Kilomeeter (km) – kauguseühik 1000 meetrit ja kasutusvaldkonnad

Kilomeeter on levinud ühik, mida kasutatakse Maa peal pikemate vahemaade puhul. Rahvusvaheline mõõtühik vahemaade mõõtmiseks on meeter ja kilomeeter on 1000 meetrit. Kilomeetrit kasutatakse laialdaselt maanteedel, kaardistamisel, geograafias ja igapäevases suhtluses, samuti paljudes teadus- ja insenerivaldkondades. Ühendkuningriigis ja USAs kasutatakse maanteedistantside puhul rohkem miili kui kilomeetrit ja meremiili meredistantside puhul meremiili.

Põhitõed ja tähistus

Kilomeetri sümbol on km. Kilomeeter kuulub rahvusvahelisse mõõtühikute süsteemi SI (süsteem ühtsetest mõõtühikutest). SI-soovituse järgi jäetakse vahel arvunumbri ja mõõtühiku tähise vahele tühik — näiteks 5 km (mitte 5km). Mõõtühikuid ei kirjutata tavaliselt lühendatud lauses lõpus punktiga, kui see ei ole lause lõpp.

Ümberarvestused

• 1 km = 1000 m
• 1 km = 100 000 cm = 1 000 000 mm
• 1 km ≈ 0,621371 mi (miilide ümberarvestus on ligikaudne)
• 1 miil = 1,609344 km (miili ja kilomeetri täpne teisendus SI ja traditsiooniliste standardite alusel)
• 1 km ≈ 3280,84 jalga (feet)
• 1 meremiil = 1852 m, seega 1 km ≈ 0,53996 meremiili

Kasutusvaldkonnad

Kilomeetrit kasutatakse väga erinevates kontekstides:

• liiklusmärgistusel ja teekilometraažis;
• kaardistamisel ja geograafilistel andmetel;
• spordis — jooksu- ja rattarajad, maratonite vahemaad jne;
• transport ja logistika — sõidukite vahemaa ning marsruudid;
• ilmailus ja merenduses, kus lähedal asuvad vahemaad tihti teisendatakse meremiilideks;
• igapäevases suhtluses – reiside, lähetuste ja läbisõidu mõõtmiseks.

Kiirus ja tempo

Kilomeetrit kasutatakse ka kiiruse väljendamiseks kujul km/h (kilomeetrit tunnis). Sõiduki näidikuil on seda tavaline vorming. Jalgsitempos sõltub inimese kiirusest; keskmise täiskasvanu kõnnisagedus on umbes 4–6 km/h, mis tähendab, et ühe kilomeetri läbimiseks kulub ligikaudu 10–15 minutit olenevalt tempost—tavaliselt umbes 10–12 minutit mõõduka kõnnitempo puhul.

Kirjaviis ja variandid

Kilomeetri nimetatakse ka kilomeetrina või ingliskeelses kõnepruugis ameerika inglise variantides tihti "kilometer". Eesti keeles kasutatakse sõna "kilomeeter" ja lühendit "km". Rahvusvahelises teadus- ja tehnilises kirjas on soovitatav järgida SI-reegleid: number ja ühik eraldatakse tühikuga, ühiku tähis on väikeste tähtedega (km).

Ajalooline märk

Sõna "kilo" pärineb kreeka eesliitestest, mis tähistab tuhandet. Kilomeeter kui väärtus sai laialdaselt kasutusele koos meetersüsteemi ja hiljem SI standardi levikuga 19. ja 20. sajandil. Täna on kilomeeter praktiliselt kõikjal kasutatav kauguseühik v.a. mõned riigid (nt USA), kus igapäevases liikluses ja teede mõõtmisel eelistatakse miili.

Praktilised näited

• Linna- või külavaheline distants võib olla 1–10 km.
• Hommikune töölesõit võib olla näiteks 15–30 km sõltuvalt elukohast.
• Maraton on 42,195 km.

Kui vaja täpseid teisendusi miilide või meremiilide vahel, kasutatakse eespool toodud koefitsiente. Kilomeeter on lihtne, praktiline ja laialt aktsepteeritud ühik nii igapäevaelus kui ka teaduses, mis teeb sellest ühe enimkasutatava kauguseühiku maailmas.

Küsimused ja vastused

K: Mis on kilomeeter?

K: Mis on rahvusvaheline mõõtühik vahemaade mõõtmiseks?

K: Kas kilomeetrit kasutatakse enamikus riikides maantee- ja merekauguste mõõtmiseks?

K: Milliseid mõõtühikuid kasutatakse Ühendkuningriigis ja USAs maantee- ja meredistantside mõõtmiseks?

K: Kuidas mõõdetakse autode, lennukite ja laevade kiirust kilomeetrites?

K: Mitu miili võrdub üks kilomeeter?

K: Kui kaugele suudab terve täiskasvanud inimene kõndida kümne minutiga?

Otsing