Delfiinid: mereimetajad ja intelligentsed kajaotsijad

Delfiinid on imetajad seltsist Cetacea. Nad kuuluvad hammasvaalade hulka. Üldiselt kuuluvad nad väiksemate vaalade hulka. Enamik neist elab soolases ookeanis, kuid mõned elavad ka jõgedes - on olemas ookeanidelfiinid ja jõedelfiinid. Delfiinid on 1,5 meetrist kuni 4 meetri pikkused, kuid suurim delfiin, tapja vaala (orca), võib olla kuni 8 meetri pikkune.

Nimetus "delfiin" pärineb vanakreeka keelest δελφίς (delphis), mis tähendab "emakaga", sest algselt arvati, et tegemist on emakaga kalaga. Nüüdseks on teada, et tegemist on imetajaga ja üsna intelligentse imetajaga. Delfiinid hingavad õhku. Delfiini nina on pea peal, nii et delfiin saab hõlpsasti hingata veepinnal. Delfiini nahal ei ole soomuseid. See on pehme ja sile. Siiski on see väga tugev, kuna neil on palju lihaseid. Delfiinid kasutavad oma toidu leidmiseks kajaotsingut.

Anatoomia ja suurus

Delfiinide keha on tõmmu ja hüdrodünaamiline, mis aitab neil kiiresti ujuda ja pikalt sukelduda. Neil on tavaliselt siledavärviline nahk, mis võib olla hall, sinakas või triibuline ja laiguline olenevalt liigist. Keha keskosas paikneb tugev seljaluge (dorsal fin), mis aitab stabiilsust säilitada, ning küljel paiknevad uimed (pectoral fins), mida kasutatakse manööverdamiseks.

Suurus: väiksemad liigid on umbes 1,5–2,5 m, suuremad 3–4 m, ja erandlikult kuni 8 m pikkused tapja vaalad. Ka kaal varieerub vastavalt liigile — alates mõnest sajast kilogrammist kuni mitme tonnini suurte orcade puhul.

Käitumine ja sotsiaalsus

Delfiinid elavad sageli sotsiaalsetes rühmades ehk parvedes. Parvede suurus võib olla mõnest isendist kuni sadade delfiinideni. Sotsiaalsed sidemed on tugevad: delfiinid suhtlevad üksteisega häälitsuste ja kehakeele abil, teevad koos jahti ning aitavad haavatud või haigetel kaaslastel.

• Koostöö: paljud liigid kalastavad koos, kasutades üksteist toidu keskpunkti ajamiseks või tõrjumiseks.
• Mäng: delfiinid mängivad sageli veepinnal, hüppavad, sõidavad laevade lainetes ja kasutavad esemeid mängimiseks — see näitab nende uudishimu ja õppimisvõimet.
• Rollid: mõnes parves on liidrid või kogenumad isendid, kes juhivad jahti ja kaitset.

Kajaotsing ja suhtlus

Delfiinid kasutavad kujuteldavat "kajaotsingut" ehk eholokaatsiooni — nad kiirgavad helisignaale ja kuulavad tagasipeegeldunud kajasid, et määrata esemete kaugus, suurus ja kuju. See on eriti kasulik pimedas vees või saakloomade leidmisel. Lisaks kajaotsingule kasutavad nad mitmesuguseid vokaale: flööte, klikke ja lühikesi häälitsusi, mis võivad toimida identifikaatori ehk "nimi" sarnaselt teistega suhtlemiseks.

Toitumine ja jahipidamine

Enamik delfiine on lihasööjad ja söövad kala, kalmaare ning väiksemaid mereimetajaid. Toitumisstrateegiad varieeruvad liigi ja elupaiga järgi:

• üksikud delfiinid püüavad saaki kiirusest ja osavusest lähtudes;
• mõned teevad rühmatööd, ajades kala koos tihedasse ruumi;
• teised kasutavad liivapüügi ehk "rabav" tehnikaid või viskavad vett, et suunata saaki.

