Kommunikatsioon
Teabevahetus on teabe edastamine saatjalt vastuvõtjale, kasutades meediumit. Kasutada võib erinevaid meediume:
- Visuaalne suhtlemine (kehakeele või žestide abil)
- Helidega suhtlemine (nagu inimkeel, kuid võib olla ka koera haukumine).
- Suhtlemine puute abil
- Lõhna kasutamine
- Kasutades kirjutamist
Suhtlemine võib olla suuline (sõna) või mittesõnaline (naeratus). Suhtlemine on mitmel viisil ja toimub kogu aeg. Mitte ainult inimesed ei suhtle, vaid ka enamik teisi loomi. Mõni suhtlus toimub mõtlemata, näiteks kehahoiaku muutmisega.
Kommunikatsiooni, millega püütakse muuta kellegi meelt, võib nimetada veenmiseks või propagandaks.
See on sarnane suhtlemisega rääkimise teel
Kommunikatsioonivoogude skeem.
Kuidas suhtlus toimib
Side toimib teabe või sõnumite vahetamise teel. Väga lihtsates terminites
- Saatja teeb sõnumi, ideest. Seda nimetatakse tavaliselt kodeerimiseks
- Saatja edastab sõnumi andmekandja kaudu.
- Vastuvõtja võtab sõnumi vastu ja dekodeerib selle.
Lisaks sõnumi sisule on olulised ka muud asjad. Need ei ole osa sõnumist endast, vaid pigem selle kontekstist.
- Kes suhtleb ja millise staatusega on suhtleja?
- Teabevahetussõnumid ei tule tavaliselt üksi, vaid nendega kaasnevad teised sõnumid. Neid tõlgitakse samuti.
Sõnumivahetuse õnnestumiseks peavad saatja ja vastuvõtja olema sõnastikus kokku leppinud. Sõna hedge võib kontekstist lähtuvalt tähendada täiesti erinevaid asju. Bioloogias on hekk rida põõsaid või puid, mis moodustavad barjääri või piirde. Rahanduses on hekk investeering, mis on tehtud teise investeeringu riski vähendamiseks. Keeleteaduses on hedge sõna või sõnade kogum, mis muudab teised sõnad vähem oluliseks. Ilma igasuguse informatsioonita on seetõttu väga raske teada, millist hekki kõneleja tegelikult mõtleb.
Küsimused ja vastused
K: Mis on kommunikatsioon?
V: Kommunikatsioon on teabe edastamine saatjalt vastuvõtjale, kasutades meediumit.
K: Millised on erinevad meediumid, mida saab kommunikatsiooniks kasutada?
V: Erinevad meediumid, mida saab kommunikatsiooniks kasutada, on visuaalne kommunikatsioon, helikommunikatsioon, puutetundlik kommunikatsioon, lõhnakommunikatsioon ja kirjalik kommunikatsioon.
K: Kas suhtlemine võib olla mittesõnaline?
V: Jah, kommunikatsioon võib olla mittesõnaline. Näiteks naeratus on üks mittesõnalise kommunikatsiooni vorm.
K: Kas ainult inimesed suhtlevad?
V: Ei, mitte ainult inimesed ei suhtle. Ka enamik teisi loomi suhtleb.
K: Mis on veenmine või propaganda?
V: Veenmine või propaganda on suhtlemine, mille eesmärk on muuta kellegi meelt.
K: Kas kõik kommunikatsioonivormid on teadlikud?
V: Ei, mitte kõik kommunikatsioonivormid ei ole teadlikud. Näiteks kehaasendi muutmine võib olla teadvustamata kommunikatsioonivorm.
K: Kui sageli toimub kommunikatsioon?
V: Kommunikatsioon toimub kogu aeg, pidevalt ja pidevalt, kas tahtlikult või tahtmatult.
