Šoti Ohaka ordu — määratlus, ajalugu ja tähtsus

Šoti Ohaka ordu — sügav ülevaade ordust, selle ajaloost, sümboolikast ja tähtsusest Šotimaa kultuuris. Loe, kuidas ohakas ja Püha Andreas kujundasid ordu pärandit.

Autor: Leandro Alegsa

21-10-2025 17:41

The Most Ancient and Most Noble Order of the Thistle on Šotimaaga seotud rüütliorden, mille algne asutamisaeg on ebaselge ja millest ringleb nii legende kui ka ajaloolisi oletusi. Traditsioonis seostatakse ordeni varajast päritolu kaugete muistenditega, kuid tänapäevase ordu taasasutajaks loetakse James VII (Inglismaa troonil James II), kes asutas või kinnitas ordu praeguse kuju 1687. aastal. Ordu sõlmib endas nii Šotimaa ajaloolist identiteeti kui ka kuninglikku rituaali, mis on läbi sajandite hoitud pidulikus vormis.

Liikmeskond ja liikmeks saamise reeglid

Ordu koosseisu kuulub suverään (monarh) ja kuusteist täisliiget ehk rüütlit ja daami. Lisaks on olemas mitmeid "lisarüütleid" — supernumerary liikmeid, kes on sageli kuninglikest suguvõsastest või välismaistest monarhidest. Suverään otsustab isiklikult, keda ordenisse nimetatakse; seda valikut ei nõusta valitsus, nagu juhtub paljude teiste auastmetega, mis teeb ordust tugevalt monarhilise auväärsuse. Traditsiooniliselt peavad kuusteist täisliiget olema Šotimaal sündinud, kuid "lisarüütlid" ja -damid võivad tulla mujalt.

Sümboolika ja rituaalid

Ordu peamised embleemid on ohakas, mis on Šotimaa rahvuslill, ning Püha Andreas, kellele on seotud saltire ehk X-kujuline risti kuju. Ordu tunnuslause on Nemo me impune lacessit (ladina keeles "Keegi ei provotseeri mind karistamatult"); sama tunnuslause ilmub ka Ühendkuningriigi kuninglikul vapil, mida kasutatakse Šotimaal, ning seda on nähtud mõnede naelsterlingi müntide juures. Püha Andreas on ordu kaitsepühak ja tema pühapäev, 30. november (Püha Andrease päev), on traditsiooniliselt seotud ordeni pidulike tähistamistega.

Ordu tseremoonilised tunnused hõlmavad mantlit (rüü), kaelaketti ehk kaelapaela (collar), embleemiga rinnamärki (badge) ning tähekujulist embleemi (star). Ordeni pidulik paigaldamine toimub erilise rüütlitsereemonia raames: liikmeks nimetatava auks kantakse tema stall St Giles' katedraalis Edinburghis, kus asub tuntud Thistle Chapel — peene kujunduse ja heraldika keskus, mis valmis 20. sajandi alguses rüütlite kui kollektiivse memoriaali tarbeks.

Ametlik staatus ja koht ordenite hierarhias

Enamik Briti rüütelkonna ordeneid hõlmab kogu Ühendkuningriiki, kuid kolm kõrgeimat ordenit on seotud üksnes ühe riigiga: Thistle Šotimaaga, The Most Noble Order of the Garter Inglismaaga ja ajalooliselt Iiri ordu Püha Patricku nimeline. Thistle'i ordu on tähtsuselt teine (järgneb ainult Garterile) ja tähistab Šotimaa eristuvat rolli Ühendkuningriigi auasteplasendis.

Viidates ajaloolisele taustale: 1783. aastal asutati Iiri ordu, The Most Illustrious Order of St Patrick; pärast Iiri Vabariigi iseseisvumist on see ordu de facto hääbunud — viimane uus rüütel nimetati 1927. aastal ja viimane elusolev Püha Patricku rüütel suri 1974. aastal. See näitab, kuidas poliitilised muutused võivad mõjutada ka kuninglike ordenite järjepidevust.

