Kohtuvaidlus (hagi) — kohtuasja mõiste, pooled ja protsess
Ülevaade kohtuvaidlusest: mis on hagi, pooled (hageja ja kostja), advokaadid, tõendid ja kohtumenetlus — selge juhend kohtuprotsessi mõistmiseks ja ettevalmistuseks.
Kohtuvaidlus tekib siis, kui kaks inimest või organisatsiooni paluvad kohtul või kohtunikul lahendada erimeelsusi või vaidlusi. Kohtuvaidlus võib olla tsiviilasi (näiteks lepinguvaidlus, varakahju nõue või perekonnaõiguslik vaidlus) või kriminaalasi (kuriteokahtlus; vt ka kriminaalmenetlusele viide). Kui pooled ei jõua omavahel kokkuleppele, algab ametlik protsess, mille käigus vaidlus selgitatakse kohtus.
Pooled ja nende esindajad
Kahte (või enamat) kohtuprotsessis osalevat osapoolt nimetatakse poolteks. Kumbagi poolt esindab tavaliselt advokaat, kes esitab tema nimel argumendid, kohtub vastaspoole advokaadiga ja esitab vajalikud dokumendid kohtule. Poolt, kes algatab kohtuasja, nimetatakse hagejaks; teine pool on kostja. Mõnes riigis või asjas langetab otsuse kohtunik, mõnes riigis kasutatakse ka žüriid — kuid praktika sõltub õigusriigist ja asja liigist.
Kohtuvaidluse käik — peamised etapid
- Hagi või avaldus — hageja esitab kohtule nõude (hagiavalduse), kus kirjeldab, mida ta nõuab ja miks.
- Teavitamine (sunniakt) — kostjat tuleb ametlikult teavitada kohtuasjast (hagi kätte toimetamine), et tal oleks võimalus vastata.
- Vastus ja vastuhagi — kostja esitab vastuse (vastuväited) ja võib vajadusel esitada vastuhagi.
- Eeluurimine või ettevalmistavad toimingud — kogutakse tõendeid, tehakse vahekohtulisi ettepanekuid, määratakse kohtusse ilmumise tähtajad; mõnes süsteemis toimub ka tõendusmaterjali vahetus (discovery).
- Tõendite esitamine ja tunnistajate ülekuulamine — pooled esitavad tõendeid (dokumendid, eksperthinnangud jms) ning võivad küsitleda tunnistajaid ja eksperte.
- Kohtuliku istungi ehk protsessi lõpliku osa läbiviimine — kohtunik (või žürii) kaalub esitatud tõendeid ja argumente.
- Otsus ja kohtuotsuse täitmine — kohus teeb lahendi: näiteks rahaline hüvitis, käsk lõpetada mingi tegevus (injunktsioon) või kriminaalkorras karistus; otsuse täitmist võib tagada hagi täitmise tasemed ja sanktsioonid.
- Apellatsioon ja edasi kaebamine — kaotanu võib mitmel juhul otsuse kohtult edasi kaevata kõrgemasse astmesse.
Tõendid, tunnistajad ja tõendamiskoormus
Mõlemad pooled esitavad tõendeid selle kohta, et neil on õigus ja teine pool on eksinud. See võib olla kirjalik dokument, fotod, videod, ekspertarvamus või tunnistaja ütlused. Pooled võivad esitada tunnistajatele ka küsimusi (ristsõnumine või otseküsimused) selle kohta, milles vaidlus seisneb. Tavaliselt peab hageja tõendama oma nõude alust — teiste riikide kohtupraktikas tähendab see sageli, et hageja peab näitama, et tema väide on tõenäolisem kui vastupidi (s.t. tema hüpoteesi toetavate tõendite kaal on suurem). Kriminaalasjades on tõendamiskoormus rangem: süü tuleb tõendada väljaspool mõistlikku kahtlust.
