Delfiinid
Delfiinid on imetajad seltsist Cetacea. Nad kuuluvad hammasvaalade hulka. Üldiselt kuuluvad nad väiksemate vaalade hulka. Enamik neist elab soolases ookeanis, kuid mõned elavad ka jõgedes - on olemas ookeanidelfiinid ja jõedelfiinid. Delfiinid on 1,5 meetrist kuni 4 meetri pikkused, kuid suurim delfiin, tapja vaala (orca), võib olla kuni 8 meetri pikkune.
Nimetus "delfiin" pärineb vanakreeka keelest δελφίς (delphis), mis tähendab "emakaga", sest algselt arvati, et tegemist on emakaga kalaga. Nüüdseks on teada, et tegemist on imetajaga ja üsna intelligentse imetajaga. Delfiinid hingavad õhku. Delfiini nina on pea peal, nii et delfiin saab hõlpsasti hingata veepinnal. Delfiini nahal ei ole soomuseid. See on pehme ja sile. Siiski on see väga tugev, kuna neil on palju lihaseid. Delfiinid kasutavad oma toidu leidmiseks kajaotsingut.
Pudelidelfiin , kõige tuntum delfiiniliik.
Välimus
Pudelidelfiini nahk on hall, sile ja kummistunud.
Sotsiaalsed ujujad
Delfiinid ujuvad "karjadena"; väga suurt karja nimetatakse karjaks. Nad on väga sotsiaalsed ja aitavad üksteist kiskjate vastu võidelda. Delfiinid on sel viisil haide tõrjunud. Nad suudavad tappa suuri haid, rammides neid ikka ja jälle oma nina ja peaga. Nad hoolitsevad poegade eest, kui emad peavad oma vasikaid jätma, et otsida toitu. Noored vajavad sagedamini hingamist kui täiskasvanud loomad ja toit võib olla sügavamates vetes.
Elupaik
Ookeanidelfiinid on mereloomad, kes elavad meres. Nad elavad kõigis ookeanides.
Elupaik
Kolm neljast jõedelfiiniliigist elavad mageveekogudes. La Plata delfiin elab soolase veega jõesuudmetes ja ookeanis. Veereostus ja elupaikade kadumine ohustavad mõningaid delfiine, eriti neid, kes elavad jõgedes ja jõesuudmetes.
Sleep
Delfiinid ei maga normaalselt. Neil on kaks ajupoolt, mida nad kasutavad magamiseks. Üks pool magab, teine pool aga püsib ärkvel. Nad hoiavad magamise ajal ühe silma lahti, et valvata kiskjate järele. Delfiinid ujuvad ka ringiratast, kui nad magavad välimise silmaga, et valvata ohu eest.
Delfiinid (ja teised vaalalised) magavad vees. Ohtu kujutavad endast haid. Vees magades läbivad loomad erinevaid unefaase. Nad teevad une ajal mõningaid käitumisviise: nad tulevad aeg-ajalt pinnale hingata ja neil on enamiku ajast silmad lahti. Erinevatel liikidel või rühmadel on üksikasjad erinevad. Selle käitumise ilmne funktsioon on kiskja avastamine. Samasuguseid kohandusi leidub ka pinnipedidel, näiteks hüljestel.
Senses
Delfiini aju on oma suuruse ja arengu poolest sarnane inimese ajuga. Delfiinidel on mõistlik nägemine. Nad suudavad vees midagi vaadata ja näevad ka värve. Nad näevad ka pimedates kohtades.
Delfiinide kuulmine on parem kui nende nägemine. Silmade taga on väikesed augud ja need on delfiini kõrvad. Delfiinid kuulevad heli vee all. Nad suudavad väga hästi teada heli suunda.
Delfiinid ja inimesed
Mütoloogia
Delfiinid on inimkultuuris juba ammu rolli mänginud. Kreeka mütoloogias on delfiinid tavalised ja Vana-Kreekast on palju münte, millel on kujutatud delfiini seljas ratsutavat meest, poissi või jumalust. Vanad kreeklased tervitasid delfiine; delfiinide nägemist laeva kiiluvees peeti heaks märgiks. Hindu mütoloogias seostatakse Gangese jõe delfiini Gangese jõe jumalusega Ganga.
Köök
Delfiiniliha süüakse mõnes riigis, sealhulgas [Jaapanis] ja Peruus (kus seda nimetatakse chancho marino ehk "mereliha"). Jaapan võib olla kõige tuntum ja vastuolulisem näide, kuid delfiinide söömine ei ole nii levinud.
Delfiiniteraapia
Delfiiniteraapiat kasutatakse mõnikord vaimse või füüsilise puudega inimeste puhul. See hõlmab kontakti koolitatud delfiinidega. Ei ole kokku lepitud, kas see on parem kui tavalised ravimeetodid. Teadlased jätkavad delfiiniteraapia uurimist.
Taldrik delfiinisashimi.
Fresko delfiinidest, umbes 1600 eKr, Knossosest, Kreeta.
Taksonoomia
Ookeanilised delfiinid (Delphinidae)
Mõned näited:
- Sugukond Delphinus
- Harilik delfiin (Delphinus delphis)
- Sugukond Tursiops
- Pudelidelfiin (Tursiops truncatus)
- Sugukond Orcinus
- Orca (Orcinus orca)
- Sugukond Feresa
- Kääbusvaal Feresa attenuata
- Sugukond Pseudorca
- Valekiskja Pseudorca crassidens Pseudorca crassidens
- Sugukond Globicephala
- Pikksuunivalas Globicephala melas
- Lühiuimeline lootsivalas Globicephala macrorhynchus
- Sugukond Peponocephala
- Peponocephala electra - melonipäinevaal Peponocephala electra
Jõe delfiinid
- Amazonase jõe delfiin ehk Boto (Inia geoffrensis)
- Hiina jõe delfiin ehk Baiji (Lipotes vexillifer) (tõenäoliselt välja surnud).
- La Plata delfiin (Pontoporia blainvillei)
- Lõuna-Aasia jõe delfiin Platanista gangetica
- Induse jõe delfiin (Platanista gangetica minor)
- Gangese jõe delfiin (Platanista gangetica gangetica)
Küsimused ja vastused
K: Mis on delfiinid?
V: Delfiinid kuuluvad hammasvaalade hulka, kuid nad kuuluvad väiksemate vaalade hulka.
K: Kus elab enamik delfiine?
V: Enamik delfiine elab soolases vees ookeanides, kuid mõned elavad ka jõgedes.
K: Millised on delfiinide suurused?
V: Delfiinid on 1,5 meetrist kuni 4 meetri pikkused, kuid suurim delfiin, tapjavalas, võib olla kuni 8 meetri pikkune.
K: Kas delfiinid elavad rühmades?
V: Jah, kõik delfiinid elavad rühmades, mida nimetatakse "rühmadeks".
K: Mida delfiinid söövad?
V: Delfiinid söövad kala ja nad ajavad kalu rühmades taga, et süüa nii palju kui võimalik.
K: Miks on delfiinid haidele ohtlikud?
V: Delfiinid võivad aidata üksteist kiskjate vastu võidelda ja nad võivad tappa suuri haid, rammides neid ikka ja jälle oma nina ja peaga.
K: Millised ohud ähvardavad delfiine?
V: Veereostus ja elupaikade kadumine ohustavad mõningaid delfiine, eriti neid, kes elavad jõgedes ja jõesuudmetes.