Miks orden on oluline

Kultuuriline ja ajalooline tähendus: Thistle kannab edasi Šotimaa ajaloolist iseloomu, rahvuslikke sümboleid ja rituaale.
Monarhia isiklik au: kuna suverään nimetab liikmeid isiklikult, peegeldab orden kuninga või kuninganna isiklikke austusi ja suhteid Šotimaaga.
Heraldiline ja kunstiline pärand: Thistle’i kirikuruumid, stallide heraldika ja ordeni embleemide kujundus moodustavad olulise osa Suurbritannia kuninglikust kunstilisest pärandist.

Kokkuvõtvalt on The Most Ancient and Most Noble Order of the Thistle sümboliks nii ajaloolisele järjepidevusele kui ka tänapäevasele monarhilisele aupraktikale Šotimaal — traditsioon, mille etiketid, embleemid ja tseremooniad ühendavad riigi ajaloo, usulised pühendused ja kuningliku au.

Thistle'i rüütlite lipud, mis ripuvad St Giles High Kirk'is.

Ajalugu

Ordu loomise esimene kuupäev ei ole teada. Üks lugu räägib, et Šoti kuningas Achaius võitles Ida-Anglia kuninga Aethelstaniga ja nägi taevas Püha Andrease risti. Pärast võitnud lahingut asutas Achaius ohakamarja ordu. Kuigi Achaius ja Aethelstan ei võitlenud kunagi, on see asutamislugu esitatud kuninglikus käskkirjas, millega ordu 1687. aastal "taaselustati". Teine lugu ütleb, et ordu asutas või taaskehtestas Robert I Bannockburni lahingus.

Kuningas Jaakobus II ja VII andsid 1687. aastal välja patendi, millega "taastatakse ja taastatakse ohaka ordu täies hiilguses, sära ja hiilguses". Lubatud oli ainult 12 rüütlit ja ta nimetas kaheksa enne kuninga ametist tagandamist 1688. aastal. Tema järeltulijad, William ja Mary, ei nimetanud ordule enam kedagi. 1703. aastal taaselustas Anne aga taas Thistle'i ordu.

Jaakobus VII ordineeris kaasaegse ordu

Koostis

Šotimaa kuningad - hiljem Suurbritannia ja Ühendkuningriigi kuningad - on olnud ordu suveräänid.

Kui Jaakobus VII taaselustas ordu, sätestas põhikiri, et ordu jätkab vanu rüütleid, mida eelnevas volituses kirjeldati kui "suverään ja kaksteist rüütlit - vennad, viidates õnnistatud Päästjale ja tema kaheteistkümnele apostlile".

1827. aastal suurendas George IV ordu liikmete arvu kuueteistkümneni. Naised jäeti ordust välja. George VI lõi 1937. aastal oma abikaasa Elizabeth Bowes-Lyoni Thistle'i leedi ja 1987. aastal lubas Elizabeth II regulaarselt naisi vastu võtta nii Thistle'i ordule kui ka Garter'i ordule.

Aeg-ajalt liitusid ordule erilise loa alusel ka üksikisikud. Neid liikmeid nimetatakse "lisarüütliteks" ja neid ei arvestata kuueteistkümne liikme piirarvu sisse. Briti kuningliku perekonna liikmeid võetakse tavaliselt vastu eriloa alusel; esimene neist oli prints Albert. Norra kuningas Olav V oli esimene välismaalane, kes võeti ordu liikmeks 1962. aastal eriloa alusel.

Suveräänil on ajalooliselt olnud õigus valida ordu rüütleid. Alates kaheksateistkümnendast sajandist tegi suverään oma valikud valitsuse nõuandel. George VI arvas, et Rüütli- ja Rüütliristi ordeneid oli kasutatud üksnes poliitiliseks patronaažiks, mitte tegelike teenete tunnustamiseks. Seetõttu anti 1946. aastal peaministri (Clement Attlee) ja opositsiooniliidri (Winston Churchill) nõusolekul mõlemad ordenid tagasi suverääni isiklikuks kingituseks.

