Faktide tuvastaja (trier of fact) – definitsioon ja roll kohtumenetluses
Kriminaalmenetluses on faktikoguja, mida nimetatakse ka faktide tuvastajaks, isik või isikud, kes vastutavad faktiliste küsimuste üle otsustamise eest. Seda nimetatakse ka asjaolude tuvastamiseks. Mõnes õigussüsteemis — eriti common law traditsioonis — on faktide menetleja tavaliselt žürii ehk vandekogu; teistes süsteemides, eriti kontinentaalõiguses, täidavad selle rolli kohtunikud. Vandekohtumenetluses on faktide menetleja vandekogu. Kui žüriid ei ole, on faktide menetleja kohtunik. Paljude kohtuistungite puhul võib faktikohtunikuks olla halduskohtunik, komisjon, komisjon või kohtunik. Faktikakohtunik on tänapäeval vanem termin. Mõiste "faktide tuvastaja" on kasutusele võetud hiljuti.
Mõiste ja tähendus
Faktide tuvastaja (inglise keeles "trier of fact" või "factfinder") teeb lõpliku otsuse vaidlustatud faktide kohta: millised sündmused aset leidsid, millised tunnistused on usaldusväärsed ja milline tõendusmaterjal on veenev. Kui faktihaldur määrab kindlaks, mis on eeldatavalt tõene, siis kohaldatakse nende faktide suhtes õiguslikke eeskirju — st kohtunik rakendab seadust ja annab juhiseid, kuidas leitud faktidest järeldusi teha.
Faktide tuvastaja põhifunktsioonid
- tõendite ja tunnistuste kogumine, kaalumine ja hindamine;
- tunnistajate usaldusväärsuse ja mälestuste järjepidevuse hindamine;
- olla otsustaja vaidlustatud faktipunktides — kas teatud sündmus juhtus või ei juhtunud;
- põhjalike ja dokumentaalsete tõenditega seostamine ning nende omavahelise usaldusväärsuse hindamine;
- kohtuniku poolt antud õiguslike juhiste rakendamine ja nendest tulenevate järelduste tegemine (žürii puhul).
Erinevused õigussüsteemides
Mõnedes jurisdiktsioonides (nt Ameerika Ühendriikide paljud osariigid) on žüriil õigus otsustada nii süü või süütuse kui ka tsiviilasjades asjaolude üle. Teistes riikides, sealhulgas paljudes kontinentaalõiguse riikides, teeb faktidele põhineva otsuse kohtunik (üksikkohtunik või kohtunikekolleegium). On ka segasüsteeme, kus teatud küsimused (näiteks faktiline vastutus) võivad jääda žürii otsustada, samas kui seaduse tõlgendamine jääb kohtuniku pädevusse.
Tõendamiskoormus ja tõendite hindamine
Faktide tuvastaja peab sageli töötama konkreetse tõendamiskriteeriumi raames. Kriminaalasjades on süü tõendamise standard tavaliselt kõrgem — näiteks "välistamatu kahtlus" või "kaugeleulatuv kahtluseta" (ingl. keeles "beyond reasonable doubt"). Tsiviilasjades on rakendatavad madalamad standardid nagu "tasakaal tõenditest" (balance of probabilities) ehk tõenäosuste tasandil. Need standardid mõjutavad, millisel määral peab faktide tuvastaja tõendeid veenvaks pidama, et teha ühe või teise osapoole kasuks otsus.
Kohtuniku ja žürii rollid ning suhtlus
Kohtunikul on tihti õigus ja kohustus otsustada menetlusalaseid ja õiguslikke küsimusi: millised tõendid on admissiiblid, kuidas seadust kohaldada ja milliseid juhiseid antakse žüriile. Kohtunik juhendab vandekohtunikke (žüriid) juhtumi suhtes kohaldatavate õigusnormide kohta. Need juhised hõlmavad ka seda, millised võivad olla järeldused. Näiteks võib žürii teha otsuse hageja kasuks või võib žürii teha otsuse kostja kasuks, lähtudes oma hinnangust faktidele ja kohtuniku antud seadusealastest juhistest.
Apellatsioon ja faktide ümberhindamine
Apellatsioonikohus tavapäraselt ei vaata uuesti kõiki faktilisi üksikasju samal tasandil nagu esmane faktide tuvastaja; apellatsioon puudutab enamasti seaduse õigesti rakendamist või menetlusvigu. Siiski võivad teatud juhtudel apellatsioonikohus tagastada asja uuesti faktiliseks hindamiseks, kui esmakohtu faktikohus on ilmselgelt eksinud või kui ilmnenud on olulisi uusi tõendeid.
Kokkuvõte
Faktide tuvastaja on kohtumenetluse keskne osapool, kes otsustab, mis on tõsi kohaselt esitatud tõendite ja tunnistuste põhjal. Sõltuvalt õigussüsteemist võivad selleks olla žürii, üksikkohtunik või kolleegium. Faktide tuvastaja roll hõlmab tõendite hindamist, tunnistajate usaldusväärsuse kaalumist ja järelduste tegemist vastavalt kehtivale tõendamiskriteeriumile; kohtunikud vastutavad samal ajal seaduse selgitamise ja menetlusreeglite tagamise eest. Näiteks võib žürii teha otsuse hageja kasuks või võib žürii teha otsuse kostja kasuks.
Küsimused ja vastused
K: Kes vastutab kriminaalmenetluse faktiliste küsimuste otsustamise eest?
V: Kriminaalmenetluse faktiküsimuste otsustamise eest vastutab faktiküsimuste üle otsustav kohtunik, keda nimetatakse ka faktide tuvastajaks.
K: Mida tähendab mõiste "asjaolude tuvastamine"?
V: Mõiste "faktide tuvastamine" tähistab kriminaalmenetluses faktikohtuniku poolt tehtavat otsust, mis puudutab tõe tuvastamist.
K: Kes on vandekohtumenetluses faktide hindaja?
V: Faktide tuvastamise eest vastutavad vandekohtumenetluses vandekohtunikud.
K: Kes on faktide hindaja, kui kriminaalmenetluses ei ole žüriid?
V: Kui kriminaalmenetluses ei ole žüriid, siis on faktide üle otsustajaks kohtunik.
K: Kes võib olla faktikohtunikuks muud liiki kohtuistungitel?
V: Eri liiki kohtuistungitel võib faktide lahendamise eest vastutada halduskohtunik, komisjon, komisjon või kohtunik.
K: Milline mõiste on viimasel ajal hakanud kasutama faktide menetleja kohta?
V: Viimasel ajal on hakatud kasutama mõistet "faktide tuvastaja", et viidata faktide menetlejale.
K: Mis juhtub pärast seda, kui faktikoguja on kriminaalmenetluses teinud kindlaks tõe?
V: Pärast seda, kui menetleja on kindlaks teinud, mida eeldatakse asja tõesuseks, kohaldatakse nende faktide suhtes õiguslikke eeskirju. Kohtunik annab žüriile juhiseid kohtuasja suhtes kohaldatavate õigusnormide kohta, sealhulgas selle kohta, millised võivad olla järeldused.
