John Calvin
Jean Cauvin, ka Jean Calvin (inglise keeles John Calvin) (10. juuli 1509 - 27. mai 1564), oli Prantsuse protestantlik teoloog reformatsiooni ajal ja kristliku teoloogia süsteemi, mida nimetatakse kalvinismiks või reformitud teoloogiaks, keskne arendaja. Genfis lükkas ta tagasi paavstliku autoriteedi, kehtestas uue kodaniku- ja kirikliku valitsemise skeemi. Ta on kuulus oma õpetuste ja kirjutiste poolest ning kurikuulus oma rolli tõttu Mihhail Servetose hukkamises.
Calvin sündis Jean Chauvin'i (või Cauvin'i, ladina keeles Calvinus) nime all Noyonis, Picardie's, Prantsusmaal, Gérard Cauvin'i ja Jeanne Lefranc'i pojana. 1523. aastal saatis Calvini isa, kes oli jurist, oma neljateistkümneaastase poja Pariisi ülikooli, et õppida humanitaarteadusi ja õigust. Aastaks 1532 oli ta Orléansis omandanud õigusteaduse doktorikraadi. Aastal 1536 asus ta elama Genfi, Šveitsi. Pärast linnast väljasaatmist teenis ta 1538-1541 Strasbourgis pastorina, enne kui ta naasis Genfi, kus ta elas kuni oma surmani 1564. aastal.
Calvini mõte
Calvin õppis advokaadiks. Ta õppis Prantsusmaa renessansiajastu parimate õpetajate juures. Osa koolitusest kasutas uuemaid humanistlikke meetodeid, püüdes mõista, käsitledes teksti otse. See koolitus oli Calvini jaoks oluline. Kui ta hakkas uskuma evangeelsusesse, kasutas ta neid meetodeid Piibli puhul. Ta kasutas piiblit oma mõtete kujundamiseks. Ta õpetas ja jutlustas seda, mida tema arvates õpetas Piibel.
Reformaatoreid, nagu Jan Hus ja Martin Luther, peetakse algupärasteks mõtlejateks, kes algatasid liikumise. Calvin oli suur loogik. Ta organiseeris liikumist. Ta ei olnud niivõrd uuendaja õpetuses. Calvin tundis väga hästi varaste kirikuisade ja suurte keskaegsete kooliteadlaste kirjutisi. Ka varasemad reformerid mõjutasid teda. Calvin ei olnud keskaja skolastikutega täiesti eriarvamusel. Ta kasutas neid ja kohandas nende mõtteid vastavalt oma arusaamale Piiblist.
Calvinit seostatakse sageli ettekirjutuse ja valiku õpetusega. Tal olid nende õpetuste kohta sarnased ideed nagu teistel magisteriaalsetel reformatoritel.
Viimased aastad (1555-1564)
Calvini võim oli tema viimastel aastatel väga suur. Ta oli kogu maailmas tuntud kui Martin Lutherist erinev reformaator. Peamiselt austasid Luther ja Calvin teineteist. Luther ja zürhi reformator Huldrych Zwingli mõtlesid aga euharistia kohta erinevalt. Calvini mõtted selle kohta panid Lutheri arvama, et Calvin oli Zwingliga nõus. Samal ajal oli Calvin kurb, et reformaatorid ei olnud kõik koos. Ta püüdis neid ühendada, allkirjastades Consensus Tigurinuse. See oli kokkulepe Zürichi ja Genfi kiriku vahel.
Calvini suurim abi ingliskeelsele rahvale oli Genfis elavate mariaanlaste pagulaste kaitsmine. Ta tegi seda alates 1555. aastast. Linna kaitse all said nad John Knoxi ja William Whittinghami juhtimisel luua oma reformitud kiriku. Hiljem viisid nad paljud Calvini ideed tagasi Inglismaale ja Šotimaale. Kõige rohkem huvitas Calvinit siiski katse muuta oma kodumaad, Prantsusmaad. Ta aitas kirikute ehitamisel, jagades kirjandust ja pakkudes vaimulikke. Aastatel 1555-1562 saadeti Prantsusmaale üle saja pastori.
