; itaalia: Svizzera; romaani: Suisse; itaalia: Svizzera: Svizra; Šveitsi saksa: Schwiz) on väike riik Lääne-Euroopas. Šveitsi ametlik nimi on Confoederatio Helvetica. See on ladinakeelne ja seda ei kasutata sageli, välja arvatud riigi dokumentides. Šveits on veelgi väiksemate riikide konföderatsioon, milleks on 26 kantonit.

Šveits on tuntud oma neutraalsuse poolest. Riik on neutraalne, kui ta ei asu sõdivate riikide poolele. Šveits on olnud neutraalne alates 1815. aastast. Paljud rahvusvahelised organisatsioonid asuvad Šveitsis. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peakontor (kuid mitte peakorter) asub Genfis. Selle eelkäijaorganisatsiooni, Rahvasteliidu, peakorter oli Genfis.

Šveitsis on neli ametlikku keelt: Saksa, prantsuse, itaalia ja romaani keel. Mõnes kantonis ja isegi linnas räägitakse kahte keelt, ning pindalalt suurimas kantonis Graubündenis on kolm keelt. Umbes 2/3 elanikkonnast räägib saksa keelt; prantsuse keelt räägitakse riigi lääneosas, itaalia keelt Ticino kantonis ja romaani keelt Graubündeni osades.

Šveitsi pealinn on Bern. Šveitsi suurim linn on Zürich.

Šveitsist põhja pool asub Saksamaa. Šveitsist idas asuvad Austria ja Liechtenstein. Šveitsist lõuna pool asub Itaalia. Šveitsist läänes asub Prantsusmaa.

Kiired faktid

Pindala: umbes 41 285 km². Rahvaarv: ligikaudu 8,6–8,8 miljonit (viimasel ajal). Haldusjaotus: 26 kantonit (kantonitel on suur autonoomia). Riigikeeltes kasutatakse ametlikult nelja keelt ning Confoederatio Helvetica esindab riigi ladinakeelset nime ja lühendit (CH).

Geograafia ja kliima

Šveitsi maastik on mitmekesine: suuri pindala katavad Alpide mäestik, Kesk-Sveitsi rataja (Central Plateau) ja Jura mäed. Kõrgeim tipp on Dufourspitze Monte Rosa massiivis, ligi 4634 m. Peamised jõed, nagu Reine (Rhine), Rhône, Ticino ja Inn, saavad alguse Šveitsi aladelt või läbivad seda.

Kliima varieerub: Alpides on selgelt mäestikukliima (kõrged tipud, paks lumekiht talvel), keskosas on mõõdukas mandriline kliima ning lõunaosas Ticino piirkonnas on Vahemere mõjudega leebem kliima.

Poliitika ja valitsemine

Šveits on föderaalriik ja toimib eripärasel kujul otsedemokraatia ja esindusdemokraatia kombinatsioonina. Tähtsamad institutsioonid:

  • Liiduvalitsus (Federal Council) — 7-liikmeline täidesaatev kollektiivorgan, mis täidab presidenti rotatsioonipõhiselt.
  • Federatiivne parlament — kaksikkoosseis: Rahvakogu (National Council, 200 liiget) ja Kantonite nõukogu (Council of States, 46 liiget).
  • Otsedemokraatia — kodanikud saavad algatada rahvahääletusi ja algatusi, mis mõjutavad põhiseadust ja seadusi.

Kantonid omavad suurt autonoomiat (oma põhiseadused, koolisüsteem, politsei jm). Šveitsi rahvuslik sümbol on punane lipp valge ristiga ning riiklik lühend CH kasutatakse ametlikult (näiteks autokleepsudel) ja interneti riigikood on .ch. Rahavaluuta on Šveitsi frank (CHF).

