Pierre-Simon Laplace
Pierre-Simon Laplace (23. märts 1749 - 5. märts 1827), hilisem markii de Laplace, oli prantsuse matemaatik ja astronoom.
Tema töö aitas arendada matemaatilist astronoomiat ja statistikat. Tema viieköiteline "Mécanique Céleste" (taevamehaanika) (1799-1825) oli võtmeteos. Selles muutis ta klassikalise mehaanika geomeetrilise uurimise kalkulatsioonil põhinevaks, mis tähendas, et sellega oli võimalik lahendada laiemat hulka probleeme. Statistikas töötas Laplace peamiselt välja tõenäosuse nn Bayesi tõlgenduse.
Ta leiutas Laplace'i võrrandi ja töötas välja Laplace'i teisenduse, mida kasutatakse paljudes matemaatilise füüsika harudes. Tema järgi on nimetatud ka matemaatikas laialdaselt kasutatav Laplace'i diferentsiaaloperaator.
Astronoomia
Päikesesüsteem
Laplace'i seisukoht Päikesesüsteemi tekkimise kohta on tänapäevalgi meie seisukoht. Ta tunnistas sarnaselt Newtonile, et Päikesesüsteemi põhijõud on gravitatsioon. Gravitatsioon põhjustas gaasi ja väikeste osakeste koondumise üheks keskseks massiks (millest sai Päike) koos teiste väiksemate rühmadega (planeedid), mida gravitatsioon keskse tähe külge hoidis.
Laplace tõestas, et planeedi liikumise väikesed ebakorrapärasused on isekorrigeeruvad ja et Päikesesüsteem tervikuna on stabiilne. See tähendas, et päikesesüsteem jääb praeguses olekus eksisteerima väga pikaks ajaks. Ta töötas välja mõned probleemid Kuu orbiidil ja selle, kuidas Kuu põhjustab loodete tekkimist.
Mustad augud
Laplace jõudis ka musta augu kontseptsioonile väga lähedale. Ta märkis, et võib olla massiivseid tähti, mille gravitatsioon on nii suur, et isegi valgus ei suuda nende pinnalt põgeneda (vt põgenemiskiirus). Laplace spekuleeris ka, et mõned teleskoopide poolt avastatud udukogud ei pruugi olla Linnutee osa ja võivad tegelikult olla galaktikad ise.[] Seega ennetas ta Edwin Hubble'i suurt avastust 100 aastat ette.
Tsitaadid
- "See, mida me teame, ei ole palju. See, mida me ei tea, on tohutu". (omistatud)
- "Mul ei olnud seda hüpoteesi vaja". (Je n'avais pas besoin de cette hypothèse-là, vastuseks Napoleonile, kes oli küsinud, miks ta ei ole oma astronoomiaraamatus Jumalat maininud).
- "Seega on ilmselge, et ..." (Il est facile de voir que ... ) lause, mida ta kasutas sageli Taevamehaanikas, kui ta oli midagi tõestanud ja eksis tõestus või leidis, et see on kohmakas. Kuuldavasti tähistab see midagi tõelist, kuid raskesti tõestatavat.
- "Erakordse väite tõendite kaal peab olema proportsionaalne selle kummalisusega".
- "...[Selline suhtarvude lihtsus ei tundu hämmastav, kui me arvestame, et] kõik looduse mõjud on vaid väikese arvu muutumatute seaduste matemaatilised tulemused".
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Pierre-Simon Laplace?
V: Pierre-Simon Laplace oli prantsuse matemaatik ja astronoom.
K: Milline oli Laplace'i panus matemaatikasse?
V: Laplace'i panus matemaatikasse hõlmab tema tööd matemaatilise astronoomia ja statistika alal, tõenäosuse Bayesi tõlgenduse väljatöötamist, Laplace'i võrrandi leiutamist ja Laplace'i teisenduse väljatöötamist.
Küsimus: Milline on Laplace'i kõige kuulsam töö?
V: Laplace'i kuulsaim teos on tema viieköiteline "Mécanique Céleste" (taevamehaanika) (1799-1825).
K: Kuidas muutis Laplace klassikalise mehaanika uurimist?
V: Laplace muutis klassikalise mehaanika geomeetrilise uurimise kalkulatsioonil põhinevaks, mis tähendas, et sellega oli võimalik lahendada laiemat hulka probleeme.
K: Mis on tõenäosuse Bayesi tõlgendus?
V: Tõenäosuse Bayesi tõlgendus on Laplace'i poolt statistikas välja töötatud teooria, mis hõlmab uute tõendite põhjal eelnevate uskumuste ajakohastamist.
K: Mis on Laplace'i võrrand?
V: Laplace'i võrrand on oluline Laplace'i leiutatud matemaatiline võrrand, mis kirjeldab temperatuuri ja potentsiaali vahelist seost süsteemis.
K: Mis on Laplace'i teisendus?
V: Laplace'i teisendus on Laplace'i leiutatud matemaatiline vahend, mida kasutatakse paljudes matemaatilise füüsika harudes keeruliste võrrandite lihtsamaks muutmiseks.