Rüütlitele ja daamidele võib anda õiguse astuda ka Rüütliristi rüütlirüütlile.

Rüütlirüütlitelt ja rüütlirüütlidelt võidakse samuti võtta rüütlirüütli staatus. Kuid seda on juhtunud ainult üks kord, John Erskine'i, Mar'i 6. krahvi puhul, kes jäeti pärast 1715. aasta jakobiitide ülestõusus osalemist nii rüütli- kui ka krahvipõlvest ilma.

Ordule kuulub viis ohvitseri:

dekaan - Šotimaa kiriku vaimulik.
kantsler - kes hoiab ordu pitserit.
rohelise varda ametnik
sekretär
relvade kuningas

Sussexi hertsog prints Augustus Frederick ohaka rüütli rüütli rüütlirüütli rüütlirüütli rüütlirüüs

Ühtne

Ordu suurtel sündmustel, näiteks iga-aastasel jumalateenistusel iga aasta juunis või juulis, samuti kroonimistel, kannavad rüütlid ja daamid keerukat kostüümi:

Mantel on roheline rüü, mida kantakse ülikonna või sõjaväeülikonna kohal. Mantel on vooderdatud valge taftiga; see on seotud roheliste ja kuldsete tuttidega. Mantli vasakul õlal on ordu täht.
Müts on valmistatud mustast sametist ja sellel on valged suled, mille keskel on mustad kühmnokk- või haigelsuled.
Kaelus on valmistatud kullast ja kujutab ohakaid ja rüütliokste. Seda kantakse mantli kohal.
Püha Andreas, mida nimetatakse ka rinnamärgiks, riputatakse krae külge. See koosneb kuldse emailiga kujutatud Püha Andrease pildist, kes kannab rohelist rüüd ja lillat mantlit ning hoiab käes valget saltire'i.

Peale nende eriliste sündmuste kasutatakse siiski palju lihtsamaid märke, kui ordu liige osaleb üritusel, kus kantakse teenetemärke.

Ordu täht on hõbedane Püha Andrease saltiir, mille vahel on kiirte kobarad. Keskel on kujutatud roheline ring, millel on kullatud tähtedega ordu tunnuslause; ringis on kuldsel väljal ohakas.
Lai lint on tumeroheline vöö, mida kantakse üle keha, vasakult õlalt paremale puusale.
Rinnamärgi paremale puusale on kinnitatud ordu märk. Märgil on kujutatud Püha Andreas samal kujul kui täht, mida ümbritseb ordu tunnuslause.

The Most Ancient and Most Noble Order of the Thistle rüütli sümboolika.

Ordu pael

Chapel

Kui Jaakobus VII taaselustas 1687. aastal ordu, soovis ta, et Holyroodhouse'palee kloostrikirik oleks ordu kabeliks, ehk siis kopeeris ta selle idee Hõimeliidu ordule (mille kabel asub Windsori lossis).

James VII oli 1688. aastal troonilt kõrvaldatud ja ordu ei omanud kabelit enne 1911. aastat, kui Edinburghi St Giles High Kirk'ile lisati üks kabel. Igal aastal viibib valitseja juunis või juulis Holyroodhouse'i palees; visiidi ajal peetakse ordu jaoks jumalateenistust. Kõik uued rüütlid ja daamid paigaldatakse iga-aastasel jumalateenistusel.

Igale ordu liikmele, sealhulgas suveräänile, on eraldatud koht kabelis. Nende vapp on nende koha kohal.

Thistle'i rüütlite mõõgad, kiivrid ja vapp nende kabelis asuvate stendide kohal. Leedi Marion Fraseri kiiver ja vapp on vasakult teine.

