Luterlus: Martin Luther, õpetus ja reformatsioon — ülevaade

Luterlus — põhjalik ülevaade Martin Lutheri elust, õpetusest ja reformatsioonist: ajalugu, teoloogia, sakramendid ja luterliku usu mõju tänapäeval.

Luterlus on kristliku usundi üks konfessioon.

Nimekaim, kes juhtis luterlaste protesti roomakatoliku kiriku vastu, oli Martin Luther. Ta alustas seda protesti katoliku kiriku vastu 16. sajandil. Luther oli saksa preester, teoloog ja ülikooliprofessor Wittenbergis. Ta töötas selle nimel, et parandada roomakatoliku kiriku teoloogiat ja tavasid, eelkõige andamit ja Rooma piiskopi võimu kuritarvitamist. Seda üldist liikumist tuntakse protestantliku reformatsiooni nime all.

Luterlus sai alguse, kui Martin Luther ja tema järgijad ekskommunikeeriti roomakatoliku kirikust. Lutheri ideed aitasid alustada protestantlikku reformatsiooni. Teised reformatsiooni juhid, kes eraldusid roomakatoliku kirikust, nõustusid Lutheriga mõnes asjas, kuid kritiseerisid teda selle eest, et ta ei eraldunud piisavalt kaugele roomakatoliku õpetusest (vt Johannes Calvin ja Ulrich Zwingli).

Luterlased usuvad, et Piibel on kristliku usu ja õpetuse esimene ja ainus autoriteetne allikas. Nagu teisedki kristlased, usuvad nad Kolmainsusesse, et Jeesus Kristus oli nii Jumal kui ka inimene, et kõik inimesed on Aadamast ja Eevast saadik patused (vt. pärispatt) ja et inimesed on päästetud Jeesuse ristisurma kaudu. Luterlased usuvad, et kõigi nende uskumuste keskne mõte on see, et inimesed on päästetud ainult armu kaudu usu kaudu ainult Jeesuse Kristuse tõttu (vt Õigeksmõistmine (teoloogia)). Luterliku teoloogia põhipunktid võttis 1530. aastal Philip Melanchthon kokku kirjutises nimega Augsburgi tunnistus.

Sarnasused roomakatoliku usuga hõlmavad (kuid ei piirdu ainult) liturgiat, õpetust armulaua reaalsest kohalolust, ristimist ja pärispattu. Erinevalt roomakatoliiklusest on luterlikel pastoritel ja piiskoppidel lubatud abielluda, nad ei palveta eestpalveid pühade (sealhulgas Maarja) eest, lükkavad tagasi usutunnistuse kui sakramenti, lükkavad tagasi paavsti või kirikukogu autoriteedi (ja eksimatuse) ja palju muud.

Suurimate Ameerika konfessioonide hulka kuuluvad Ameerika Evangeelne Luterlik Kirik (ELCA), Luterlik Kirik-Missouri Synood (LCMS) ja Wisconsini Evangeelne Luterlik Synood (WELS) ning Põhja-Ameerika Luterlik Konverents (NALC).

Kuidas luterlus algas (peamised sündmused)

Luterlik reformatsioon algas selgelt ajaliselt märgatavate sündmustega: Martin Luther lõi 1517. aastal oma tuntud 95 teesi, milles ta kahtles indulgentside (süüli vabastavate andamite) praktikaga. Tema õpetus ja vaidlused viisid 1521. aastal Diet of Worms'i protsessini, kus Luther keeldus taganemast oma seisukohtadest, ja lõpuks tema ekskommunikatsioonini. Luther veetis osa järgmistest aastatest varjatult Wartburgi lossi vangistuses, kus ta tõlkis Uue Testamendi saksa keelde (1522) ning hiljem kogu Piibli (1534), mis aitas muuta jumalateenistuse ja usu praktiliselt arusaadavaks laiemale rahvahulgale.

Olulised õpetuslikud alused

• Õigeksmõistmine usu läbi (sola fide) — inimeste suhe Jumalaga taastub üksnes usu kaudu, mitte tegude või teenete abil.
• Ainuüksi armu läbi (sola gratia) — pääst on Jumala vaba kingitus, mida inimene ei saa oma jõust teenida.
• Piibli kui kõrgeima autoriteedi rõhutamine (sola scriptura) — õpetuse ja usu mõõt on Pühakirjas.
• Kristuse kaksinäolisus — Jeesus on tõeliselt Jumal ja tõeliselt inimene.

