Inkvisitsioon
Inkvisitsioon oli keskajal katoliku kiriku seaduslik vahend ketserluse vastu. See tegi peamiselt kahte asja. Esiteks andis ta välja nimekirja (indeks) avaldatud raamatutest, mis olid keelatud, kuna need sisaldasid ketserlust. Usklikel keelati selliste raamatute lugemine. Teiseks mõistis ta süüdi isikud, keda peeti ketserluses süüdi.
Hilisemates inkvisitsioonide versioonides oli õigus kasutada piinamist või piinamisega ähvardamist, et saada usutunnistusi ja usule pöördumisi. Tal oli õigus anda korraldusi hukkamisteks. Tavapärane meetod oli ketserite elusalt põletamine või nende avalik garrotteerimine. Tegeliku teo tegid tsiviilvõimud.
Inkvisitsiooni täielik nimi oli katoliku kiriku Püha Usu Edendamise Kongregatsioon (ladina keeles Sacra Congregatio de Propaganda Fide). See arenes etapiviisiliselt. Esimene alaline inkvisitsioon loodi 1229. aastal. Seda juhtisid dominiiklased Roomas. 1478. aastal asutasid Aragoni Ferdinand II ja Kastiilia kuninganna Isabella I Hispaania inkvisitsiooni.
1542. aastal asutas paavst Paulus III inkvisitsioonikongregatsiooni kui tribunali, mis koosnes kardinalidest ja muudest ametnikest. See versioon teostas järelevalvet kohalike inkvisitsioonide üle teistes riikides ja uuris ka olulisi juhtumeid Itaaliast. Kõige kuulsam juhtum, mida see menetles, oli Galileo Galilei juhtum 1633. aastal.
Sõna "inkvisitsioon" tuleneb ladinakeelsest sõnast quaerere. See tähendab pöörduda, esitada küsimus.
Pedro Berruguete, Püha Dominikuse juhatab Auto da Fe (u. 1495) (portugali keeles "Usuakt").
See maal kujutab ette, kuidas Francisco de Goya kujutas ette inkvisitsiooni. See joonistati aastatel 1812-1819.
Seotud leheküljed
- Giordano Bruno
- Galileo Galilei
- Index Librorum Prohibitorum
- Hispaania inkvisitsioon
Küsimused ja vastused
K: Mis oli inkvisitsioon?
V: Inkvisitsioon oli keskajal katoliku kiriku seaduslik vahend ketserluse vastu. See andis välja nimekirja (indeks) avaldatud raamatutest, mis olid keelatud, kuna need sisaldasid ketserlust, ja võttis vastutusele isikud, keda peeti ketserluses süüdi. Hilisemates versioonides oli õigus kasutada piinamist või piinamisega ähvardamist, et saada usutunnistusi ja usule pöördumist, samuti anda korraldusi hukkamisteks.
K: Mida ta tegi?
V: Inkvisitsioon koostas nimekirja (indeks) avaldatud raamatutest, mis olid keelatud, sest need sisaldasid ketserlust, ja võttis vastutusele isikud, keda peeti ketserluses süüdi. Hilisemates versioonides oli õigus kasutada piinamist või piinamisega ähvardamist, et saada usutunnistusi ja usule pöördumisi, samuti anda korraldusi hukkamisteks.
K: Millal see kehtestati?
V: Esimene alaline inkvisitsioon loodi 1229. aastal dominiiklaste poolt Roomas. 1478. aastal asutasid Aragóni Ferdinand II ja Kastiilia kuninganna Isabella I Hispaania inkvisitsiooni ning 1542. aastal asutas paavst Paulus III inkvisitsioonikongregatsiooni kui tribunali, mis koosnes kardinalidest ja muudest ametnikest.
K: Mis on selle täielik nimi?
V: Selle täielik nimi on Püha Usu Edendamise Kongregatsioon (ladina keeles: Sacra Congregatio de Propaganda Fide).
K: Kuidas karistas see ketserite eest?
V: Ketserite eest karistati tavaliselt nende elusalt põletamise või avalikult kägistamisega; neid tegusid tegid aga pigem tsiviilvõimud kui inkvisitsiooniga otseselt seotud liikmed ise.
K: Kes mõistis kohut Galileo Galilei üle?
V: Galileo Galilei kohtuasja arutasid 1542. aastal paavst Paulus III poolt loodud inkvisitsioonikongregatsiooni liikmed.
K: Mida tähendab "inkvisitsioon"?
V: Sõna "inkvisitsioon" tuleneb ladinakeelsest sõnast quaerere, mis tähendab "pöörduda" või "küsida".
