Linnutee on meie kodugalaktika. Selles on hinnanguliselt üle 200 miljardi kuni mõne saja miljardi tähe, sealhulgas meie Päike. Paljud neist tähtedest paiknevad laiali spiraalsete käärude ja ketta osana, kus tekib ka uus tähtede teke.

Suurus ja kuju

Linnutee läbimõõt on ligikaudu 100 000–120 000 valgusaastat, kuid täpne suurus sõltub sellest, kuidas mõõta ketta, halo ja häguse välise õhkkonna piire. Galaktika on ribakujuline spiraalgalaktika (inglise keeles "barred spiral"), mis tähendab, et selle keskel on tulbadest moodustuv ribataoline struktuur, millest algavad spiraalikäigud.

Struktuur

Linnutee koosneb põhimõtteliselt kolmest komponendist: ketas (milles asub meie Päikesesüsteem), tuum või keskne palljas kooslus ning ulatuslik halo—vanade tähtede, täheparvede ja pimedast ainest koosnev sfääriline piirkond. Päike paikneb ketta kitsas piirkonnas, mida vahel nimetatakse Orioni haruks või Orioni sõõriks, umbes 25–28 000 valgusaasta kaugusel galaktika keskpunktist.

Kõige keskmes asub supermassiivne must auk, mida kutsutakse Sagittarius A*'ks — selle mass on hinnanguliselt umbes 4 miljonit Päikese massi. Lisaks nähtavale ainele on Linnutee massi suur osa peidetud tumeda aine kujul: kogu mass koos tumeda aine haloga on hinnanguliselt ~1–1,5 triljonit Päikese massi. Halo ulatub ketast oluliselt kaugemale, mitu korda suurema raadiusega kui ketas ise.

Ketastel on spiraalikäigud (nt Perseuse ja Sagittarius' haru ning Orioni haru), kus tiheduse lainetes tekib tähtede teke. Kuigi sõna "ketas" võib viidata täiesti lamedale kujule, on tegelikkuses Linnutee ketas veidi väänatud ja ebaühtlane ning sellel on piirkondi, mis ulatuvad väljapoole ja lainetavad.

Paiknemine ja lähinaabrid

Linnutee kuulub kolme suurest galaktikast ja üle 50 väiksema galaktikast koosnevasse kohalikku gruppi. Neist kolm suuremat on Linnutee, Andromeda ja Triangulum (M33). Linnutee on selles rühmas üks suuremaid galaktikaid, Andromeda on veidi massiivsem.

Linnutee lähim teadaolev kaaslane, mille avastati Canis Major Kääbusena, asub Maast ligikaudu 25 000 valgusaasta kaugusel, kuid selle täpne olemus ja tõlgendus on teadlaskonnas olnud vaidlusi. Üldiselt on meie galaktika tihedalt seotud mitme kaaslasega, mis ringi tiirlevad ja mõnikord galaktikatega koonduvad.

Liikumine ja tulevik

Andromeeda galaktika läheneb Linnuteele ja nende omavaheline kokkupõrge on prognoositud mõne miljardi aasta pärast. Uuemad arvutused viitavad sellele, et esimene päris lähedane kohtumine võib juhtuda umbkaudu 4 miljardi aasta jooksul (hinnangulises vahemikus mõni miljard aastat juurde või vähem). See ei tähenda, et tähed otseselt põrkuvad — galaktikate kokkupõrge on valdavalt dünaamiline ümberkorraldus, mis suudab muuta tähtede orbiite, tekitada intensiivset tähetekke ja lõpuks ühendada galaktikad uueks massiivsemaks süsteemiks.

Andromeeda liikumiskiirus meie suunas on hinnanguliselt ligikaudu 100–110 km/s, mis ümberarvestatuna teeb sadadesse tuhandetesse kilomeetrit tunnis. Täpne kiirus ja tulevikus toimuva areng sõltuvad ka Linnutee ja Andromeda vahelisest nurgaerinevusest ning kaasnevate väiksemate galaktikate mõjust.

Võtmefaktid

  • Päikese kaugus galaktika keskpunktist: umbes 25–28 000 valgusaastat.
  • Tähtede arv: hinnanguliselt sadades miljardites; täpne arv on ebaselge.
  • Keskmass ja tumeda aine roll: nähtava aine mass on vaid osa kogu massist—suur osa on tumedas aines (kokku ~1–1,5 triljonit Päikese massi).
  • Keskel asuv must auk: Sagittarius A*, ~4 × 10^6 Päikese massi.
  • Galaktiline tüüp: ribakujuline spiraal (barred spiral), mis mõjutab spiraalikäikude tekkimist ja tähtede liikumist.
  • Kuuluvus: Kohaliku grupi liige koos Andromeda ja Triangulumiga.

Vananemine ja tähtede teke, galaktilised varingud ja suhted naabritega muudavad Linnutee dünaamiliseks ja pidevalt arenevaks süsteemiks. Meie arusaam sellest galaktikast paraneb pidevalt tänu uutele vaatlustele ja teoreetilistele mudelitele.