Liechtenstein: Väike alpi riik — geograafia, ajalugu ja majandus
Liechtenstein: avasta väike Alpi-riik — geograafia, ajalugu ja majandus; Vaduz, pankade mõju, tolliliit ja kultuuriline pärand kompaktses ülevaates.

Liechtenstein on riik Lääne-Euroopas. See on maailma suuruselt kuues riik ja koos Usbekistaniga üks kahest kahekordsest sisemaariikidest — see tähendab, et teistest riikidest ei pääse ta mereni ilma piiri ületamata. Liechtenstein asub Austria ja Šveitsi vahel.
Liechtenstein oli seotud Austriaga kuni Esimese maailmasõja lõpuni, pärast mida liideti Šveitsiga tolliliiduks.
Liechtensteini ametlik keel on saksa keel.
Liechtensteini pealinn on Vaduz, mis on väga väike — umbes 5 000–6 000 elanikku sõltuvalt andmeallikast. Liechtenstein on kuulus oma paljude erapankade poolest ning finantssektori ja kõrgtehnoloogilise tööstuse tähtsusest rahvuslikus majanduses.
Geograafia
Liechtenstein on peamiselt Alpide mägine ja üsna kompaktne: pindala on ligikaudu 160 km². Riigi lääne piir jookseb Vahemäe (Rhine) oru kohal, kus asub enamiku elanikkonna ja põllumajandusmaa keskne ala. Kõrgeim tipp on Grauspitz (2599 m). Piirid on suures osas koos Šveitsiga ja Austria, mis määrab ka paljuski riigi majandus- ja igapäevase koostöö suuna.
Ajalugu lühidalt
Liechtensteini valitsusvõim ja territoriaalne eraldatus tekkisid keskajal ning tänapäevasele iseseisvusele on aluse pannud Liechtensteini vürstiriigi kujunemine 17.–18. sajandil. 19. ja 20. sajandil mõjutasid riiki Euroopa poliitilised muutused: pärast Esimese maailmasõja lõppu lõppesid ajaloolised sidemed Austriaga ja riik suunas tihedama majandusliku koostöö poole Šveitsiga. Liechtenstein on tänu oma väikesele suurusele ja neutraalsusele suutnud säilitada stabiilse poliitilise keskkonna ning majandusliku jõukuse.
Valitsemine ja poliitiline süsteem
Liechtenstein on konstitutsiooniline monarhia — selle nime kandev vürst on riigipea. Valitsemine kombineerib traditsioonilisi monarhilisi elemente ja demokraatlikke institutsioone; seadusandlik võim kuulub ühekamaralisele Landtagile. Vürst andis 2003. aastal uue põhiseaduse järgi endale ja institutsioonile mitmeid volitusi, ent riigis on ka tugev parlamentaarne traditsioon ja kodanikualgatuse võimalused (rahvaküsitlused ja initsiatiivid).
Majandus
Liechtensteinil on kitsapõhine, kuid mitmekesine ja väga jõukas majandus. Peamised tunnused:
- Finantssektor: erapankade roll on suur — pankade ja finantsteenuste eksport on oluline tuluallikas.
- Tööstus: väike, kuid kõrge lisandväärtusega tööstus (täppistehnika, meditsiiniseadmed, metalltooted ja hambaravi toodangud).
- Kaubandus ja teenused: tihe majanduslik integratsioon Šveitsiga — tolli- ja rahapoliitiline koostöö (Šveitsi frank on tavapärane maksevahend).
- Elatustase: väga kõrge SKT inimese kohta, väike töötuse määr ja hea sotsiaalne infrastruktuur.
Riik on küll väike, kuid rahvusvahelise finantssektori reeglid ja läbipaistvuse suurendamine on viimastel aastatel viinud Liechtensteini rahvusvahelistele finantsturgudele vastavusse.
Kultuur, rahvastik ja keel
Liechtensteinis räägitakse ametlikult saksa keelt. Kultuur on tugevalt seotud külastajate ja naaberriikide mõjutustega — eriti Šveitsiga ja Austria. Rahvastiku suurus on alla 40 000 inimese; elanikud keskenduvad peamiselt laiemalt riigi lääneosas ja oru aladel. Enamik elanikkonnast on katoliikliku taustaga, mis kajastub ka riiklikes pühades ja traditsioonides.
Turism ja transport
Turism on oluline, aga suhteliselt väike võrreldes suurte Euroopa sihtkohtadega. Külastajad tulevad mägimatkade, suusatamise, loodusvaadete ja kultuurilise vaatamisväärsuse — näiteks Vaduz'i loss ja muuseumid — pärast. Liechtensteinil puudub oma rahvusvaheline lennujaam; lähimad lennujaamad asuvad Šveitsis (Zürich) ja Austrias (Feldkirch-Bregenz piirkond). Riik on hästi ühendatud maanteede ja raudteega läbi Šveitsi.
Kiired faktid
- Pindala: ~160 km²
- Elanike arv: ~38 000–39 000 (hinnanguliselt, sõltuvalt allikast)
- Pealinn: Vaduz
- Riigikeel: saksa keel (ametlik)
- Valitsemisvorm: konstitutsiooniline monarhia
- Rahaühik: Šveitsi frank (praktiliselt ja poliitiliselt tihedas sidemes Šveitsiga)
Liechtenstein on huvitav näide sellest, kuidas väike riik võib tänu strateegilisele asukohale, soodsale majanduspoliitikale ja rahvusvahelisele koostööle saavutada suurt jõukust ja stabiilsust, säilitades samal ajal tugeva kultuurilise identiteedi.
Seotud leheküljed
- Liechtenstein olümpiamängudel
- Liechtensteini jalgpallikoondis
- Liechtensteini jõgede loetelu
Küsimused ja vastused
K: Kus asub Liechtenstein?
V: Liechtenstein asub Lääne-Euroopas.
K: Mis on Liechtensteini geograafias ainulaadne?
V: Liechtenstein on kahekordselt sisemaa, mis tähendab, et ta on täielikult ümbritsetud sisemaariikidega.
K: Milliste riikide vahel asub Liechtenstein?
V: Liechtenstein asub Austria ja Šveitsi vahel.
K: Mis on Liechtensteini ametlik keel?
V: Liechtensteini ametlik keel on saksa keel.
K: Milline on Liechtensteini pealinn?
V: Liechtensteini pealinn on Vaduz.
K: Mille poolest on Liechtenstein kuulus?
V: Liechtenstein on kuulus oma erapankade poolest.
K: Kas Liechtenstein oli alati seotud Šveitsiga?
V: Ei, Liechtenstein oli varem, kuni Esimese maailmasõja lõpuni, seotud Austriaga, misjärel sai ta Šveitsiga tolliliidu.
Otsige