Pembrokeshire'i rannikutee — Walesi 299 km matkarada ja vaated
Avasta Pembrokeshire'i rannikutee — 299 km vapustavaid Walesi matkaradu, dramaatilised merevaated, ajaloolised paigad ja praktilised nõuanded raja läbimiseks.
Pembrokeshire Coast Path (Walesi keeles Llwybr Arfordir Sir Benfro) (ka Pembrokeshire Coastal Path) on riiklik matkarada Walesis, Walesis, Ühendkuningriigis asuvas Pembrokeshire'is. See on jalgtee, mida igaüks võib igal ajal tasuta kõndida. See muudeti jalgteeks 1970. aastal. See on 186 miili (299 km) pikk. Kõrgeim koht rajal on Pen yr afr. See on 175 m (574 jalga) kõrge. Madalaim koht on Sandy Haveni ristmik. See on 2 meetrit madalam veepinnast. Rada kulgeb piki rannikut ja rajal kõndijad näevad enamasti vett.
Rada algab Amrothist ja suundub põhja poole Poppit Sandsini. Poppit Sandsis asub mälestustahvel. Varem peatus või algas rada Poppit Sandsis. Nüüd läheb see St. Dogmaelsini. St. Dogmaelsis ühineb tee teise teega, mida nimetatakse Ceredigion Coast Path'iks. Pembrokeshire'i rannikutee on osa Wales Coast Path'ist.
Lisainformatsioon ja maastik
Pembrokeshire'i rannikutee kulgeb läbi Pembrokeshire Coast National Parki ning pakub vaheldusrikast rannikujoont: kõrgendikelt avanevad kitsad liivakivikaljud, pehmete liivarandade laiad laised, salapärased lahed ja kivised neemikud. Marsruut läbib tuntud kohti ja vaatamisväärsusi, nagu St Davids (Ühendkuningriigi väikseim linn), St Govan's Chapel, Whitesands Bay, Barafundle Bay, Bosherston Lily Ponds ja Strumble Head. Mõnes piirkonnas saab imetleda ka Ramsey Islandi saart ning merelisi linnurahu- ja imetajate vaatlusvõimalusi.
Loodus ja elustik
Rajal kohtab rikkalikku loodust: merilinde (nt kiivitajaid ja kaljustel aladel pesitsevaid liike), hallhülgeid ning tihti ka delfiine ja merihaigusi. Kevadel ja suvel on rannikul rohkelt metsikuid õisi ja tähtis on jätta looduskaitse alad rahulikuks. Paljud lõigud asuvad kaitsealade või rahvuspargi territooriumil, seega kehtivad kohalikud reeglid ja käitumisjuhised.
Praktilised nõuanded matkamiseks
- Pikkus ja ajastus: Kogu tee läbib tavaliselt 10–14 päevaga harrastajamatkaja tempo juures; kiirem või aeglasem liikumine sõltub vormist ja peatuste arvust. Paljud valivad rada osadeks ja läbivad selle etappidena.
- Tase ja maastik: Teede profiil on vahelduv — on üsna järske kõrgendikke ja languseid, kergemaid lõike ning kohati kiviseid radu. Sobivad tugevad matkajalatsid ja keharaskuse vastupidavus.
- Viitamine ja kaart: Rada on tavaliselt tähistatud ning osa sellest kuulub Wales Coast Path'i võrgustikku. Soovitatav on kasutada kaasa ka paberkaarte või GPS-i ja jälgida ilmastikutingimusi.
- Majutus ja varustus: Ranniku ääres on külas majutus- ja toitlustusvõimalusi (B&B, pubid, kämpingud). Varu piisavalt vett, sobivaid riideid (tuule- ja veekindel kiht) ning esmatarbekaupu.
- Turvalisus: Kontrolli ilmastikku ja mõõnaperioode, kui plaanid minna rannikualadele, kus tõusev meri võib marsruuti mõjutada. Hoiaku info ja hoiatused võib leida kohalikelt juhtnööride lehtedelt või rahvuspargi kodulehelt.
Kuidas planeerida
Enne teele asumist tasub kaaluda järgmisi samme: jagada rada sobivateks päevateekondadeks vastavalt oma konditsioonile; reserveerida majutus eelkõige suveperioodil; uurida ühistranspordiühendusi algus- ja lõpp-punktide vahel (paljud väikelinnad ja külad on bussi või taksoga leitavad); ning võtta kaasa kaart, telefoni laengupank ja esmased esmaabitarbed.
Parim aeg
Kõige meeldivam matkamiseks on tavaliselt kevadest hilissügiseni (mai–september), kui ilm on soojem ja päevad pikemad. Suvekuudel võib rada olla rahvarohkem; talvel tuleb arvestada lühikeste päevade ja tugevamate tuultega.
Kui soovid, võin aidata koostada päevapõhise marsruudi näidiskava, pakkuda praktilisi kaarte või soovitusi majutuse ja transpordi kohta konkreetsetes rajaosades.
