Leping: määratlus, õiguslik jõustamine, tüübid ja näited

Põhjalik ülevaade lepingust: määratlus, õiguslik jõustamine, lepingutüübid ja praktilised näited – selged selgitused, nõuanded ja lahendused lepinguriidude korral.

Leping on kokkulepe või lubadus, mida seadus võib jõustada. Seadus rakendab mõningaid kokkuleppeid, kuid mitte teisi. Näiteks kui lapsevanem lubab enamikus kohtades, et viib lapse jäätise järele, siis seadus ei jõusta seda lubadust kui seaduslikku lepingut.

Õigusnormid selle kohta, milliseid lubadusi seadusega jõustatakse, võivad eri kohtades (või jurisdiktsioonides) olla erinevad, kuid tavaliselt jõustatakse leping ainult siis, kui selle on sõlminud inimesed või rühmad, kes soovivad, et seda jõustataks, ja kes teavad, mida nad teevad.

Mõnikord kirjutatakse leping üles ja allkirjastatakse lepingus kokku leppivate isikute poolt, kuid alati ei pea see olema nii. Tavaliselt allkirjastavad inimesed lepingu siis, kui tehakse midagi olulist või kulukat. Näiteks kui inimesed võtavad tööle, allkirjastavad nad mõnikord tööandjaga lepingu. Lepingus on kirjas, mida inimene peab oma töö raames tegema, kui palju talle makstakse jne. Isik ja tööandja kirjutavad lepingule alla ja sellest saab seaduslik lubadus.

Kui keegi rikub lepingut, võib teine isik teda kohtusse kaevata. Lepinguga seotud kohtuvaidluses vaatab kohus lepingut, kuulab, mida lepingu sõlminud inimesed selle kohta ütlevad, ja teeb seejärel otsuse selle kohta, mida leping tähendab.

Lepingu olulised elemendid

• Pakkumine (offer) — üks pool teeb teisele konkreetse ettepaneku.
• Vastuvõtmine (acceptance) — teine pool nõustub pakkumise tingimustega.
• Tahe jõustada (intention to create legal relations) — pooled peavad tahtma, et leping oleks õigustugev.
• Võime ja õiguslik pädevus — pooled peavad olema võimelised lepingut sõlmima (näiteks ei tohi olla vaimselt mitte pädevad või alaealised ilma esinduseta).
• Vastastikune kohustus või tasu — enamasti peab lepingu sõlmimisel olema vastastikune kohustus või kokkulepe (mõnes õigussüsteemis nõutakse eritingimust).
• Vorminõuded — mõned lepingud peavad olema kirjalikud või ametlikult registreeritud (näiteks kinnisvaratehingud), teised võivad olla suulised või vaikimisi (impliciit).

Lepingu tüübid ja näited

• Kirjalik leping — tööleping, üürileping, ostu-müügileping kinnisvara puhul.
• Suuline leping — igapäevased teenuste osutamise kokkulepped; kuigi kehtivad, on tõusu tõendamine raskem.
• Vaikimisi (implicit) leping — olukorrad, kus tegevusest järeldub lepinguline kohustus (nt arst hakkab patsienti ravima ja patsient aktsepteerib teenust).
• Tööleping — sätestab tööülesanded, tööaja, tasu ja muud töötingimused.
• Müügileping — kaupade või teenuste ostu‑müügitingimused.
• Laenuleping — rahalise laenu tingimused, intressid ja tagasimaksegraafik.

Lepingu täitmine, rikkumine ja õiguskaitse

Lepingu rikkumine tähendab, et mõni pool ei täida oma lepingulisi kohustusi. Õiguskaitse võib olla mitmesugune:

• Hüvitis — rahaline kompensatsioon tekkinud kahju eest.
• Täitmise nõudmine — kohus võib kohustada pooled täitma lepingu tingimusi (näiteks harva kasutatav vahend kaupade või teenuste puhul).
• Lepingu lõpetamine — rikutud lepingu lõpetamise või ülesütlemise õigus.
• Mõistlikud leppest tulenevad sanktsioonid — viivised, viivisintressid, trahvid vms, kui pooled on neist ette näinud.

Millal lubadus ei ole õiguslikult jõustatav?

Mõned lubadused ei ole kohtus jõustatavad. Näiteks:

• perekondlikud või sotsiaalsed lubadused ilma taheta luua õiguslikku kohustust (nt lapsevanema lubadus viia laps jäätise järele);
• lubadused, mis on vastuolus seadusega või head tava (näiteks kuritegelik kokkulepe);
• ebapiisav selgus lepingu tingimustes — kui kokkulepe on liiga ähmane;
• lepingud, mis on sõlmitud pettuse, sunduse või eksituse teel;
• lepinguosaliste puudulik õiguslik pädevus (nt alaealine ilma seadusliku esindajata sõlmib teatud tehingu).

Kuidas kaitsta end lepingute sõlmimisel

• Loe leping läbi ja selgita ebaselgust enne allkirjastamist.
• Nõua kirjalikku vormi, kui tehing on oluline või kallis.
• Säilita koopiad, meilivahetus ja muud tõendid läbirääkimistest ning kokkulepetest.
• Kui vajad, konsulteeri juristiga enne tähtsate lepingute sõlmimist.
• Pööra tähelepanu tähtaegadele, tagatisfondidele, lepingu lõpetamise tingimustele ja vääramatu jõu klauslitele.

Erinevused jurisdiktsiooniti

Õigus selle kohta, millised lepingud on siduvad ja millised vorminõuded kehtivad, võivad riigiti erineda. Mõnes riigis on ranged nõuded teatud tüüpi lepingutele (näiteks kinnisvara ost), teises nõutakse tarbijakaitse eritingimusi töö- või teenuslepingutes. Seetõttu on oluline teada kohalikke õigusnorme, eriti kui tehingu pooled asuvad eri riikides.

Kokkuvõttes: leping on paljuski inimeste vahelise kokkuleppe õiguslik vorm, mille jõustatavus sõltub selle sisu, osapoolte tahtest, vormist ja kehtivast õigusest. Selgete tingimuste, kirjaliku vormi ja tõendite olemasolu aitab vähendada vaidlusi ning suurendab võimalust, et lepingut saab vajadusel kohtus kaitsta.

Küsimused ja vastused

K: Mis on leping?

K: Kas kõik lepingud on seaduse poolt jõustatavad?

K: Kas lepinguid käsitlevad õigusnormid on eri jurisdiktsioonides erinevad?

K: Kas lepingud tuleb kirja panna ja allkirjastada?

K: Mis juhtub, kui keegi rikub lepingut?

K: Millal inimesed tavaliselt lepinguid sõlmivad?

Otsing