Kuninglik Viktoriaani orden on Briti monarhia isiklik aumärk, mille annab välja suverään oma (tavaliselt kuninganna või kuningas). Orden loodi eesmärgiga tunnustada isiklikku ja pühendunud teenimist suveräänile või kuninglikule perekonnale ning seda antakse välja ilma peaministri ametlikku ettepanekuta — sarnasel põhimõttel nagu Rüütli- ja Thistle'i ordenid.

Ajalugu ja loomine

Orden asutati 1896. aasta aprillis kuninganna Victoria poolt, et saaks personaalselt tunnustada neid, kes olid teda või trooniperekonda isiklikult teeninud. Nimi viitab Victoria'le, kelle algatusel orden loodi. Esimesed välismaised autasud anti välja juba samal aastal: Alpes Maritimes'i prefektile ja Nice'i linnapeale kuninganna Victoria Lõuna‑Prantsusmaa visiidi toel.

Kellele ja miks antakse

Orden on mõeldud eelkõige inimestele, kes on osutanud isiklikku teenust suveräänile või kuninglikule paleele. Sagedased saajad on:

  • kuningliku perekonna teenistujad ja töötajad (nt paleeametnikud, teenijad, turvateenistus),
  • riiklikel või diplomaatilistel visiitidel suverääni või tema esindajat abistanud isikud,
  • välisriikide ametnikud ja korraldajad, kes on aidanud korraldada suverääni visiite välismaal.

Autasud võib anda otseselt suverään ise või mõni tema poolt volitatud pereliige või esindaja. Sageli tehakse nimetusi — eriti välisvisiitide ajal — suverääni isikliku hinnangu alusel.

Struktuur, klassid ja seotud tunnustused

Kuninglikul Viktoriaani ordenil on mitu astet. Põhilised klassid on (kokkuvõtlikult):

  • Knight või Dame Grand Cross (kõrgeim aste),
  • Knight või Dame Commander,
  • Commander,
  • Lieutenant (endine Member 4. klass),
  • Member (endine 5. klass).

Lisaks ordenile on olemas ka Royal Victorian Medal (kuninglik Viktoriaani medal), mis antakse sageli teenijatele ja teenistuspersonalile välisehmäratava teenete eest. Medalil on tavaliselt kuld-, hõbe‑ või pronksversioonid sõltuvalt teenete ulatusest.

Insignia ja kabel

Ordeni tunnused hõlmavad rinna- või kaelakaunistust (tähisena tihti maltapärase risti või medalliga, mille keskel on suverääni kujutis või monogramm). Kujundus kannab kuningliku perekonna sümboleid ja kroonimotiive ning tähistab isiklikku sidet autasustaja — suverääniga.

Ordu kabel on Savoya kabel, mis on Royal Peculiar ehk "kuninglik eripära" ja ajaloos kuulub suverääni eraomandisse Lancasteri hertsogi tiitli kaudu. Kuna Savoy kabel on väike, viiakse nüüd tavaliselt iga nelja aasta tagant ordeni teenetemärkide saanud isikute jumalateenistus koos teiste tseremooniatega läbi Windsori lossi St George'i kabelis.

Tähendus ja tänapäev

Kuninglik Viktoriaani orden on oluline, sest see väljendab suverääni isiklikku tunnustust — see ei ole valitsuse teenete järjekorras antav au, vaid monarhi otsene heakskiit. Paljud kuningliku perekonna liikmed, pikaaegsed teenistujad ja ametnikud on ordeniga autasustatud, samuti on seda antud arvukatele välismaalastele, kelle panus on aidanud suveräänil või troonil õnnestunud ametlikke visiitide ja kohustuste täitmisel.

Kuigi orden on ajalooline instituut, on selle põhiväärtused — isiklik tänu ja tunnustamine — endiselt aktuaalsed ka tänapäeval.