Propaganda
Propaganda on teabevahetuse vorm teabe levitamiseks. See on alati erapoolik. Teave on mõeldud selleks, et inimesed tunneksid end teatud viisil või usuksid teatud asja. Teave on sageli poliitiline.
Raske on öelda, kas teave on tõsi või vale. Väga sageli on teave segane ja ebaõiglane. Propaganda kipub muutma vaidlusi pikemaks ja raskemini lahendatavaks. See võib esineda plakatite, telereklaamide ja raadiokuulutuste kujul.
Sõna "propaganda" pärineb ladina keelest. Algselt tähendas see "ideid, mida levitatakse". Kuid esimeses maailmasõjas hakkas see tähendama poliitilisi ideid, mis peaksid olema eksitavad.
Propaganda on mõnes mõttes nagu reklaam. Näiteks kasutab see oma ideede levitamiseks massimeediat. Kuid reklaam püüab tavaliselt midagi müüa, samas kui propaganda tegeleb ideedega. Sageli on see poliitiline ja seda kasutavad riigid või erakonnad, mitte eraettevõtted.
Prantsuse postkaart - Ingordo, 1915. aastal. Saksamaa keiser Wilhelm II karikatuur, kes üritab maailma ära süüa, kuid leiab, et see on "liiga raske".
Kasutab
Propagandat kasutatakse sageli sõdade ajal. Seal võib see olla väga kasulik. Mõnikord hoiab see riigi rahvast rõõmsana - öeldes neile, et nende riik võitleb hästi, ja rääkides neile, kui tähtis on, et vaenlane oleks alistatud. Mõnikord püütakse panna inimesi vaenlast vihkama. Teave võib öelda inimestele, et vaenlane on kuri või et ta ei tundu inimlik. Mõnikord teeb valitsus vaenlasele propagandat - ütleb neile, et sõda läheb nende jaoks halvasti ja et nad peaksid sõdimise lõpetama.
Kui riik ei ole sõjas, võib propagandat siiski kasutada. Valitsus võib kasutada propagandat selleks, et muuta inimeste arvamust poliitilisest olukorrast. Rühm võib püüda muuta inimeste käitumist mingi küsimuse suhtes.
Mõnes riigis, näiteks diktatuurides, kasutatakse propagandat koos tsensuuriga. Kui propaganda püüab anda inimestele valesid ideid, siis tsensuur sunnib neid, kes propagandaga ei nõustu, vaikima. Siis saab propaganda öelda kõike, sest keegi ei saa seda avalikult kahtluse alla seada.
Propagandat kasutatakse ka inimeste võitmiseks nende petmisega. Mõned inimesed ütlevad, et sektid kasutavad propagandat, et saada inimesi nendega liituma.
Näiteid propagandast:
- Briti propaganda Saksamaa vastu esimeses maailmasõjas.
- Saksa propaganda Poola vastu Teise maailmasõja alustamiseks, vt rünnak Sender Gleiwitzile.
- Propagandat massimeedia (trükis, raadio ja filmid) kaudu kasutas Nõukogude Liit algusest lõpuni. Mõned suured kunstnikud, nagu Sergei Eisenstein ja El Lissitzky, aitasid neil seda teha. Paljud teised, nagu Solženitsõn, ei teinud seda.
Ajalugu
Propagandat on kasutatud igas tuntud tsivilisatsioonis. Seda kasutas Ramses II oma monumentidel Vana-Egiptuses; seda kasutasid Vana-Kreeka kõnemehed; seda kasutasid Julius Caesar ja kõik Rooma keisrid. Sõna ise on moodustatud sõnast propagate, mis tähendab paljunemist.
Propagandat viis palju kaugemale katoliku kiriku Sacra Congregatio de Propaganda Fide. Sellel 1622. aastal paavst Gregorius XV poolt asutatud komiteel olid tegevuskohad enamikus Euroopa riikides. Need olid inkvisitsiooni kohalikud harud, mis otsisid üles ketserid. Piinamise ja põletamise ähvardusega sundisid nad ketserite taganema (avalikult oma seniseid uskumusi tagasi võtma). Eesmärk oli kõrvaldada kõik väljakutsed kiriku ülemvõimule usuküsimustes. 1578. aasta käsiraamatus inkvisiitoritele märgiti: "Karistamine ei toimu eelkõige ja mitte karistatud isiku parandamiseks ja hüvanguks, vaid üldsuse hüvanguks, et teised saaksid hirmu ja võõrutaksid end kurjusest, mida nad toime paneksid".
Küsimused ja vastused
K: Mis on propaganda?
V: Propaganda on kommunikatsioonivorm, millega levitatakse kallutatud teavet, mille eesmärk on panna inimesi tundma või uskuma teatud asja.
K: Kas propagandas esitatud teave on alati tõene?
V: Ei, raske on öelda, kas propagandas esitatud teave on tõene või vale.
K: Mis on propaganda eesmärk?
V: Propaganda eesmärk on panna inimesed end teatud viisil tundma või uskuma teatud asja. Sageli on see oma olemuselt poliitiline.
K: Milliseid vorme võib propaganda võtta?
V: Propaganda võib esineda plakatite, telereklaamide ja raadiokuulutuste kujul.
K: Milline on sõna propaganda päritolu?
V: Sõna propaganda pärineb ladina keelest ja tähendas algselt "levitatavaid ideid". Kuid esimeses maailmasõjas hakkas see tähendama poliitilisi ideid, mis peaksid olema eksitavad.
K: Kuidas on propaganda sarnane reklaamiga?
V: Propaganda sarnaneb reklaamiga selle poolest, et see kasutab massimeediat oma ideede levitamiseks, kuid selle eesmärk on sageli pigem poliitiline kui kaubanduslik.
K: Kes tavaliselt kasutab propagandat?
V: Propagandat kasutavad sageli pigem riigid või erakonnad kui eraettevõtted.