Kohtuotsuse tüübid ja õiguskaitsevahendid
Kohus võib otsustada mitmel moel, sõltuvalt nõudest ja tõenditest. Tavapärased lahendid on:
- rahaline hüvitis (kahju kompenseerimine);
- käsk lõpetada mingi tegevus või selle alustamine (injunktsioon);
- lepingu täitmise sundimine või tühistamine;
- kriminaalasjades karistus, hüvitus või vabastav otsus.
Erinevused tsiviil- ja kriminaalmenetluses
Tsiviilvaidlustes taotletakse tavaliselt varalist või muud hüvitist või õiguse taastamist kahju tekitamise eest. Kriminaalmenetluses on riik pool ja eesmärgiks on karistada seaduserikkujat. Ka tõendamiskoormus ja protseduurireeglid erinevad — kriminaalasjas peab süü tõendatud olema kõrgema tõenduspõhimõtte alusel.
Alternatiivid kohtule ja praktilised nõuanded
Mõnikord saavad pooled vaidluse lahendada ilma kohtuta, kasutades vahendust (mediatsiooni), lepitamist või vahekohtumenetlust (arbitrage). Sellised viisid võivad olla kiiremad ja odavamad ning säilitada poolte koostöövõimaluse. Kohtusse minnes on soovitatav:
- koguda ja säilitada kõik asjakohased dokumendid;
- pidada täpset ajakava ja jälgida kohtutähtpäevi;
- võimalusel konsulteerida advokaadiga või otsida õigusabi;
- mõelda läbi, millist lõpptulemust soovitakse (rahaline hüvitis, injunktsioon, kokkulepe jne).
Kohtumenetluse läbiviimist nimetatakse laiemalt samuti kohtuvaidluseks. Hagejaid ja kostjaid nimetatakse hagejateks ja neid esindavaid advokaate vahel kasutatakse tihti ka terminit kohtujuristid. Sõltuvalt riigist ja protsessi liigist võivad detailid ja reeglid erineda, seega on konkreetsetel juhtudel kasulik nõu otsida vastava riigi või piirkonna õigusallikatest või juristilt.
Küsimused ja vastused
K: Mis on kohtuprotsess?
V: Kohtuprotsess on see, kui kaks inimest või organisatsiooni paluvad kohtul või kohtunikul lahendada erimeelsusi või vaidlusi.
K: Kes on kohtuprotsessi osalised?
V: Kohtuvaidluses osalejaid nimetatakse poolteks. Kumbagi poolt esindab tavaliselt advokaat, kes räägib kohtunikuga nende nimel.
K: Kes on kohtuvaidluse hageja?
V: Hageja on pool, kes alustab kohtuvaidlust, sest ta kaebab millegi üle, mida teine pool on teinud. Seda nimetatakse ka "kaevata" või "kaevata".
K: Kes on kohtuvaidluse kostja?
V: Kostja on teine vaidluses osalev pool ja ta peab kaitsma seda, mida ta on teinud.
K: Mis toimub kohtuvaidluse ajal?
V: Kohtuvaidluse ajal esitavad mõlemad pooled tõendeid ja tõestusi selle kohta, et neil on õigus ja teine pool on valesti. Samuti võivad nad esitada tunnistajatele küsimusi selle kohta, mis põhjustas erimeelsuse. Pärast seda otsustab kas kohtunik või žürii, kummal poolel oli õigus, ja teeb seejärel midagi, et nad oleksid jälle rahul, näiteks paneb ühe poole teisele maksma raha või peatab tegevuse, mis kedagi õnnetuks tegi.
K: Mida tähendab see, kui advokaadid esindavad kohtuvaidlusi?
V: Kui advokaadid esindavad hagejaid, tegutsevad nad nende seaduslike esindajatena ja räägivad nende nimel kohtunike ja vandekohtunike ees kohtuprotsesside ajal.
K: Kas kohtuvaidlusi kasutatakse ainult tsiviilasjades?
V: Ei, kohtuvaidlusi võib kasutada ka kriminaalasjades.
Otsige