Tõendamiskoormus
Tõendamiskoormus (ladina keeles onus probandi) on tõendamise tase, mille peab saavutama pool, kes soovib tõestada mingit asjaolu, enne kui see kohtus aktsepteeritakse. Ladinakeelne ütlus on "semper necessitas probandi incumbit ei qui agit". See tähendab: "tõendamise vajalikkus lasub alati sellel, kes esitab süüdistuse".
Kriminaalasjas on tõendamiskohustus süüdistuse esitajal. Süüdistatav ei pea tõendama oma süütust. Süüdistus peab tõendama oma versiooni faktidest väljaspool põhjendatud kahtlust. Tsiviilkohtumenetluses lasub tõendamiskoormus sellel, kes toob asja kohtusse, mida nimetatakse hagejaks. Tsiviilkohtumenetluses lasub tõendamiskohustus hagejal. Standard, mis peab olema täidetud, on, et "ülekaalukate tõendite" (tõendite kaalukus) on piisav, et tõestada oma juhtumit.
Kinnitav kaitse
Kui tsiviil- või kriminaalasja kostja soovib esitada süüdistuse või hageja esitatud faktidele alternatiivseid asjaolusid, nimetatakse seda "kinnituseks". See nihutab tõendamiskohustuse kostjale, kes peab tõendama oma versiooni faktidest. Kostja püüaks vabandada või õigustada oma tegevust, mis tõi kaasa kohtuasja. Tavalised kinnitavad kaitsevõimalused on lõksutamine, enesekaitse, ebapuhtad käed, hullumeelsus ja aegumine.
Tõendite ülekaalulisus
Tõendite ülekaalulisus, mida nimetatakse ka "tõenäosuste kaalumiseks", on enamikus tsiviilasjades nõutav standard. Seda kasutatakse ka perekonnakohtus üksnes rahaga seotud otsuste puhul, näiteks lapse elatise puhul vastavalt lapse elatise standardite seadusele (Child Support Standards Act).
Standard on täidetud, kui väide on tõenäolisemalt tõene kui ebatõene. Standard on täidetud, kui tõenäosus, et väide on tõene, on suurem kui viiskümmend protsenti. Lord Denning kirjeldas seda kohtuasjas Miller vs. pensioniminister lihtsalt kui "tõenäolisem kui mitte". Kuni 1970. aastani oli see standard ka Ameerika Ühendriikide alaealiste kohtus kasutatav standard. See on palju madalam koormus kui "väljaspool põhjendatud kahtlust", mis on lävend, mida prokurör peab kriminaalmenetluses täitma.
Beyond a reasonable doubt
See on kõrgeim standard, mida kasutatakse tõendamiskoormusena tavaõiguslikes riikides. Seda kohaldatakse tavaliselt ainult kriminaalmenetluses. Kui pärast kõigi tõendite (või nende puudumise) hoolikat ja erapooletut kaalumist on tekkinud tõeline kahtlus, mis põhineb mõistusel ja tervel mõistusel, siis ei ole tõendamiskohustuse tase täidetud. Kui žüriil või kohtunikul kohtuprotsessi puhul ei ole kahtlust süüdistatava süü suhtes või kui nende ainukesed kahtlused on põhjendamatud, siis on prokurör tõendanud süüdistatava süüdi olemist.
Küsimused ja vastused
K: Milline on tõendamiskohustus?
V: Tõendamiskoormus on tõendamise tase, mille peab saavutama osapool, kes soovib tõestada mingit asjaolu, enne kui seda kohtus aktsepteeritakse.
K: Milline on tõendamiskoormus kriminaalasjas?
V: Kriminaalasjas lasub tõendamiskoormus süüdistusel.
K: Kas süüdistatav peab kriminaalasjas tõendama oma süütust?
V: Ei, süüdistatav ei pea kriminaalasjas oma süütust tõendama.
K: Millise tõendamisstandardi peab süüdistus kriminaalasjas saavutama?
V: Süüdistus peab kriminaalasjas jõudma oma versiooni tõendamise standardini "väljaspool põhjendatud kahtlust".
K: Milline on tõendamiskoormus tsiviilkohtumenetluses?
V: Tsiviilkohtumenetluses lasub tõendamiskoormus sellel, kes toob asja kohtusse, mida nimetatakse hagejaks.
K: Millisele standardile peab hageja tsiviilkohtumenetluses vastama?
V: Tsiviilkohtumenetluses tuleb täita standardit, mille kohaselt piisab "tõendite ülekaalust" (tõendite kaalukusest), et tõestada oma juhtumit.
K: Kas tõendamiskoormus muutub sõltuvalt kohtuasja liigist?
V: Jah, kriminaalasjas on tõendamiskoormus erinev kui tsiviilasjas. Kriminaalasjas lasub see süüdistuse esitajal, samas kui tsiviilkohtumenetluses lasub see hagejal.