Sakramendid ja armulaua küsimus

Enamik luterlasi tunnistab kaht peamist sakramenti: ristimist ja armulaua (Eucharistia). Luterlus rõhutab armulaua tegelikku kohalolekut — traditsioonilises luterlikus terminoloogias räägitakse sageli sakramentaalsest ühtsusest või "reaalsest kohalolust", mis erineb roomakatoliku õpetusest transubstantiation (aineline üleminek), kuid peab kinni Kristuse tõelisest kohalolekust leiva ja veini vahendusel.

Mõned luterlikud traditsioonid loevad ka andestuse (konfessioon ja vabandus) sakramentaalseks tegevuseks, sest selles nähakse jumalikku sõna ja väge andestuse andmiseks.

Liturgia, jumalateenistus ja muusika

Luterlus säilitas palju traditsioonilisest liturgiast, kuid tõi jumalateenistuse rahvakeelde. Martin Luther ise toetas koguduse laulu ja kirjutas laule (nt "Ein feste Burg" — eestikeelses kogumikes levinud tõlkes), mis aitasid rahvale Piibli ja kristlike tõdede mõistmist lähemale tuua. Luterlikud jumalateenistused võivad olla väga liturgilised (nõudlikud kirikurituaalide järgimisel) või lihtsamad, olenevalt konfessioonist ja piirkonnast.

Kirikuelu, hierarhia ja perekonnaelu

Luterlik kirik on ajalooliselt kasutanud erinevaid organisatsioonilisi vorme: mõnes riigis on luterlikud kirikud riiklikud ehk rahvakirikuna organiseeritud (nt Rootsi), teistes on need autonoomsed konfessioonid. Erinevalt roomakatoliiklusest on luterlikud pastorid ja piiskopid üldjuhul lubatud abielluda ning vaimulike perekondlik elu on tavapärane. Samuti on levinud koguduse keskne iseloom — sakramentide ja jutluse tähendus koguduse elus on suur.

Põhitekstid ja konfessiooniline pärand

Lisaks Augsburgi tunnistusele (1530) on luterliku õpetuse kokkuvõtmiseks olulised ka 1580. aastal koostatud "Book of Concord" ehk luterlikud usutunnistused. Need tekstid kokku võtavad õpetuslikud erinevused teiste reformatsiooniliikumiste ja roomakatoliku kiriku vahel ning on paljude luterlike kirikute teoloogiline alus.

Luterluse levik ja tänapäev

Luterlus levis kiiresti Saksa- ja Skandinaavia aladel ning sai ametlikuks usuviisiks mitmetes Põhja-Euroopa riikides (nt Rootsi, Norra, Taani, Soome). Kaasaegses maailmas on luterlus mitmekesine: leidub nii traditsioonilisemaid ("konservatiivseid" või kõrgeliturge) kui ka liberaalsemaid suundi. Samuti on luterlased aktiivsed oikumeenilistes dialoogides teiste kirikutega, sh roomakatoliku ja baptisti/evangeelsete rühmadega.

Tänapäeval on suurimad luterlikud kirikud maailmas lisaks Põhja-Ameerika konfessioonidele (mainitud juba artiklis) näiteks Rootsi Kirik, Soome Evangeelne Luterlik Kirik, Taani Rahvuskirik ning Aafrika suured luterlikud liikumised (nt Ethiopian Evangelical Church). Luterlikud kogukonnad tegelevad nii teoloogia kui sotsiaalsete küsimustega: haridus, tervishoid ja ühiskondlikud teenused on paljudes piirkondades kiriku igapäevase töö osa.

Olulised mõisted ja edasised lugemised

• Augsburgi tunnistus (1530) — peamine 16. sajandi luterlik usutunnistus.
• Book of Concord (1580) — luterlike konfessioonitekstide kogu.
• Martin Lutheri kirjutised — 95 teesi (1517), jutlused, teoloogilised teosed ja Piibli tõlge saksa keelde.

See artikkel annab ülevaate luterlusest, selle algusest, põhiolemusest ja levikust. Kui soovite, võin lisada lühema ajaloolise kronoloogia, nimetada olulisi luterlikke reformaatoreid ja nende teoseid või selgitada täpsemalt erinevusi luterluse ja teiste protestantlike suundade vahel.

Küsimused ja vastused

K: Mis on luterlus?

K: Kes oli Martin Luther?

K: Mida usuvad luterlased?

K: Mille poolest erineb luterlus roomakatoliiklusest?

K: Millised on mõned suuremad Ameerika konfessioonid luterluse sees?

K: Kes kirjutas Augsburgi usutunnistuse?

Otsing