Žürii kohtus: tähendus, ülesanded ja otsustusprotsess

Avasta žürii roll kohtus: tähendus, ülesanded, otsustusprotsess ja hung jury — kuidas kujunevad otsused ning milline on žüriiliikme õiguslik ja moraalne vastutus?

Žürii on rühm inimesi, kes kohtuprotsessis otsustavad teatud küsimuse üle. Tavaliselt on see küsimus, kas isik on kuriteo toimepanemises süüdi või süütu. Samuti võib žürii otsustada, milline on isiku karistus, kui ta tunnistatakse süüdi. Tavaliselt peavad kõik žüriiliikmed otsuse tegemisel kokku leppima, kuid mõnes kohtusüsteemis on lubatud ka häälteenamusega otsustamine. Mõnikord võib žürii teha otsuse ka siis, kui mõned liikmed ei ole sellega nõus. Kui žürii on aga selgelt eriarvamusel ega suuda kokkuleppele jõuda, nimetatakse tulemust "hung jury" ja küsimus jäetakse otsustamata või korraldatakse uus menetlus. Žürii liiget nimetatakse žüriiliikmeks. Žüriiliige peab olema erapooletu: ta peab olema õiglane ja kuulama ära mõlemad pooled ilma eelneva eelarvamuseta.

Žürii roll ja ülesanded

• Tõendite hindamine: žürii kuulab tunnistajaid, tutvub tõenditega ja hindab nende usaldusväärsust.
• Faktide kindlakstegemine: kohtunik juhendab seaduse rakendamist, kuid faktid otsustab tavaliselt žürii.
• Otsuse langetamine: kriminaalasjas otsustab žürii süü või süütuse, tsiviilasjas vastutab sageli vastutuse ja kahju suuruse määramise eest.
• Karistuse ettepanek: mõnes süsteemis annab žürii soovituse karistuse kohta või otsustab selle täielikult.

Koosseis ja valik

• Žürii suurus ja valikumeetodid erinevad riigiti: tavalised suurused on 6, 12 või rohkem liiget.
• Žüriiliikmete valimisel kasutatakse sageli juhuslikku registreeritute nimekirja ning seejärel toimub voir dire — küsimuste ja erandite protsess, et välistada kallutatud kandidaadid.
• Mõnel juhul võivad pooled taotleda erandeid või väljavõtmisi (challenge) teatud kandidaatide suhtes.
• Õiguslikud nõuded (vanus, elukohariik, kriminaalne taust jt) erinevad jurisdiktsiooniti.

Otsustusprotsess ja kokkulepe

• Kohtunik juhendab žüriid seadusest ja sellest, milliseid tõendeid arvesse võtta.
• Pärast sulgemisavaldusi ja kohtusoovitusi tõmmatakse žürii eraldi ruumi deliberatsioonideks (arutamiseks).
• Deliberatsioonid on konfidentsiaalsed: žüriiliikmed ei tohi arutelude sisu avaldada ega otsijaid mõjutada.
• Otsus võib nõuda üksmeelt (unanimiteeti) või teatud häälteenamust — sõltuvalt seadusest. Kui üksmeelset otsust ei saavutata, võib tulem olla "hung jury".

"Hung jury" ja edasised sammud

Kui žürii ei jõua otsusele (st on jäik erimeelsus), võib kohtunik kuulutada žürii jagunemuse ehk "hung jury". Sellisel juhul võib prokurör otsustada:

• korraldada uus kohtuprotsess uue žüriiga;
• tühistada süüdistus ja mitte esitada seejärel uut hagi;
• läbi viia läbirääkimisi süüdistusega (nt kokkulepe).

Kohtuniku ja žürii suhted

• Kohtunik juhendab žüriid õiguse kohta, aga ei saa otsustada faktide üle žürii asemel.
• Kohtunik võib anda täiendavaid juhiseid, selgitada seadust või saata žürii tagasi deliberatsioonideks, kui otsus ei ole selge.
• Žüriiliikmed peavad järgima kohtuniku korraldusi ja ei tohi otsida kohtuväliseid tõendeid ega arutada juhtumit võõrastega.

Žüriiliikme õigused ja kohustused

• Žüriiliikmel on kohustus osaleda ja täita oma kodanikukohust, kui teda kutsutakse; teatud juhtudel on võimalik taotleda vabastust või edasi lükkamist.
• Žüriiliikmed peavad käituma erapooletult, hoidma arutelude konfidentsiaalsust ja järgima kohtuniku juhiseid.
• Mitmes riigis kaitstakse žüriiliikmeid vastavalt seadusele — neid ei tohi karistada ega hirmutada seoses nende teenistusega.

Tsiviil- ja kriminaalžürii erinevused

• Kriminaalžürii otsustab süü kohta; süütu väljakuulutamine tähendab tavaliselt, et asjaga seotud süüdistusi ei saa samal alusel uuesti esitada (sõltuvalt jurisdiktsioonist ja topeltriskindlusest).
• Tsiviilžürii hindab tavaliselt vastutust ja kahjusid — siin võib otsus olla üksmeelne või põhineda tavalistel häälteenamuse nõuetel.

Praktilised märkused ja eetika

• Žüriiliikmed ei tohi kasutada võrguteenuseid ega sotsiaalmeediat juhtumi kohta lisainfo otsimiseks ega selle arutamiseks väljaspool žüriid.
• Kui ilmneb žüriiliikme väärkäitumine (nt suuline kokkulepe väljaspool deliberatsioone, tõendite varjamine või kohtuniku juhiste eiramine), võib otsus ümber vaadeldakse ja ekshaldeerida juriidilised tagajärjed ja võimalikult korraldatakse uus protsess.

Lõppsõna

Žürii on oluline osa paljudest õigussüsteemidest, sest see annab tavakodanikule rolli õigusemõistmises. Täpsemad reeglid, žürii suurus, otsustusviis ja õigused võivad jurisdiktsiooniti erineda, seega on konkreetse juhtumi puhul oluline tutvuda kohaliku seadusandluse ja kohtutava praktika eripäradega.

Küsimused ja vastused

K: Mis on žürii?

K: Milline on tavaline küsimus, millele žürii peab vastama?

K: Mida veel võib žürii otsustada?

K: Kuidas teeb žürii oma otsuse?

K: Kas žürii võib ikkagi teha otsuse ka siis, kui mõned liikmed ei ole sellega nõus?

K: Mis juhtub siis, kui žürii on üsna selgelt erimeelsusi tekitanud?

K: Kuidas nimetatakse isikut, kes on žürii liige?

Otsing