Ketserlus
Ketserlus on sõna, mida kasutavad erinevad religioossed rühmitused, et kirjeldada kedagi, kelle ideed erinevad sellest, mida religioon või seadus õpetab. Sellist inimest nimetatakse ketseriks.
Keskajal ei olnud haruldane, et kedagi süüdistati ketserluses. Kui süüdistus oli tõestatav, läbis süüdlane rituaali. Kuna võis kasutada piinamist, siis olid süüdistused sageli tõestatud. Rituaal viidi läbi, et päästa süüdimõistetud kurjategija hinge. See hõlmas põletamist posti külge köidetuna.
Ka 21. sajandil koheldakse usust taganevaid moslemeid sageli väga karmilt ja sageli tapetakse neid.
Jeesus Kristust ennast pidasid tolleaegsed juudi juhid ketseriks - vt Matteuse evangeelium 26:57-67.
Rooma-Katoliku Kirikul oli varajastel aegadel suuri probleeme ketserlike kristoloogiliste õpetustega, nagu monofüsitism ja arianism. Kirik näeb protestantluses mitmeid ketseriteooriaid:
- Protestandid väidavad, et ainult Pühakiri (Piibel) on usu jaoks oluline (sola scriptura); katoliku kirik ütleb, et ka traditsioonid on olulised.
- Protestandid ütlevad, et uskumisest piisab päästmiseks (sola fide). Katoliiklased ütlevad, et ka head teod on vajalikud.
- Protestandid ütlevad, et igaüks võib olla preester; ainus nõue on, et inimene peab olema ristitud. Katoliku ja õigeusu kirikus on preestrid ordineeritud. See tähendab, et mõned inimesed ei ole preestrid, kuigi nad on ristitud.
- Protestantide arvates ei toimu transsubstantsiatsioone missas (liturgias).
- Protestantide arvates sisaldab Rooma missal ketseriteid.
Protestantliku reformatsiooni tagajärjel loodi Rooma-Katoliku Kirikus Usuteaduse Kongregatsioon, mis kaitseb kirikut ketserite eest. See on viimane instants, kes otsustab, mis on ketserlus ja kuidas sellega tegelda.
Galileo Galilei mõisteti süüdi ketserina
Jan Husi põletamine Konstantsi kirikukogul 1415. aastal. Ajalooline joonis
Küsimused ja vastused
K: Mis on ketserlus?
V: Ketserlus on sõna, mida kasutavad erinevad religioossed rühmitused, et kirjeldada kedagi, kelle ideed erinevad sellest, mida religioon või seadus õpetab. Sellist inimest nimetatakse ketseriks.
K: Kuidas käsitleti keskajal ketserlust?
V: Kui keskajal suudeti ketserluses süüdistuse olemasolu tõestada, läbis süüdlane rituaali, mille käigus ta sageli põletati ja seoti posti külge. Seda tehti selleks, et päästa nende hinge.
K: Kuidas suhtuvad moslemid tänapäeval usust taganttulijatesse?
V: Usust taganenud moslemeid koheldakse sageli väga karmilt ja sageli tapetakse nad ka tänapäeval.
K: Kas Jeesust Kristust peeti ketseriks?
V: Jah, Jeesuse Kristust pidasid tolleaegsed juudi juhid Matteuse evangeeliumi 26:57-67 kohaselt ketseriks.
K: Millised olid mõned varased ketseriteooriad kristluses?
V: Varased ketseriteedid kristluses olid monofüsitsism ja arianism, mis olid kristoloogilised õpetused, mis põhjustasid Rooma-Katoliku Kirikule suuri probleeme.
K: Millised on mõned erinevused protestantismi ja katoliikluse vahel seoses usu ja päästega? V: Protestandid väidavad, et usu jaoks on oluline ainult Pühakiri (Piibel) (sola scriptura), samas kui katoliiklased ütlevad, et ka traditsioonid on olulised; protestandid ütlevad, et päästmiseks piisab usust (sola fide), kuid katoliiklased ütlevad, et ka head teod on vajalikud; protestandid ütlevad, et igaüks võib olla preester, kui ta on ristitud, samas kui katoliku ja õigeusu kirikus peavad preestrid olema ordineeritud; ja lõpuks, protestandid eitavad transsubstantiatsiooni missas (liturgias).
K: Kuidas kaitseb roomakatoliku kirik end ketserite eest? V: Rooma-Katoliku Kirik on loonud Usuteaduse kongregatsiooni, mis on selle viimane instants, kes otsustab, mis on ketserlus ja kuidas sellega tuleks tegeleda.
