Digitaalne abonendiliin
DSL (Digital Subscriber Loop või Digital Subscriber Line) on viis digitaalsete andmete edastamiseks telefoniliini kaudu. Telefoniliinid edastavad ainult piiratud spektriga signaale (umbes 20 Hz kuni 20 000 Hz, kõne puhul). See tähendab, et teisi sagedusi saab kasutada andmete edastamiseks. Andmed kombineeritakse või multipleksitakse telefoniliinile. Mõlemas otsas eraldab seade nimega Splitter (või DSL-filter) andmete osa ja telefoni osa. DSL pakub füüsilist kihti, OSI-mudeli kõige madalamat kihti, mida kasutatakse selleks, et mõista, kuidas telekommunikatsioonivõrgu eri osad saavad omavahel ühenduda. Selles mudelis on ATM või Ethernet kaks sideprotokolli, mida kasutatakse andmesidekihina (2. kiht) ja IP-d võrgukihina (3. kiht).
Kuigi enamik DSL-signaalidest on multipleksitud telefoniliinidele edastamiseks, võib DSL-i kasutada ka ilma telefoniliinita (või multipleksitud millegi muu, näiteks kaabeltelevisiooni kaudu).
Tarbijapoolses otsas muundab DSL-modem signaalid nii, et need saaksid liikuda telefoniliinil; teises otsas multipleksib või kombineerib DSLAM signaalid teenusepakkuja interneti magistraalvõrku.
Enamik tarbijate DSL-liine on asümmeetrilised, mis tähendab, et ühenduskiirused või bitikiirused on mõlemas suunas erinevad. Asümmeetriline DSL on lühendatult ADSL.
Tarbijate DSL-teenuste allalaadimiskiirus ulatub tavaliselt 256 kilobitist sekundis (kbit/s) kuni 24 000 kbit/s, sõltuvalt DSL-tehnoloogiast, liinitingimustest ja rakendatud teenindustasemest. Tavaliselt on üleslaadimise kiirus madalam kui allalaadimise kiirus asümmeetrilise digitaalse abonendiliini (ADSL) puhul ja võrdne allalaadimise kiirusega haruldasema sümmeetrilise digitaalse abonendiliini (SDSL) puhul.
DSL-modem
ADSL-filter
Kõne- ja andmeside
DSL (või VDSL, Very High Bitrate Digital Subscriber Line) töötab tavaliselt nii, et ühes telefoniliinis kasutatavad sagedused jagatakse kaheks esmaseks "sagedusalaks". ISP-andmeid edastatakse kõrgsagedusribal (25 kHz ja rohkem), samal ajal kui kõne edastatakse madalama sagedusega ribal (4 kHz ja vähem). Tavaliselt paigaldab kasutaja igale telefonile DSL-filtri. See eemaldab telefoniliinist kõrgsagedused, nii et telefon saadab või võtab vastu ainult madalamaid sagedusi (inimhääl). DSL-modemit ja tavalisi telefoniseadmeid saab kasutada liinil samaaegselt, ilma et need üksteist häiriksid.
Seadmed
Ühenduse kliendipoolne osa koosneb DSL-modemist, mida nimetatakse ka terminaliadapteriks. Modem muundab arvutite poolt kasutatavate digitaalsignaalide andmed sobiva sagedusega pinge signaaliks, mis seejärel kantakse telefoniliini, et edastada see tagasi teenusepakkujale.
Mõne DSL-variandi puhul (näiteks HDSL (High-bit-rate digital subscriber line)) on modem ühendatud arvutiga otse jadaliidese kaudu, kasutades selliseid sideprotokolle nagu RS-232 või V.35. Teistel juhtudel (eriti ADSL) on tavaks, et kliendiseadmed on integreeritud muude funktsioonidega, näiteks marsruutimise, tulemüüri või muu rakendusspetsiifilise riist- ja tarkvaraga. Sellisel juhul nimetatakse kogu seadet tavaliselt DSL-ruuteriks või DSL-väravaks.
Küsimused ja vastused
K: Mis on DSL?
V: DSL tähendab Digital Subscriber Loop või Digital Subscriber Line ja on viis digitaalsete andmete edastamiseks telefoniliini kaudu.
K: Milliseid sagedusi kasutatakse andmete edastamiseks?
V: Andmete edastamisel kasutatakse sagedusi, mis jäävad väljapoole sagedusvahemikku 20 Hz kuni 20 000 Hz, mida kasutatakse kõne edastamiseks.
K: Milline seade eraldab telefoni osa andmeside osast?
V: Ühenduse mõlemas otsas eraldab telefoniosa andmesideosast seade nimega Splitter (või DSL-filter).
K: Millist protokolli kasutatakse selles mudelis 2. kihil?
V: ATM või Ethernet on kaks sideprotokolli, mida kasutatakse andmesidekihina (2. kiht).
K: Kuidas DSL-modem teisendab signaale?
V: DSL-modem teisendab signaale nii, et need saaksid liikuda telefoniliinil tarbija poolel.
K: Kui kiire on enamik DSL-teenuseid?
V: Enamik DSL-tarbijateenuseid töötab tavaliselt vahemikus 256 kbit/s kuni 24 000 kbit/s, sõltuvalt tehnoloogiast, liinitingimustest ja rakendatud teenindustasemest.
K: Kas ADSL-ühenduse puhul on üleslaadimise kiirus tavaliselt madalam kui allalaadimise kiirus?
V: Jah, üleslaadimiskiirus on tavaliselt madalam kui allalaadimiskiirus asümmeetrilise digitaalse abonendiliini (ADSL) puhul, samas kui see on võrdne allalaadimiskiirusega sümmeetrilise digitaalse abonendiliini (SDSL) puhul.
