William Thomson (1. parun Kelvin) – Šoti-iiri matemaatiline füüsik ja insener

William Thomson, 1. parun Kelvin, OM, GCVO, PC, FRS, FRSE (26. juuni 1824 - 17. detsember 1907) oli šoti-iiri matemaatiline füüsik ja insener. Ta sündis 1824. aastal Belfastis. Glasgow ülikoolis tegi ta olulisi töid elektrienergia matemaatilise analüüsi alal ning kujundas termodünaamika esimese ja teise seaduse.

Elulugu ja karjäär

Thomson õppis algselt Glasgow ülikoolis ja jätkas õpinguid Cambridge'i ülikoolis (Peterhouse), kus ta silmapaistvalt erines matemaatikas. 1846. aastal sai temast Glasgow' ülikooli loodusteaduste (natural philosophy) professor — amet, mida ta pidas üle 50 aasta ja mille kaudu ta mõjutas nii teadust kui ka inseneripraktikat. Tal oli tihe side Glasgow'ga: tema töökohad ja uurimislabor asusid Kelvini jõe (Kelvin) lähedal, mis andis ka tema parunitiitlile inspireeriva nime.

Teaduslikud panused ja leiutised

Thomson oli väga mitmekülgne teadlane ja insener. Tema peamised panused hõlmavad:

Termodünaamika: aitas kujundada termodünaamika esimest ja teist seadust ning tõi idee absoluutsetest temperatuuridest laiemasse teaduslikku kasutusse. Tema järgi nimetatakse absoluutset temperatuuriühikut kelviniks.
Absoluutne nullpunkt: määras temperatuuri alumise piiri väärtuseks umbes -273,15 °C (vastavalt -459,67 °F), mis pani aluse kaasaegsele termodünaamikale ja statistilisele mehaanikale.
Elektri- ja telegraphehitus: töötas välja ja parandas mitmeid seadmeid, näiteks peeglilaengumõõturi (mirror galvanometer) ja sifoniregistraatori (siphon recorder), mis olid olulised leiud pikamaatelegraafia edus. Tema matemaatiline analüüs aitas mõista signaalide nõrgenemist ja aeglustumist mereseabukaablites ning parandas transatlantilise telegraphi töövõimalusi.
Merekompassi parandused: uuris raudkerega laevade magnetilisi kõrvalekaldeid ning töötas välja meetodeid ja seadmeid, mis vähendasid kompassi eksitusi ja suurendasid merendusturvalisust.
Teoreetiline töö: tegi olulisi panuseid elektromagnetismi, hüdrodünaamika ja aatomite teoreetilisse käsitlusse (nt vorteksiideeid), samuti mitmetesse mõõtmistehnikatesse ja instrumentatsiooni arengusse.
Leiutised ja seadmed: tema nimega seostatakse mitmeid seadmeid ja nähtusi — nt Kelvin'i generaator (veepiiskade elektrostaasiapõhine generaator), Kelvin'i galvanomeeter ja muud mõõteseadmed.

Roll transatlantilises kaabliprojektis ja avalik tegevus

Thomson mängis keskset rolli 19. sajandi keskel arendatud transatlantilises telegraafi projektis. Tema matemaatiline ja praktiline töö aitas lahendada kaabli disaini ja signaaliedastuse probleeme ning selle eest autasustati teda laialdaselt. 1866. aastal rüütliks pühitsemine (Sir William Thomson) oli tunnustus tema meretelegraafia ja muude saavutuste eest.

Lisaks teadusele oli Thomson ka ühiskondlikult väga aktiivne ja poliitiliselt mõjukas. Ta avaldas arvamusi mitmetes avalikes küsimustes, näiteks oli ta avalikult vastuseisuga Iiri kodukorrale (home rule), mis mängis rolli tema hilisemas peeriks (lord) tõstmisel.

Austus, tiitlid ja pärand

Thomson sai elu jooksul palju tunnustusi ja auhindu. 1892. aastal anti talle parunitiitel ning temast sai Largsi parun Kelvin (Baron Kelvin of Largs, in the County of Ayr). Ta oli esimene Briti teadlane, kes tõsteti Lordide koja liikmeks. Tema tiitel viitab Kelvini jõele, mis voolab tema Glasgow ülikooli laboratooriumi lähedal.

Hoolimata paljudest pakkumistest jäi Thomson kogu karjääri jooksul truuks Glasgow' ülikoolile ning oli sealne professor üle poole sajandi. Glasgow ülikooli Hunterian Museum'is on säilinud laiaulatuslik püsinäitus, mis tutvustab tema töid, instrumente ja panust teaduse arengusse.

George Eastman värbas ta 1899. aasta paiku George Eastmani juurde Eastman Kodakiga seotud briti ettevõtte Kodak Limited juhatuse aseesimeheks, kus Thomson aitas firma teadus- ja tehnoloogiapoliitika kujundamisel ning andis nõu uute valmistus- ja mõõtetehnikate osas.

Surm ja järeltulev mõju

William Thomson suri 17. detsembril 1907. Tema töö mõjutas sügavalt nii teoreetilist füüsikat kui ka praktilist inseneriteadust — tema mõtted ja leiutised aitasid luua kaasaegse energeetika, telekommunikatsiooni ja temperatuurimõõtmise alused. Kelvini au ja nimetused (nt temperatuuriühik kelvin) jäävad tema töö püsivaks mälestuseks.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli William Thomson?

V: William Thomson oli šoti-iiri matemaatiline füüsik ja insener.

K: Millal ta sündis?

V: Ta sündis 26. juunil 1824 Belfastis.

K: Kus ta õppis?

V: Ta õppis Glasgow ülikoolis.

K: Millise tööga ta Glasgow ülikoolis õppides tegeles?

V: Glasgow ülikoolis õppides tegi ta olulisi töid elektrienergia matemaatilise analüüsi alal ning kujundas termodünaamika esimese ja teise seaduse.

K: Milliseid tiitleid või autasusid sai William Thomson oma eluajal?

V: Oma eluajal sai William Thomson selliseid tiitleid nagu 1. parun Kelvin, OM, GCVO, PC, FRS ja FRSE.