Rüütlirüütlite stendiplaadid

Praegused liikmed ja ametnikud

Suverään: ElizabethII
Rüütlid ja daamid:

Elgini ja Kincardine'i krahv KT JP DL (1981)
Airlie krahv KT GCVO PC JP (1985)
Crawfordi ja Balcarresi krahv KT GCVO PC DL (1996)
Lord Macfarlane of Bearsden KT DL (1996)
Lord Mackay of Clashfern KT PC QC (1997)
Lord Wilson of Tillyorn KT GCMG (2000)
Sir Eric Anderson KT (2002)
Lord Steel of Aikwood KT KBE PC (2004)
Lord Robertson of Port Ellen KT GCMG PC (2004)
Lord Cullen of Whitekirk KT PC QC (2007)
Lord Hope of Craighead KT PC QC (2009)
Lord Patel KT (2009)
The Earl of Home KT CVO CBE (2014)
Lord Smith of Kelvin KT CH (2014)
Buccleuchi ja Queensberry hertsog KT KBE DL FSA FRSE (2017)
Sir Ian Wood KT GBE (2018)

Extra Knights ja Ladies Companion:

Prints Philip, Edinburghi hertsog KT KG OM GCVO GBE AK CC CMM QSO PC ADC(P) CD (1952)
Prints Charles, Rothesay hertsog KT KG GCB OM AK CC QSO PC ADC(P) CD (1977)
Anne, printsess Royal KT KG GCVO QSO CD (2000)
Prints William, Strathearni krahv KT KG PC ADC(P) (2012)

Ametnikud:

Kantsler: Airlie krahv KT GCVO PC JP
Dekaan: Reverend Professor David Fergusson, OBE FBA FRSE
Sekretär: Elizabeth Roads LVO
Lyoni kuninga relvad: Joseph Morrow, CBE QC DL (Lord Lyon King of Arms): Joseph Morrow, CBE QC DL (Lord Lyon King of Arms)
Rohelise Rodi härrasmees Usher: Kontradmiral Christopher Hope Layman CB DSO LVO

Küsimused ja vastused

K: Mis on kõige vanem ja auväärsem ordu?

V: The Most Ancient and Most Noble Order of the Thistle on Šotimaaga seotud rüütliorden.

K: Millal see asutati?

V: Esialgne asutamiskuupäev ei ole teada, kuid selle taasloomine toimus 1687. aastal James VII (ka Inglismaa kuningas James II) poolt.

K: Kes otsustab, kes saab liikmeks?

V: Suverään otsustab, kes saab liikmeks; neid ei nõusta valitsus nagu enamikku teisi ordeneid.

K: Kas liikmed peavad olema Šotimaal sündinud?

V: Jah, kõik kuusteist liiget peavad olema Šotimaal sündinud, kuid "ekstra" rüütlitele ja daamidele seda nõuet ei kohaldata.

K: Millised on peamised ordeniga seotud embleemid?

V: Ordu peamised embleemid on ohakas (Šotimaa rahvuslill) ja Püha Andreas, kes hoiab saltire'i (X-kujuline rist).

K: Mis on nende moto?

V: Nende moto on Nemo me impune lacessit, mis tähendab ladina keelest tõlgituna "Keegi ei provotseeri mind karistamatult". Sama moto on ka Šotimaal kasutataval kuninglikul vapil ja mõnel naelsterlingi mündil.

K: Kuidas on see ordu võrreldav teiste Briti ordenitega?

V: See orden hõlmab ainult Šotimaad, samas kui teised ordenid hõlmavad kõiki Suurbritannia osi. Samuti on see kõige kõrgemal kohal pärast The Most Noble Order of the Garter, mis pärineb neljateistkümnenda sajandi keskpaigast. Varem oli Iirimaal veel üks ordu nimega The Most Illustrious Order of St Patrick, kuid pärast Iirimaa iseseisvumist on see ordu hääbunud; alates 1927. aastast ei ole ühtegi uut rüütlit tehtud ja viimane säilinud rüütel suri 1974. aastal.

Otsige