Aukonnakaaslaste orden – Briti autasu silmapaistvatele isikutele

Aukonnakaaslaste orden — Briti autasu alates 1917, tunnustab Rahvaste Ühenduse silmapaistvaid isikuid kunstis, teaduses ja poliitikas; eksklusiivne CH-auhind ja ajalooline väärikus.

Aukonnakaaslaste orden on Briti autasu, mida antakse Rahvaste Ühenduse kodanikele. Selle asutas kuningas George V 1917. aastal auhinnaks silmapaistvate saavutuste eest kunstis, kirjanduses, muusikas, teaduses, poliitikas, tööstuses või religioonis. Orden on mõeldud tunnustamaks pikaajalist, erandlikku panust ühiskonda ja kultuuri ning seda antakse sageli isikutele, kelle töö on olnud rahvusvahelise haardega või avaldanud olulist mõju oma valdkonnale.

Ajalugu ja tähendus

Orden loodi esimese maailmasõja aastatel eesmärgiga anda lugupeetud tiitel inimestele, kes ei sobinud traditsiooniliste rüütliordenite raames autasustamiseks, kuid kelle teeneteniavalikkus pidi jääma püsiv austus. Ajalooliselt on ordeni saanud kirjanikud, kunstnikud, muusikud, teadlased, poliitikud ja teised ühiskonnategelased. Autasu kantakse sageli kui tunnustust elutöö eest või silmapaistvate saavutuste eest konkreetsetes valdkondades.

Kriteeriumid ja liikmelisus

Ordu on piiratud 65 auväärse kaaslasega. Traditsiooniliselt on liikmete jaotus olnud fikseeritud arvu kaupa, kus esialgu võisid 45 liiget olla Ühendkuningriigist, 7 Austraaliast, 2 Uus-Meremaalt ja 11 muust Rahvaste Ühenduse riigist. Lisaks võivad väljaspool kuningriiki elavad välismaalased lisanduda ordenile auliikmetena, kes ei loeta osa piirangust 65 täisliikme hulgas.

Ordenit annab kuningas või kuninganna tavaliselt valitsuse soovitusel; ettepanekuid võivad teha peaminister, valitsusministrid ja teised ametiasutused. Liikmelisus on eluaegne; tühistamine on haruldane ja toimub üksikjuhtudel eeskirjade rikkumise või muude tõsiste põhjuste korral.

Au ja õigused

Ordu liikmelisus ei anna päranduslikku tiitlit ega automaatset auastet, kuid saajad võivad oma nime järele panna järeltähte "CH" (Companion of Honour). See lühend on kasutusel ametlikes nimekirjades ja tihti avalikus erastuses. Ordeni omamine tõstab kandja ühiskondlikku tunnustust ning annab kohati staatuse osaleda teatud riiklikel või kultuurilistel üritustel.

Ordeni sümboolika ja kantavus

Ordu sümboolika koosneb ovaalsest medaljonist, millel on kujutatud tammepuud; ühe haru küljes ripub kilp kuninglike vappidega ning vasakul on ratsanik soomusrüütliga. Märgi ümber on selge sinine ääristus, millel kannab orden moto IN ACTION FAITHFUL AND IN HONOR CLEAR. Märgi disain on täis sümboolikat: tammepuu viitab tugevusele ja püsivusele, kilp viitab teenetele ja kaitsele ning ratsanik rüütellikule teenistusele.

Mehed kannavad märki paelal ümber kaela; pael on punane, kuldse äärega lõngaga. Naistele on ette nähtud kanda märk vasakul õlal oleval vibul. Insigniat kantakse peamiselt ametlikel ja riiklikes rõivastuses toimuvatel üritustel ning see on oluline visuaalne märk ordeni staatuse ja ajaloost.

Tähendusrikkad aspektid ja tänapäev

Kuigi ordenil ei kaasne aadlitiitlit, on selle saamine kõrge au nii kodumaal kui Rahvaste Ühenduses laiemalt. Ordeni kaudu tunnustatud isikud esindavad sageli oma valdkonna tippe ja võivad mõjutada ühiskondlikku arutelu, haridust ning kultuuripoliitikat. Tänapäeval jätkatakse ordeni kasutamist paindliku viisina tunnustada mitmekesiseid saavutusi, sh loomingulisi, teaduslikke ja ühiskondlikke panuseid.

Kokkuvõtlikult on Aukonnakaaslaste orden üheastmeline, piiratud liikmete arvuga ja suunatud silmapaistvatele isikutele, kes on andnud erilise panuse oma alal ning kelle teenet peab rahvas või valitsus püsivalt oluliseks.

Küsimused ja vastused

K: Mis on auväärsete kaaslaste orden?

K: Kes võivad saada auväärseteks ordenitegelasteks?

K: Milliseid valdkondi tunnustatakse silmapaistvate saavutuste eest?

K: Kui suur on aukodanike maksimaalne arv?

K: Kas ordeni saajad võivad kasutada tiitlit?

K: Millised on auväärsete kaaslaste ordeni sümboolika?

K: Kuidas kannavad mehed ja naised ordu märki?

Otsing