Leping
Leping on kokkulepe või lubadus, mida seadus võib jõustada. Seadus rakendab mõningaid kokkuleppeid, kuid mitte teisi. Näiteks kui lapsevanem lubab enamikus kohtades, et viib lapse jäätise järele, siis seadus ei jõusta seda lubadust kui seaduslikku lepingut.
Õigusnormid selle kohta, milliseid lubadusi seadusega jõustatakse, võivad eri kohtades (või jurisdiktsioonides) olla erinevad, kuid tavaliselt jõustatakse leping ainult siis, kui selle on sõlminud inimesed või rühmad, kes soovivad, et seda jõustataks, ja kes teavad, mida nad teevad.
Mõnikord kirjutatakse leping üles ja allkirjastatakse lepingus kokku leppivate isikute poolt, kuid alati ei pea see olema nii. Tavaliselt allkirjastavad inimesed lepingu siis, kui tehakse midagi olulist või kulukat. Näiteks kui inimesed võtavad tööle, allkirjastavad nad mõnikord tööandjaga lepingu. Lepingus on kirjas, mida inimene peab oma töö raames tegema, kui palju talle makstakse jne. Isik ja tööandja kirjutavad lepingule alla ja sellest saab seaduslik lubadus.
Kui keegi rikub lepingut, võib teine isik teda kohtusse kaevata. Lepinguga seotud kohtuvaidluses vaatab kohus lepingut, kuulab, mida lepingu sõlminud inimesed selle kohta ütlevad, ja teeb seejärel otsuse selle kohta, mida leping tähendab.
Leping on juriidiline kokkulepe või lubadus kahe või enama inimese vahel.
Küsimused ja vastused
K: Mis on leping?
V: Leping on kokkulepe või lubadus, mida saab seadusega jõustada.
K: Kas kõik lepingud on seaduse poolt jõustatavad?
V: Ei, mitte kõik kokkulepped ei ole seaduse poolt jõustatavad. Näiteks kui vanem lubab enamikus kohtades lapsele jäätise ostmiseks, siis seadus ei jõustata seda lubadust kui seaduslikku lepingut.
K: Kas lepinguid käsitlevad õigusnormid on eri jurisdiktsioonides erinevad?
V: Jah, õiguslikud eeskirjad selle kohta, milliseid lubadusi seadus jõustab, võivad eri kohtades (või jurisdiktsioonides) erineda.
K: Kas lepingud tuleb kirja panna ja allkirjastada?
V: Ei, mõnikord kirjutatakse lepingud üles ja allkirjastatakse nende sõlminud isikute poolt, kuid alati ei pea see nii olema. Tavaliselt kirjutatakse lepingule alla siis, kui tehakse midagi olulist või kulukat.
K: Mis juhtub, kui keegi rikub lepingut?
V: Kui keegi rikub lepingut, võib teine isik teda kohtusse kaevata. Lepinguga seotud kohtuprotsessis vaatab kohus lepingut, kuulab, mida lepingu sõlminud inimesed selle kohta ütlevad, ja teeb siis otsuse selle kohta, mida leping tähendab.
K: Millal inimesed tavaliselt lepinguid sõlmivad?
V: Inimesed sõlmivad tavaliselt lepinguid siis, kui tehakse midagi olulist või kulukat, näiteks kui nad võtavad tööandja juures tööle. Lepingust selgub, milliseid kohustusi tuleb täita tööülesannete raames ja kui palju neile töö eest makstakse.
