Missa: euharistilise tseremoonia tähendus katoliku ja luterliku kirikus

Avasta missa tähendus: euharistiline tseremoonia katoliku ja luterliku liturgias — ajalooline taust, rituaalid ja regionaalsed erinevused Skandinaavias ning Baltikumis.

See artikkel räägib messist kui tseremooniast, muude kasutusviiside kohta vt: Mass (disambiguation

Missa on termin, mida kasutatakse euharistia tähistamise kohta lääne liturgilistes rituaalides Rooma-katoliku kirikus, vanades katoliku kirikutes, anglikaani kiriku anglikaani traditsioonis ja mõnes suures osas kõrgkihelkonna luterlikus piirkonnas: Skandinaavia ja Balti riikides nimetatakse luterlikku euharistilist jumalateenistust ka "missaks".

Mõiste pärineb hilisladina sõnast missa (vallandamine), mida kasutatakse ladinakeelses messu lõpuvormis: "Ite, missa est" ("Mine, see on vallandamine").

Ajaloost ja arengust

Messi juured ulatuvad varakristlikku koguduse ühisele lõunasööma meenutavale kogu­kogemusele ja juudi paasapühale. Läänekirikus kujunesid välja kindlad osad ja kord nii, et keskajal tuli välja nn tridentiiniline missakord, mis püstitati ning standardiseeriti osaliselt 16. sajandil. 20. sajandi keskel tõi II Vatikani kirikukogu kaasa ulatusliku liturgilise uuenduse, mille tulemusena hakati laiemalt kasutama rahvakeeli ning muutusid paigutused ja tseremooniate temposse viidud kohandused (nn Novus Ordo).

Messi peamised osad ja kulg

Tüüpiline lääne missakord jaguneb kolmeks suuremaks osaks:

• Sissejuhatus ehk avamisriitused – sissekäik, tervitus, palve pattude tunnistamiseks (akt of penitence) ja päevapalve.
• Sõna liturgia – Piibliõpetused: lugemised (Pühakirjast), jutlus, usutunnistus ja palved koguduse eest.
• Euharistia liturgia – ettevalmistus ohvri toomiseks (ofertorium), õnnistamine ja pühitsemine (konsekretsioon), anamnees ja Issanda palve ning väline osa ehk järgnev armulauajärgne lõpuosa koos sõnumi ja saatmisega ("Ite, missa est").

Rituaalseid elemente täiendavad liturgilised esemed (altar, leivakann, karikas), vestmendid (presbüteri alb, ornar, dalmaatika), liturgiline muusika ja kirikukalendri pidustused. Tseremoonia võib olla lihtne (madal missa/low Mass) või suurejooneline (kõrge missa/high Mass, missa solemnis) olenevalt riituse traditsioonist ja koguduse võimalustest.

Katoliku kiriku teoloogiline tähendus

Rooma-katoliku kirikus on missa keskne sakramentaalse euharistia tähistamine. Selle teoloogiline aluskäsitlus sisaldab ohvri» ja armulaua dimensioonide ühendamist: altariohver on sama päästetöö korduv liturgiline osavõtt ning leiva ja veini pühitsemist mõistetakse traditsiooniliselt transsubstantiation (ained muutuvad olemuslikult Kristuse ihu ja vereks). Preester tegutseb tseremoonial sageli in persona Christi rollis ehk Kristuse esindajana ning kogudus osaleb nii vaimulikult kui ka sakramentaalselt (vastuvõttes armulauda).

Luterlikud ja anglikaani eripärad

Luterlikus traditsioonis on missaks nimetamise ja liturgilise vormi kasutamine ajalooliselt tavaline läänepärastes piirkondades. Luterlik teoloogia ei kasuta traditsiooniliselt katoliku sõnastust transsubstantiation, kuid kinnitab Kristuse tõelist kohalolekut leivas ja veinis (õpetus, mida sageli nimetatakse sacramental union). Praktilised erinevused katoliku ja luterliku armulaua vahel võivad hõlmata näiteks preestri rolli rõhutamist, altarite ja tabernaakli kasutamist, armulaua avatus reegleid (õigused saada armulauda) ning rituaalsetest üksikasjadest lähtuvaid variatsioone.

Anglikaanne traditsioon asub mõnel pool katoliku ja luterliku vahel: kõrgekirikulised anglikaansed jumalateenistused võivad sarnaselt katoliku missale rõhutada euharistiat ja kasutada rikkalikku liturgiat (nt Book of Common Prayer põhised vormid), madalama rütmiga kogudused võivad rõhutada rohkem sõna- ja perekeskset jumalateenistust.

Kultuurilised ja piirkondlikud variatsioonid

Terminoloogia ja tavad varieeruvad suures osas vastavalt regionaalsele traditsioonile. Nii nagu alguses mainitud, kasutatakse mõnes luterlikus kontekstis (eriti Skandinaavias ja Baltikumis) euharistilist jumalateenistust nimetust "missa". Muus osas on praktikas levinud muud eripärad: liturgiline keel (ladina vs rahvakeel), muusika (gregooriuse laul, koorimuusika, rahvamuusika), preestrite ja koguduse vahelise osaluse määrad ning armulaua saamise kombed.

Kokkuvõte

Missa kui termin ja tseremoonia tähistab läänekiriku euharistilist jumalateenistust, millel on sügav ajalooline, liturgiline ja teoloogiline sisu. Erinevad kristlikud traditsioonid — katoliku, luterlik ja anglikaani — jagavad paljusid vormilisi jooni, kuid eristuvad teoloogiliste tõlgenduste, rituaalsete üksikasjade ja kohaliku praktika poolest. Messi mõistmine hõlmab nii tseremoniaalset kulgu kui ka usulist tähendust—kastmata lugupidamist, ühiskondlikku ja isiklikku palvet ning sakramentaalset osadust.

Küsimused ja vastused

K: Mis on mass?

K: Milliseid teisi nimetusi kasutatakse messu kohta?

K: Kus toimub missa?

K: Kes tähistab missat?

K: Kas tavaline armulauateenistus ja missateenistus on erinevad?

K: Kas on erinevusi selles, kuidas eri religioonid missat tähistavad?

Otsing