Majandus

Šveits on üks maailma jõukamaid riike inimese kohta arvestatuna. Majanduse tugevused:

  • finantsteenused (pangandus, kindlustus),
  • farmaatsia- ja biotehnoloogia,
  • kellatööstus ja täppistehnika,
  • toidutööstus (näiteks šokolaad),
  • turism (mägikuurordid, linnaturism).

Šveitsi majandust iseloomustab kõrge lisandväärtus, suur eksport ning tugevad tööstusharud. Pankades ja finantseerimisasutustes on Šveits olnud tuntud privaatsuse ja pankasaladuse poolest, kuigi rahvusvahelise surve tõttu on reeglid viimasel kümnendil muutunud läbipaistvamaks.

Neutraalsus ja rahvusvaheline roll

Šveitsi neutraliteet alates 1815. aastast on olnud riigi välispoliitika keskne printsiip. Sellest tulenevalt ei ole Šveits liitunud sõjaliste liitudega nagu NATO ega võtnud osa teatud sõjalistest operatsioonidest, kuigi ta teeb koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega julgeoleku ja diplomaatia vallas.

Genevas asuvad mitmed suuremad rahvusvahelised organisatsioonid: Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni büroo (UN Office at Geneva), Rahvusvaheline Punane Rist (ICRC), Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ja teised. Šveitsist on saanud oluline vahendaja rahvusvahelises diplomaatias ja humanitaarabi korralduses. Šveits liitus ÜROga ametlikult 2002. aastal ja on liige ka Schengeni alast koostööst (piirikontrollide osas), kuid ei ole Euroopa Liidu liige.

Haridus, teadus ja transport

Šveitsis on kõrge tasemega haridus- ja teadusasutused, tuntumate hulgas ETH Zürich ja EPFL Lausanne, mis on rahvusvaheliselt hinnatud tehnika- ja teadusuuringute keskkonnad. Kõrgharidus ja kutseõpe on hästi arenenud ning riik on tugev rahvusvaheliste teadusprojektide partnervõrgustikus.

Transpordivõrgustik on väga efektiivne: kiired rongid, tihe bussi- ja rongiliiklus, põhiteed ja mäetunnelid. Oluline ehitus on Gotthard Base Tunnel (avatud 2016), maailma üks pikimaid raudteetunneli lõike. Peamised lennujaamad: Zürich, Geneva, Basel-Mulhouse ning mitmed regionaalsed lennujaamad.

Kultuur ja turism

Šveitsi kultuur on mitmekeelne ja mõjutatud saksa-, prantsuse- ja itaaliakeelsest traditsioonist ning alpi kultuurist. Kulinaarsed ikoonid on fondüü, raclette ja maailmakuulus šokolaad. Turism on oluline sektori osa: suusakuurordid (Zermatt, Verbier, St. Moritz), looduspargid ja ajaloolised linnad (nt Berni vanalinn) meelitavad külastajaid kogu maailmast.

Šveitsis on palju UNESCO maailmapärandi objekte, sealhulgas Berni vanalinn ja Jungfrau-Aletschi Alpide mäestiku osa. Riik on populaarne matkamis- ja spordialade sihtkoht nii suvel kui talvel.

Praktilised märksõnad reisijale

  • Keel: mitmekeelne — kohalik keel sõltub piirkonnast.
  • Raha: Šveitsi frank (CHF).
  • Elektripinge: 230 V, 50 Hz (Euroopa tüüpi pistikud).
  • Turvalisus: üldiselt väga turvaline, hea avalik teenuste tase.
  • Toll ja piirid: Šveits ei ole EL-i liige, kuid osaleb Schengeni koostöös; piire võib ületada reeglitega.

Šveitsi eripära on tema poliitiline stabiilsus, kõrge elatustase, mitmekeelsus ja tugev rahvusvaheline haare humanitaar- ja finantsteenuste valdkonnas. See teeb riigist nii elamis- kui ka turistisihtkoha, kus ajalugu, loodus ja kaasaegne innovatsioon põimuvad.