Paapua Uus-Guinea: saareriik Vaikses ookeanis — asukoht, rahvas, pealinn

Paapua Uus-Guinea on saareriik, mis asub Vaikses ookeanis. See hõlmab idapoolset osa Uus-Guinea saarest ning mitmeid lähedalasuvaid saari ja saarestikke. Paapua Uus-Guinea pealinn on Port Moresby. Riigi elanikud on enamasti saare põlisrahvad. Riik kuulub geograafiliselt Okeaania regiooni, kuid Uus-Guinea saar paikneb ka Austraalia (Sahul) mandri geoloogilisel alal, mistõttu tihti mainitakse nii Austraaliat kui ka Okeaaniat seoses piirkonnaga.

Asukoht ja geograafia

Paapua Uus-Guinea paikneb lähedal ekvaatorile Vaikse ookeani lodeva osa idal. Riigi territoorium hõlmab suuri mägised siseosi, tihedaid vihmametsi, rohkelt jõgesid ning mitmeid saarestikke (nt Bismarcki ja Louisiadeni saared). Läänes piirneb Uus-Guinea saare idapoolne osa Indoneesiaga, lõunas on suhteline lähedus Austraalia rannikule. Sisemaa kõrgemates piirkondades on temperatuuri- ja kliimatingimused jahenemad, rannikualadel valitseb troopiline niiske kliima.

Kiired faktid

  • Pealinn: Port Moresby
  • Rahvastik: üle 8–9 miljoni inimese (hinnanguline, sõltuvalt allikast)
  • Keel: ametlikud keeled on inglise keel, Tok Pisin ja Hiri Motu; samas räägitakse üle 800 kohalikku keelt
  • Valitsusvorm: parlamentaarne demokraatia ja Konföderatsiooni kuuluv riik (Commonwealth)

Rahvas ja keel

Paapua Uus-Guineal on maailmas üks suurimaid etnilist ja keeleteaduslikku mitmekesisust: saarel räägitakse üle 800 eraldi keele. Lisaks kohalikule keelepärandile on levinud Tok Pisin (pidgin-inglise keel), Hiri Motu ning ametlikuks halduskeeleks on inglise keel. Põliskultuurid ja suguharu-põhine ühiskonnakorraldus on endiselt igapäevaelus olulised, eriti maalised piirkondades.

Ajalugu lühidalt

Uus-Guinea ajalugu hõlmab pikka eellugu põlisrahvaste asustamisest tuhandete aastate eest. Euroopa kontakt algas 16.–19. sajandil; edaspidi jagunes saar koloniaaljõudude vahel. Idaosa sai aluseks Saksamaa ja hiljem hiljem Austraalia mandaat- või halduspiirkonnaks, kuni Paapua Uus-Guinea kuulutas 1975. aastal iseseisvuse. Viimastel aastakümnetel on aset leidnud poliitilisi arenguid, sealhulgas Bougainville'i autonoomia ja tuleviku küsimused.

Majandus

Majandus tugineb peamiselt loodusvaradele ja põllumajandusele. Olulisemad ekspordiartiklid on mineraalid (põlevkivi, kuld, vask), nafta- ja gaasiprojektid (nt LNG), samuti kakao, kohv ja kala. Paljud inimesed elavad jätkuvalt subsistentsmajanduses. Majanduse arengu takistavad nõrk infrastruktuur, sotsiaalsed pinged ja keskkonnaprobleemid, mis on seotud kaevandamise ja metsaraiega.

Loodus ja elurikkus

Paapua Uus-Guinea on tuntud oma erakordse bioloogilise mitmekesisuse poolest: saarel leidub unikaalseid liike, nagu erinevad linnud (nt ilustatud "birds of paradise"), metsloomad ja rikkalikud korallrahud ranniku lähedal. Vihmametsad on tähtsad globaalsete ökosüsteemide jaoks, kuid on haavatavad lageraie ja maapõue kaevandamise tõttu.

Kultuur ja eluviis

Kultuuriline elujõud väljendub näiteks kohalikes tseremooniates, kunstis, muusikas ja traditsioonilistes tantsudes (sing-sing). Kohalikud kommuunid ja suguseltsid mängivad olulist rolli sotsiaalse elu korralduses. Traditsiooniline käsitöö, puuskulptuurid ja tekstiil on kultuuripärandi olulised osad.

Transport ja reisimine

Transportivõrgustik on piiratud: suured linnad on ühendatud maantee- ja lennuühendustega, ent maanteed on sageli kehvas seisus ja paljud kaugemad külad on ligipääsmatud ilma õhusõiduta. Reisijatele tuleb arvestada ilmastikuolude, tervisekaitse ning kohalike tavadega.

Väljakutsed ja arenguvõimalused

Riik seisab silmitsi mitmete väljakutsetega: infrastruktuuri puudused, tervishoiu ja hariduse kättesaadavus, sotsiaalsed konfliktid mõnes piirkonnas, korruptsioon ning keskkonnakahjud paljude kaevandusprojektide tõttu. Samas on Paapua Uus-Guineal suured võimalused loodusrikastiku, turismipotentsiaali ja loodusvarade jätkusuutlikuks arendamiseks, kui poliitika ning investeeringud on läbimõeldud ja kaasavad kohalikke kogukondi.

Nende punktide kokkuvõttena on Paapua Uus-Guinea riik, mille tugevusi iseloomustab suur kultuuriline ja looduse mitmekesisus, kuid mille edasimineku jaoks on vaja lahendada keerulisi sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnaalaseid küsimusi.

Divisjonid

Haldusüksused

Paapua Uus-Guinea on jagatud neljaks piirkonnaks. Need piirkonnad on olulised valitsuse, kaubanduse, spordi ja muude tegevuste jaoks.

Riigis on 20 provintsitasandi piirkonda: kaheksateist, Bougainville'i autonoomne piirkond ja riigi pealinnapiirkond. Iga provints on jagatud üheks või mitmeks ringkonnaks. Piirkonnad jagunevad üheks või mitmeks kohaliku tasandi valitsuspiirkonnaks.

Provintsi tasandi jaotused on järgmised:

  1. Keskne
  2. Chimbu (Simbu)
  3. Idapoolsed mägismaad
  4. East New Britain
  5. Ida-Sepik
  6. Enga
  7. Gulf
  8. Madang
  9. Manus
  10. Milne Bay
  1. Morobe
  2. Uus Iirimaa
  3. Põhja (Oro provintsi)
  4. Bougainville (autonoomne piirkond)
  5. Lõuna-Highlands
  6. Lääneprovints (lennata)
  7. Läänepoolsed mägismaad
  8. Lääne-New Britain
  9. Lääne-Sepik (Sandaun)
  10. National Capital District

Provinces of Papua New Guinea.

Parlament on heaks kiitnud kaks täiendavat provintsi aastaks 2012: Hela provintsi, mis on osa praegusest Southern Highlands provintsist, ja Jiwaka provintsi, mis moodustatakse Western Highlands provintsi jagamisel.


AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3