Nutitelefon
Nutitelefon on mobiiltelefon, mis suudab rohkem kui teised telefonid. Need töötavad nagu arvuti, kuid on piisavalt väikesed mobiilseadmed, et need mahuksid kasutaja kätte.
Kasutamine hõlmab:
- e-kirjade, tekstide, fotode ja multimeediasõnumite saatmine ja vastuvõtmine
- Kontaktide registreerimine
- kalkulaatori, valuuta, alarmi jne funktsioonid
- Interneti sirvimine mobiilibrauseriga
- Mängimine
- Videovestlus
- müügipunkti terminal kaupade või teenuste eest tasumisel
- vöötkoodi skaneerimine
- kvaliteetsete fotode või videote loomine
- Kasutaja täpse asukoha määramine GPS-satelliitide (globaalse positsioneerimissüsteemi) abil.
Teine võimalus neist mõelda on, et tegemist on PDA-dega, millega saab teha kõnesid nagu iga teise mobiiltelefoniga. Vanemad telefonid kasutasid samuti arvutitehnoloogiat, kuid neis puudusid paljud arvuti osad, mis olid liiga suured, et telefoni mahutada. Kaasaegsed telefonitootjad on suutnud kasutada väiksemaid osi. Enamik nutitelefone on ka GPS-vastuvõtjad ja digikaamerad.
Kuna nutitelefonid on väikesed arvutid, kasutatakse neil ühilduvuse tagamiseks operatsioonisüsteemi, mis on seadmetel sageli ühine. Enamik nutitelefone töötab Apple iOSi või Google Androidiga, kuid teised kasutavad Windows Phone'i või BlackBerry OSi. Enamik neist suudab teha multitaskingut, käivitades rohkem kui ühte programmi, mis aitab kasutajal asju kiiremini ja lihtsamalt teha. Kasutajad saavad tootja rakenduste poest, näiteks Apple App Store'ist ja Google Play'st, rohkem programme, mida nimetatakse mobiilirakendusteks, mis aitavad neil täita eriülesandeid.
Andmeside on muutunud kiiremaks. Nutitelefonid suudavad saata ja vastu võtta andmeid palju kiiremini kui vanemad telefonid. Tööstus kasutab erinevaid standardeid andmeedastuskiiruste tähistamiseks. 2G võeti kasutusele 1991. aastal. 2G tähendab 2. põlvkonda. 2G-telefonid edastavad andmeid umbes sama kiirusega kui 56kbit/s (kilobitti sekundis) sissehelistamismodem.
3G võeti kasutusele 2000ndate alguses. Sõltuvalt asukohast varieerub 3G-telefonide kiirus umbes 200kbit/s kuni 14Mbit/s (megabitti sekundis). See on võrreldav DSL-i või madalama taseme kaabelmodemi kiirusega. Enamik nutitelefone kasutab 3G-tehnoloogiat, et muuta need piisavalt kiireks, et praktiliselt kasutada internetti ja muid andmeedastusfunktsioone. Paljudes kohtades toimivad kiiremad 4G-võrgud, mille kiirus on hinnanguliselt 100Mbit/s kuni 1Gbit/s (gigabit sekundis). See on sama kiire kui mõned arvutivõrgud, mis kasutavad Etherneti. Paljud pärast 2010. aastat kasutusele võetud nutitelefonid kasutavad 4G-tehnoloogiat, sealhulgas LTE-d, mis on hilisem, veelgi kiirem versioon. 5G võeti mõnes kohas kasutusele 2019. aastal.
HTC Desire Z, millel on suur puutetundlik ekraan ja QWERTY-klaviatuur.
Vikipeedia lugemiseks kasutatav nutitelefon
Samsungi nutitelefonid
Android nutitelefonid
Seotud leheküljed
- Mobiiltelefon
- Android
- iPhone
- Windows Phone
- BlackBerry
- Symbian
Küsimused ja vastused
K: Mis on nutitelefon?
V: Nutitelefon on mobiiltelefon, mida saab kasutada ka arvutina. See on piisavalt väike, et mahtuda kasutaja kätte, ja sellel on palju funktsioone, näiteks e-kirjade, tekstisõnumite, fotode, multimeediasõnumite saatmine ja vastuvõtmine, internetis surfamine, mängimine, videovestlus, kaupade või teenuste eest mobiilimaksmine, vöötkoodi skaneerimine ja palju muud.
K: Kuidas nutitelefonid töötavad?
V: Nutitelefonid töötavad operatsioonisüsteemi abil, mis on sageli seadmetele ühine, et tagada ühilduvus. Enamik nutitelefone töötab Apple iOSi või Google Androidiga, kuid teised kasutavad Windows Phone'i või BlackBerry OSi. Enamik neist suudab teha multitaskingut, mis aitab kasutajal asju kiiremini ja lihtsamalt teha. Lisaks saavad kasutajad rohkem programme rakenduste poodidest, nagu Apple App Store ja Google Play, mis aitavad neil täita eriülesandeid.
K: Millised on nutitelefonide andmeside kiirused?
V: Andmesidekiirused sõltuvad asukohast, kuid enamik nutitelefone kasutab 3G-tehnoloogiat, mis muudab need piisavalt kiireks, et praktiliselt kasutada internetti ja muid andmefunktsioone, kusjuures kiirused jäävad hinnanguliselt vahemikku 200kbit/s kuni 14Mbit/s (megabitti sekundis). Paljudes kohtades töötavad kiiremad 4G-võrgud, mille kiirused ulatuvad hinnanguliselt 100Mbit/s kuni 1Gbit/s (gigabit sekundis), samas kui 5G võeti 2019. aastal mõnes kohas kasutusele.
K: Kuidas on nutitelefonide toide?
V: Nutitelefonid töötavad akude abil, kuid aja jooksul väheneb nende salvestatava energia hulk, mistõttu need muutuvad aeglasemaks ja lülituvad hiljem ilma kasutaja taotluseta välja. Mõned nutitelefonid on konstrueeritud nii, et kasutajad saavad tagumise kaane maha võtta ja nõrgenenud akud välja vahetada, samas kui uuematel mudelitel ei pruugi seda funktsiooni olla.
K: Millised funktsioonid on nutitelefonil?
V: Nutitelefonidel on palju funktsioone, sealhulgas e-kirjade, tekstisõnumite, fotode ja multimeediasõnumite saatmine ja vastuvõtmine; kontaktide registreerimine; kalkulaator ja valuuta konverteerimine; häirefunktsioonid; interneti sirvimine mobiilibrauseri abil; mängimine; videovestlus; kaupade või teenuste eest mobiilimaksmine; vöötkoodi skaneerimine; pildistamine ja videosalvestamine; taskulambina kasutamine pimedates kohtades valgustamiseks; märkmete tegemine ja otsimine; kasutaja asukoha kaardinäitamine GPSi (globaalse positsioneerimissüsteemi) abil jne.
K: Kas vanemad telefonid võivad kasutada ka arvutitehnoloogiat?
V: Jah, ka vanemad telefonid kasutasid arvutitehnoloogiat, kuid neil puudusid paljud arvutite osad, mis olid liiga suured, et telefoni mahutada, samas kui tänapäeva telefonitootjad on suutnud kasutada väiksemaid osi, mis teeb need arvutitega kasutamiseks sobivaks.