Genfis tahtis Calvin teha peamiselt kooliteatri, st laste kooli. Kooli ehitamiseks valiti koht 25. märtsil 1558. aastal. See avati järgmisel aastal, 5. juunil 1559. See oli jagatud kahte ossa. Üks osa oli gümnaasium. Gümnaasiumi nimetati collège'iks või schola privata. Teine osa oli kõrgkool, mida nimetati académie või schola publica. Viie aasta jooksul oli gümnaasiumis 1200 õpilast ja kõrgkoolis 300 õpilast. Collège'ist sai hiljem Collège Calvin, üks Genfi kolledžite ettevalmistuskoolidest. Académie'st sai Genfi Ülikool.
1558. aasta sügisel haigestus Calvin palavikku. Ta kartis, et võib surra enne oma "Institutsioonide" viimase redaktsiooni lõpetamist. Seetõttu sundis ta end tööle. Viimane redaktsioon sai palju pikemaks, nii et Calvin nimetas seda uueks teoseks. Enne viimast väljaannet oli see 21 peatükki. Viimases väljaandes oli neid aga 80. See tulenes sellest, et juba olemasolevat materjali oli üksikasjalikumalt käsitletud: rohkem teemasid ei olnud tegelikult lisatud. Varsti pärast seda, kui ta paranes, pingutas ta jutlustades oma häält. See pani teda ägedalt köhima. Tal lõhkes veresoon kopsudes. Tema tervis läks pärast seda palju halvemaks. Oma viimase jutluse pidas ta St. Pierre'is 6. veebruaril 1564. aastal. 25. aprillil tegi ta oma testamendi. Oma testamendis jättis ta oma perekonnale ja kolledžile veidi raha. Mõned päevad hiljem tulid kiriku vaimulikud teda külastama. Ta suri septitseemiasse. See hüvastijätt on jäädvustatud dokumendis Discours d'adieu aux ministres. Ta meenutas oma elu Genfis. Calvin suri 27. mail 1564. aastal. Ta oli 54-aastane. Järgmisel päeval maeti ta Cimetière de Plainpalais's asuvasse tähistamata hauda. Inimesed ei ole kindlad, kus see haud täpselt asub. Siiski lisati 19. sajandil kivi, mis tähistab haua, mida traditsiooniliselt peetakse Calvini hauaks.
Johannes Calvin 53-aastasena René Boyvini gravüüril.
Collège Calvin on nüüd Šveitsi Maturité kolledži ettevalmistav kool.
Calvini traditsiooniline haud Genfi Cimetière de Plainpalais's. Me ei tea, kus haud asub.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Jean Cauvin?
V: Jean Cauvin, inglise keeles tuntud ka kui John Calvin, oli prantsuse protestantlik teoloog reformatsiooni ajal ja oli keskne kristliku teoloogia süsteemi arendaja, mida nimetatakse kalvinismiks või reformitud teoloogiaks.
K: Kus ta sündis?
V: Ta sündis nime Jean Chauvin (või Cauvin, ladina keeles Calvinus) all Noyonis, Picardie's, Prantsusmaal.
K: Millega tegeles tema isa?
V: Tema isa Gérard Cauvin oli advokaat.
K: Millal ta käis ülikoolis?
V: 1523. aastal saatis isa ta neljateistkümneaastasena Pariisi ülikooli humanitaarteadusi ja õigust õppima. Aastaks 1532 oli ta Orléansis omandanud õigusteaduse doktorikraadi.
K: Kuhu ta pärast ülikooli lõpetamist elama asus?
V: 1536. aastal asus ta elama Šveitsi Genfi.
K: Mis juhtus pärast Genfis elama asumist?
V: Pärast linnast väljasaatmist teenis ta 1538. aastast kuni 1541. aastani pastorina Strasbourgis, enne kui ta naasis Genfi, kus ta elas kuni oma surmani 1564. aastal.