Vaade Pembrokeshire'i rannikurajale. See asukoht on Marloesi poolsaar
Ajalugu
Pembrokeshire'i ranniku rahvuspark asutati 1952. aastal. Pärast selle asutamist tegi Ronald Lockley uuringu rannikurajoonil kulgeva tee jaoks. Piirkond oli väga maapiirkondlik. Rannikul olid külad, kuid side teiste külade vahel oli väga raske. Inimesed kasutasid üksteise külastamiseks sageli paate. Lockey esitas selle kohta aruande 1953. aastal. Ta tegi ettepaneku luua abiks jalgtee. Enamik kohti, mida rada läbiks, olid avalik ruum, nii et igaüks võis seal probleemideta jalutada. Teised osad olid inimeste omanduses, nii et te ei saanud ilma küsimata rajal kõndida. Nad küsisid omanikelt, kas nende maad võib kasutada radade jaoks, ja enamik inimesi ütles, et see on ok. On veel mõned rajaosad, mis lähevad kummalises suunas, sest raja kasutajad ei saa eramaal kõndida. Raja ehitamiseks kulus 17 aastat. Ehitati 100 jalakäijate silda ja 479 künnist. Maasse ehitati tuhandeid treppe.
Rada avati 16. mail 1970 Wynford Vaughan-Thomas'i poolt. See oli 290 km (180 miili) pikk. Nüüd on see 186 miili (299 km) pikk.
Kirjeldus
Suurem osa rajast asub Pembrokeshire'i ranniku rahvuspargis. Rada kulgeb piki Iiri merd. Seal on palju erinevaid geoloogilisi ja keskkonnaalasid. Seal on kallasteid, kaljusid, lahtesid, liustikualasid ja palju muud. Rada läheb mööda 58 randa ja 14 sadamat.
Suurem osa rajast on kergesti läbitav. Üks osa läheb 11 000 meetri kõrgusele. On kaks vee lähedal asuvat ala, mida see läbib ja mis mõnikord üleujutatakse. Need osad on Dale'i ja Sandy Havenis. Rada kulgeb läbi mõnede linnade ja külade. Nende hulka kuuluvad Tenby, St Davids, Solva ja Newport.
Poppit Sands'i jalgtee
Ühendatud rajad
On mõned rajad, mis ühendavad Pembrokeshire'i ranniku rahvusparki. Need on järgmised:
- Cilgerrani kuru ringkäik
- Bruneli tee jalutuskäik
- Llys-y-Frân ringkäik
Geoloogia
Rada all olevad kivimid on üle 300 miljoni aasta vanad. Maapinna välimus, mida mööda rada kulgeb, on jääaja mõju. Rajal võib näha erinevaid kivimeid: vulkaanilisi, eelkambriumi ja muid kivimeid.
Wildlife
Kevadisel ja suvisel ajal näevad jalutajad rajal metslilli. Seal on palju linde. Paljud linnud on merelinnud. Rajal on ka pringlid, delfiinid ja hülged vees.
Vana ajalugu
Rajal on ajaloolisi paiku, mis ulatuvad neoliitikumi aegadesse. Seal on kohti, kus varem olid hüttaringid. Seal on kunagisi kohti, kus inimesed elasid pronksiajal ja rauaajal. Enamikku raja ääres asuvatest maadest haritakse ja inimesed püüavad ka raja ääres kala nagu vanasti, kuid tänapäevaste tööriistadega.
Rada läheb mööda Sandy Haven'i randa.
Auhinnad
Rada nimetati 2011. aastal National Geographicu teiseks parimaks külastatavaks kohaks rannikul. Rannad tee ääres on samuti kuulsad ja on võitnud üle 300 auhinna oma kvaliteedi, keskkonnahoiu ja ilu eest. [mitte allikas anda n]
Küsimused ja vastused
K: Mis on Pembrokeshire'i rannikurada?
V: Pembrokeshire Coast Path on Walesis Pembrokeshire'is asuv jalgtee, mis on 186 miili pikk ja mida igaüks saab tasuta kõndida.
K: Millal tehti Pembrokeshire'i rannikurada jalgteeks?
V: Pembrokeshire'i rannikurada muudeti jalgteeks 1970. aastal.
K: Kui kõrge on Pen yr afr, raja kõrgeim koht?
V: Pen yr afr, Pembrokeshire'i rannikurada kõrgeim koht, on 175 meetri kõrgune.
K: Milline on raja madalaim punkt?
V: Kõige madalam punkt Pembrokeshire'i rannikurajal on Sandy Haveni ristmik, mis on 2 meetrit (6 jalga) madalam vee juures.
K: Kus algab ja lõpeb rada?
V: Rada algab Amrothist ja kulgeb põhja poole Poppit Sandsini ning ulatub nüüd St Dogmaelsini.
K: Kas Pembrokeshire'i rannikurajal kõndimine on tasuline?
V: Ei, igaüks võib Pembrokeshire'i rannikurajal igal ajal tasuta jalutada.
K: Millest on Pembrokeshire'i rannikurada osa?
V: Pembrokeshire'i rannikurada on osa Wales Coast Path'ist.
Otsige