Kell
Kell on väike kell, mida inimene kannab või kannab. Selle abil on lihtne näha aega. See on ka meeste ja naiste moeaksessuaar ning selleks on mõeldud kalleid kellasid. Kell võib olla üks väheseid aksessuaare, mida mees kannab.
Käekell on mõeldud randmel kandmiseks, mis on kinnitatud rihma või muu käevõru abil. Taskukella kantakse taskus. On ka muid variante. Õed kannavad sageli oma vormiriietuse esiosale kinnitatud käekella. See ripub lühikesest rihmast: kui kasutaja seda üles tõstab, on see paremal pool ülespoole.
Kellad arenesid 17. sajandil välja vedrujõul töötavatest kelladest, mis ilmusid juba 14. sajandil. Aastal 1524 lõi Peter Henlein esimese taskukella. Esimesed kellad olid rangelt mehaanilised, mida ajendas kellamehhanism.
Tehnoloogia arenedes asendati mehaanilised kellad suures osas vibreerivate kvartskristallidega, mis tekitasid täpselt ajastatud elektroonilisi impulsse. Mõned kellad kasutavad aja ja kuupäeva korrigeerimiseks raadiotehnoloogiat. Esimene digitaalne elektrooniline käekell töötati välja 1970. aastal.
Elektroonilistel kellamehhanismidel, mida nimetatakse ka kvartsmehhanismideks, on vähe või üldse mitte liikuvaid osi, välja arvatud kvartskristall, mis pannakse vibreerima piesoelektrilise efekti abil. Kristallile rakendatakse muutuvat elektrilist pinget, mis reageerib sellele oma kuju muutmisega, nii et see töötab ostsillaatorina. See resoneerib stabiilsel sagedusel, mis paneb paika aja mõõtmise mehhanismi. Enamik kvartsmehhanisme on peamiselt elektroonilised, kuid need ajendavad mehaanilisi käidemeid kellaplaadil, et anda traditsiooniline analoognäidik. Enamik tarbijaid eelistab seda.
Mõned kellad on nutikellad, nutitelefonidega sarnased, kuid väiksemad mobiilseadmed.
Kaasaegne kella
Vana taskukell
Swatch watch Šveitsist
Küsimused ja vastused
K: Mis on kell?
V: Kell on väike kell, mida saab kaasas kanda või kanda, et hõlpsasti aega näidata. Seda võib kasutada ka aksessuaarina moe eesmärgil.
K: Kuidas kella tavaliselt kantakse?
V: Kellasid kantakse tavaliselt randmel, mis on kinnitatud rihma või käevõru abil. Kuid neid võib kanda ka taskus (taskukell) või riputada vormiriietuse esiosale (õed).
K: Millal ilmusid kellad esimest korda?
V: Kellad ilmusid esmakordselt 14. sajandil kui vedrukellad ja neid arendati edasi 17. sajandil. Esimese taskukella lõi 1524. aastal Peter Henlein.
K: Millest saavad jõudu traditsioonilised kellad?
V: Traditsioonilised kellad töötavad kellamehhanismide abil.
K: Kuidas töötavad elektroonilised mehhanismid?
V: Elektroonilised mehhanismid kasutavad kvartskristalle, mis vibreerivad, kui neile rakendatakse elektrilist pinget, tekitades võnkuri, mis käivitab ajamehhanismi.
K: Kas lisaks traditsioonilistele ja digitaalkelladele on olemas ka muid kellatüüpe?
V: Jah, mõned uuemad mudelid on nutikellad, mis sarnanevad nutitelefonidele, kuid on väiksema suurusega.
