SI
Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem on metrilise süsteemi kaasaegne standardvorm. Selle süsteemi nime võib lühendada või lühendada SI-ks, mis tuleneb prantsuskeelsest nimest Système International d'unités.
Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem on mõõtmissüsteem, mis põhineb seitsmel baasühikul: meeter (pikkus), kilogramm (mass), sekund (aeg), amper (elektrivool), kelvin (temperatuur), mol (kogus) ja kandela (heledus). Neid baasühikuid võib kasutada omavahel kombineeritult. Nii tekivad SI tuletatud ühikud, mida saab kasutada teiste suuruste, näiteks mahu, energia, rõhu ja kiiruse kirjeldamiseks.
Seda süsteemi kasutatakse peaaegu kogu maailmas. Ainult Myanmar, Libeeria ja Ameerika Ühendriigid ei kasuta SI-süsteemi ametliku mõõtmissüsteemina. Nendes riikides on SI aga teaduses ja meditsiinis üldkasutatav.
Seitsme SI-baasühiku määratluste vahelised seosed. Ülevalt vastupäeva: sekund (aeg), meeter (pikkus), amper (elektrivool), kelvin (temperatuur), kandela (valgustugevus), mol (aine kogus) ja kilogramm (mass).
Ajalugu ja kasutamine
Metriline süsteem loodi Prantsusmaal pärast Prantsuse revolutsiooni 1789. aastal. Esialgses süsteemis oli ainult kaks standardühikut, kilogramm ja meeter. Metriline süsteem sai populaarseks teadlaste seas.
1860. aastatel pakkusid James Clerk Maxwell ja William Thomson (hiljem tuntud kui lord Kelvin) välja kolme baasühikuga süsteemi - pikkus, mass ja aeg. Muud mõõtühikud tuletatakse nendest kolmest põhiühikust. Hiljem kasutati seda ettepanekut, et luua sentimeetri-grammi-sekundi mõõtühikute süsteem (CGS), milles kasutati pikkuse alusühikuna sentimeetrit, massi alusühikuna grammi ja aja alusühikuna sekundit. Samuti lisati düüne kui jõu alusühik ja erg kui energia alusühik.
Kui teadlased uurisid elektrit ja magnetismi, mõistsid nad, et nende teemade kirjeldamiseks on vaja teisi põhiühikuid. 20. sajandi keskpaigaks kasutati mitmeid erinevaid metrilise süsteemi versioone. See oli väga segadusttekitav.
1954. aastal lõi 9. üldine kaalude ja mõõtude konverents (CGPM) rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi esimese versiooni. Kuue alusühikut, mida nad kasutasid, olid meeter, kilogramm, sekund, amper, kelvin ja kandela. Seitsmes baasühik, mool, lisati 1971. aastal.
SI kasutatakse nüüd peaaegu kõikjal maailmas, välja arvatud Ameerika Ühendriikides, Libeerias ja Myanmaris, kus kasutatakse endiselt laialdaselt vanemaid imperialistlikke mõõtühikuid. Teised riigid, millest enamik on ajalooliselt seotud Briti impeeriumiga, asendavad aeglaselt vana impeeriumi süsteemi meetermõõdustikuga või kasutavad mõlemat süsteemi samaaegselt.
Küsimused ja vastused
K: Mis on rahvusvaheline mõõtühikute süsteem?
V: Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem on meetrilise süsteemi tänapäevane standardvorm. See on mõõtmissüsteem, mis põhineb 7 baasühikul, mida saab omavahel kombineerituna kasutada, et luua SI-ühikuid.
K: Mida tähendab SI?
V: SI tähendab Systטme International d'unitיs, mis on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi prantsuskeelne nimetus.
K: Millised on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi 7 põhiühikut?
V: Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi 7 põhiühikut on meeter (pikkus), kilogramm (mass), sekund (aeg), amper (elektrivool), kelvin (temperatuur), mol (kogus) ja kandela (heledus).
K: Mitu riiki kasutab SI-süsteemi ametliku mõõtmissüsteemina?
V: Peaaegu kõik riigid kasutavad SI-süsteemi ametliku mõõtmissüsteemina, ainult Myanmar, Libeeria ja Ameerika Ühendriigid ei kasuta seda ametlikult.
K: Kas SI on teaduses ja meditsiinis üldkasutatav, isegi kui see ei ole mõnes riigis ametlik süsteem?
V: Jah, kuigi mõnes riigis, näiteks Myanmaris, Libeerias ja Ameerika Ühendriikides, ei ole see ametlik süsteem, kasutatakse SI-süsteemi teaduses ja meditsiinis üldiselt.
K: Kas on ka muid suurusi, mida saab kirjeldada neid baasühikuid kombineerides?
V: Jah, neid põhiühikuid kombineerides saab luua tuletatud ühikuid, mida saab kasutada muude suuruste, näiteks mahu, energia, rõhu ja kiiruse kirjeldamiseks.
K: Millist tüüpi mõõtmisi see süsteem hõlmab ?
V: See süsteem hõlmab pikkuse , massi , aja , elektrivoolu , temperatuuri , koguse ja heledusega seotud mõõtmisi.