Paljunemine ja eluiga

Delfiinid paljunevad rasedusega; emane kannab poega tavaliselt 10–17 kuud sõltuvalt liigist. Üksik poeg sünnib elusana ja emme toidab teda piimaga. Noored õpivad ellujäämisoskusi emalt ja parve liikmetelt.

Eluiga on samuti liigiti erinev: väiksemad delfiinid elavad tavaliselt 20–30 aastat, suuremad liigid nagu orcad võivad elada üle 40–60 aasta, olenevalt keskkonnatingimustest ja ohuteguritest.

Levinud ja elupaigad

Delfiinid on levinud peaaegu kõigis maailma meredes ja ookeanides. Mõningad liigid eelistavad sooje rannikualasid, teised elavad avamerel. Mõned liigid on kohastunud mageveekeskkondadega ning elavad jõgedes ja järvedes.

Ohud ja kaitse

Delfiine ohustavad mitmed inimtekkelised ja loodusalased faktorid:

• saakvõrgud ja kalapüük — kogemata kinni jäämine;
• saastatus — keemilised reostajad ja plastijäätmed mõjutavad tervist;
• elu- ja toitumisalade hävimine ning inimtegevusest tingitud helireostus, mis segab kajaotsingut;
• ilmastiku muutused ja toiduahela kahjustused.

Mitmed liigid on kaitse all ja nende populatsioonide seiret ja kaitseprogramme juhivad nii rahvusvahelised kui ka riiklikud organisatsioonid.

Inimsuhe ja teadusuuringud

Delfiinidel on oluline koht inimeste kultuuris ja teaduses. Neid uuritakse nende intelligentsuse, keele- ja sotsiaalkäitumise tõttu. Samuti kasutatakse delfiine mõnel pool rehabilitatsioonis ja teraapias, kuid selles on eetilisi vaidlusi. Oluline on toetada vastutustundlikku uurimist ja looma heaolu arvestamist.

Kokkuvõte: delfiinid on mitmekülgsed, sotsiaalsed ja intelligentsed mereimetajad, kelle eluviis, kommunikatsioon ja kajaotsing on teinud neist tähelepanuväärseid uurimisobjekte. Nende kaitsmine koos toimiva meresüsteemiga on oluline nii delfiinidele kui ka inimühiskonnale tervikuna.

Delfiinid ja inimesed

Mütoloogia

Delfiinid on inimkultuuris juba ammu rolli mänginud. Kreeka mütoloogias on delfiinid tavalised ja Vana-Kreekast on palju münte, millel on kujutatud delfiini seljas ratsutavat meest, poissi või jumalust. Vanad kreeklased tervitasid delfiine; delfiinide nägemist laeva kiiluvees peeti heaks märgiks. Hindu mütoloogias seostatakse Gangese jõe delfiini Gangese jõe jumalusega Ganga.

Köök

Delfiiniliha süüakse mõnes riigis, sealhulgas [Jaapanis] ja Peruus (kus seda nimetatakse chancho marino ehk "mereliha"). Jaapan võib olla kõige tuntum ja vastuolulisem näide, kuid delfiinide söömine ei ole nii levinud.

Delfiiniteraapia

Delfiiniteraapiat kasutatakse mõnikord vaimse või füüsilise puudega inimeste puhul. See hõlmab kontakti koolitatud delfiinidega. Ei ole kokku lepitud, kas see on parem kui tavalised ravimeetodid. Teadlased jätkavad delfiiniteraapia uurimist.

Taldrik delfiinisashimi.


Fresko delfiinidest, umbes 1600 eKr, Knossosest, Kreeta.

Küsimused ja vastused

K: Mis on delfiinid?

K: Kus elab enamik delfiine?

K: Millised on delfiinide suurused?

K: Kas delfiinid elavad rühmades?

K: Mida delfiinid söövad?

K: Miks on delfiinid haidele ohtlikud?

K: Millised ohud ähvardavad delfiine?

Otsing