Tõenäosuse alused: definitsioon, reeglid ja praktilised näited
Tõenäosuse alused: selged definitsioonid, reeglid ja praktilised näited (mündid, täringud, kombinatsioonid). Õpi valemeid ja samm-sammult juhised igapäevaste näidete kaudu.
Tõenäosus on osa rakendusmatemaatikast ja tegeleb juhuslike katsete tulemuste uurimisega. Tõenäosus aitab kirjeldada, kui tõenäoline on mingi sündmus — näiteks kas midagi juhtub või mitte — ning väljendatakse tavaliselt arvuga p, mis jääb alati nulli (võimatu) ja ühe (kindel) vahele: 0 ≤ p ≤ 1.
Lihtne mõiste, mida tihti kasutatakse, on proovivõtu ruum ehk kõigi võimalikud tulemuste kogum. Näiteks mündi viskamise korral on proovivõtu ruum {“Külg1” ehk “kõrv”, “Külg2” ehk “saba”}. Kui münt on õiglane, siis kummalgi tulemusel on tõenäosus 1/2. Paljudel müntidel nimetatakse peaga külge "pähe" ja teist külge "sabaks".
Näited: münt ja täring
Kui viskame münti, siis lihtsaimad tulemused on "kaks varianti" ja igaühe tõenäosus on 1/2 (õiglane münt). Kui viskame täringut, siis proovivõtu ruum on {1,2,3,4,5,6}. Täringu ühe konkreetse külje (näiteks 1) tõenäosus on 1/6, sest täringul on kuus võrdset võimalust. Sama kehtib ka teiste külgede kohta: P(2)=1/6, P(3)=1/6 jne. Kokkuvõttes on kõigi võimalike tulemuste tõenäosuste summa 1: P(1)+P(2)+...+P(6)=1.
Tõenäosusi saab arvutada ja modelleerida matemaatika abil. Mõnikord ei ole vastus kohe ilmne — näiteks kui visata kuus täringut ja küsida tõenäosust, et nende summa on suurem kui 10 — aga selle saab välja arvutada kombinatoorika, konvolutsiooni või arvutisimulatsiooni abil. Kokkuvõte: iga sündmuse tõenäosus saab matemaatiliselt määrata, kui tead proovivõtu ruumi suurust ja kuidas huvipakkuvad tulemused sinna sisse langevad.
Reeglid ja olulised mõisted
- Komplement: sündmuse A komplement (A^c) on tõenäosus, et A ei toimu. P(A^c) = 1 − P(A).
- Liitmisreegel kahe sündmuse jaoks: P(A ∪ B) = P(A) + P(B) − P(A ∩ B). Kui A ja B on üksteist välistavad (mutually exclusive), siis P(A ∩ B) = 0 ja P(A ∪ B) = P(A) + P(B).
- Korrutamisreegel (sõltumatute sündmuste korral): kui sündmused A ja B on sõltumatud (ühe toimumine ei mõjuta teise tõenäosust), siis P(A ∩ B) = P(A) × P(B).
- Tinglik tõenäosus: P(A|B) = P(A ∩ B) / P(B), kui P(B) > 0. See kirjeldab A tõenäosust eeldusel, et B juhtus.
Praktilised näited
1) Kaks täringut: kui viskate kaks täringut järjest ja huvi on täpselt tulemuse jada (näiteks kõigepealt 3 ja seejärel 5), siis iga viske tõenäosus 3 saamiseks on 1/6 ja 5 saamiseks 1/6. Kuna visked on sõltumatud, on mõlema toimumise tõenäosus 1/6 × 1/6 = 1/36 ≈ 0,02778.
2) Kolme täringu näide: tõenäosus saada järjest näiteks 3, siis 5 ja siis 2 on (1/6) × (1/6) × (1/6) = 1/216 ≈ 0,00463.
3) Vähemalt üks kuus kahe täringu viskel: lihtsam viis arvutada "vähemalt üks" tõenäosus on kasutada komplementi. P( vähemalt üks 6 kahe viske jooksul ) = 1 − P(ühtki 6 ei tule). P(ühtki 6 ei tule) = (5/6) × (5/6) = (5/6)^2 = 25/36. Seega P(at least one six) = 1 − 25/36 = 11/36 ≈ 0,3056.
