Modem
Modem (tuleneb sõnast: modulaator demodulaator) on arvuti riistvara. Seda kasutatakse kaugel asuvate arvutite vaheliseks suhtlemiseks. Ühenduse loomiseks on vaja kahte modemit, üks kummaski arvutis, ja iga modem saab saata ja vastu võtta andmeid teisele modemile ja teiselt modemilt.
- Moduleerimine on arvuti digitaalsete andmete muutmine analoogandmeteks (helisignaalid või helid), mida saadetakse telefoniliinide kaudu.
- Demoduleerimine on telefoniliinide kaudu saadud analoogandmete muutmine digitaalandmeteks, mida arvuti saab kasutada.
Modemid liigitatakse selle järgi, kui palju andmeid nad suudavad saata teatud aja jooksul, mida tavaliselt mõõdetakse bittides sekundis (bit/s või bps). Neid liigitatakse ka nende ühendamismeetodi järgi. Dial-up-modemid olid 20. sajandil tavalised, praegu kasutatakse rohkem DSL-modemeid ja kaabeltelevisioonimodemeid.
Arvutiga kaabli abil ühendatud modemit nimetatakse välismodemiks. Arvutisisesed modemid on sisemised modemid. Mõned sisemised modemid on osa emaplaadist; teised sisestatakse arvutisse PC-kaardil. Enamik DSL- ja kaabelmodeme on välised.
Paljusid modemeid kasutatakse telefoniteenuse või kaabeltelevisiooniteenuse kaudu internetiühenduse loomiseks. Aeglast telefoniteenust nimetatakse sissehelistamiseks (maksimaalselt 56 000 bitti sekundis). Kiiremat telefoniteenust nimetatakse DSL-teenuseks ja see on tavaliselt üle kümne korra kiirem. Kaabelmodemid ühenduvad kaabeltelevisiooni kaudu ja on sarnaselt kiired.
CEA 2006. aasta uuringus leiti, et interneti sissehelistamise võimalus on Ameerika Ühendriikides vähenemas. Aastal 2000 moodustasid sissehelistatavad internetiühendused 74% kõigist USA kodumajapidamiste internetiühendustest. See langus on enam-vähem sama suur nagu Kanadas ja Austraalias.
Dial-up-modemi kasutamine langes USAs 2003. aastaks 60%-ni ja 2006. aastal oli see 36%. Valjuhääldi-modemid olid kunagi kõige populaarsem Interneti-ühendusviis USAs, kuid kuna üha rohkem kodusid võttis kasutusele kiirema Interneti-ühenduse, on traditsiooniline 56-kilomeetrine modem kaotamas populaarsust.
Küsimused ja vastused
K: Mis on modem?
V: Modem on arvuti riistvara, mida kasutatakse kaugemate arvutite vaheliseks suhtlemiseks. See töötab, moduleerides arvutist saadavad digitaalsed andmed analoogandmeteks (helisignaalid või helid), mida saab saata telefoniliinide kaudu, ja demoduleerides telefoniliinide kaudu saadud analoogandmed tagasi digitaalandmeteks, mida arvuti saab kasutada.
K: Kuidas liigitatakse modemid?
V: Modemid liigitatakse nende ühendamismeetodi ja andmemahu järgi, mida nad suudavad teatud aja jooksul saata ja mida tavaliselt mõõdetakse bitides sekundis (bit/s või bps).
K: Mis on välised ja sisemised modemid?
V: Välised modemid ühendatakse arvutiga kaabli kaudu, samas kui sisemised modemid asuvad arvuti sees kas arvutikaardil või emaplaadi osana.
K: Kuidas inimesed tavaliselt modemiga internetti pääsevad?
V: Inimesed pääsevad tavaliselt Internetti aeglase telefoniteenuse (maksimaalselt 56 000 bitti sekundis), kiirema telefoniteenuse (tavaliselt üle kümne korra kiirem kui sissehelistamine) või kaabeltelevisiooniteenuse kaudu kaabelmodemi kaudu (sama kiire).
K: Mida leiti 2006. aastal seoses sissehelistamisega Interneti-ühendusega USAs?
V: 2006. aastal leiti, et sissehelistatavad internetiühendused moodustasid 36% kõigist USA kodumajapidamiste internetiühendustest, võrreldes 74%-ga 2000. aastal. See langus on kajastatud ka Kanadas ja Austraalias.
K: Miks on traditsiooniline 56-kilomeetrine modem kaotamas populaarsust?
V: Kuna üha rohkem kodusid võtab kasutusele kiiremaid Interneti-ühendusi, nagu DSL ja kaabeltelevisiooniteenused, on traditsiooniline 56K-modem muutumas vähem populaarseks, kuna selle kiirus on võrreldes teiste tänapäeval kättesaadavate meetoditega aeglasem.