4) Näide sõltuvusest (ilma tagasipanemata): kui me valime palli kastist, kus on 2 punast ja 3 sinist palli, ning ei pane palli tagasi enne teist valikut, siis esimese valiku tõenäosus mõjutab teise tõenäosust — sündmused on sõltuvad. Selle jaoks kasutatakse tinglikku tõenäosust ja korrutamisreeglit: P(esimene punane ja teine punane) = P(esimene punane) × P(teine punane | esimene punane) = (2/5) × (1/4) = 2/20 = 1/10.
Mida tasub meeles pidada
- Tõenäosus on matemaatiline mudel, mis kirjeldab juhuslikkust; mudeli täpsus sõltub eeldustest (nt „õiglane“ täring või münt).
- Sõltumatuse ja sõltuvuse vahe on oluline: kas ühe sündmuse toimumine muudab teise tõenäosust?
- Piltlikult: liitmisreeglid ja korrutamisreeglid on tööriistad eri tüüpi küsimuste lahendamiseks — "või" tüüpi küsimused vajavad liitmist ja "ja" tüüpi küsimused vajavad korrutamist (viidates selle peale, kas sündmused on sõltumatud või mitte).
Kui soovite, võin lisada samm-sammulisi arvutusnäiteid (näiteks kuue täringu summa tõenäosuse leidmine), visualiseeringuid või lihtsaid simulatsioone, mis aitavad keerulisemaid juhtumeid paremini mõista.

Oamasinas või Galtoni kastis jõuab enamik palle keskuse lähedale. Pikemas perspektiivis näitavad nad normaaljaotust.
Tõenäosuse ideed
Sellised inimesed nagu Jacob Bernoulli, Pierre-Simon Laplace või Christiaan Huygens kasutasid sõna tõenäosus, nagu eespool kirjeldatud. Teised inimesed mõtlesid sageduste kohta; nende tõenäosuse mõistet nimetatakse tavaliselt sagedustõenäosuseks.
Seotud leheküljed
- Matemaatika teemade loetelu
- Tõenäosusteooria
Küsimused ja vastused
K: Mis on tõenäosus?
V: Tõenäosus on rakendusmatemaatika osa, mis tegeleb selliste asjade uurimisega, mis võivad juhtuda või mitte juhtuda.
K: Kuidas saab tõenäosust väljendada?
V: Tõenäosust saab väljendada arvuna nulli (võimatu) ja ühe (kindel) vahel.
K: Mis on näide tõenäosuse kasutamise kohta?
V: Näide tõenäosuse kasutamise kohta on näidata, et kui visata münt õhku ja lasta sellel maanduda, siis pooltel juhtudel maandub see ühe küljega ülespoole ja pooltel juhtudel teise küljega ülespoole.
K: Kuidas arvutada tõenäosus, et kahe täringu viskamisel saadakse teatud kombinatsioon?
V: Selleks, et arvutada kahe täringu viskamise ja teatava kombinatsiooni saamise tõenäosus, korrutatakse nende kaks tõenäosust omavahel. Näiteks kui tahaksite teada, kui suur on tõenäosus saada 3 ja seejärel 5, siis oleks see 1/6 x 1/6 = 1/36.
K: Mida tähendab "saba", kui räägitakse müntidest?
V: Müntidest rääkides viitab "tagumine" külg, millel ei ole nägu või pilti.
K: Kui tõenäoline on, et kuue täringuga visates saadakse arv, mis on suurem kui kümme? V: Tõenäosust, et kuue täringuga veeretades saadakse number, mis on suurem kui kümme, saab välja arvutada matemaatika ja teaduse abil, kuid see ei ole ilmselge.
K: Mis juhtub, kui korrutada kaks tõenäosust kokku?
V: Kui te korrutate kaks tõenäosust kokku, siis arvutate tõenäosust, et mõlemad asjad juhtuvad korraga.
Otsige