Strasbourg — Reini ääres asuv Euroopa institutsioonide ja kultuurikeskus
Strasbourg — Reini kaldal asuv Euroopa institutsioonide ja kultuuri keskus: Euroopa Parlament, Euroopa Inimõiguste Kohus, rikas ajalugu, arhitektuur ja rahvusvaheline elu.
Strasbourg on linn Ida-Prantsusmaal, Grand Est prefektuuris. Praegu elab seal umbes 275 000 inimest (umbes 780 000 inimest elab suurlinna piirkonnas). See asub Reini vasakul kaldal, Saksa Kehli linna vastas.
Strasbourg on Euroopa Nõukogu, Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Euroopa Parlamendi asukoht. Paljud inimesed peavad Strasbourgi ka Euroopa Liidu pealinnaks.
Ajalugu ja geograafia
Strasbourg'i ajalugu ulatub roomaajalisse aegadesse, kuid linna tänavavõrgustik ja arhitektuur kannavad tugevat keskaja ning Alsace'i traditsioonide mõju. Asukoht Reini ääres on teinud sellest ajalooliselt olulise kaubanduse ja kultuuride piiri, kus on põimunud prantsuse ja saksa mõjud. Linn on aastate jooksul vahelduvalt kuulunud nii Saksamaa kui Prantsusmaa koosseisu, mis peegeldub kohalikus keeles, köögis ja ehituses.
Kultuur ja vaatamisväärsused
Strasbourgi üks tuntumaid sümboleid on Notre-Dame'i katedraal (Cathédrale Notre-Dame de Strasbourg) — tähelepanuväärne gooti stiilis kiviehitis ja populaarne vaatamisväärsus. Vanalinn piirkond nimega La Petite France on hästi säilinud poolsaareline kvartal kitsaste tänavate, vahuveinade majade ja kanalitega, mis meelitab turiste aastaringselt.
- UNESCO maailmapärand: Strasbourgi vanalinn kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja tänu oma ajaloolisele väärtusele ja arhitektuurile.
- Muuseumid: Musée Alsacien, Musée d'Art Moderne et Contemporain ja mitmed teised pakuvad ülevaadet nii piirkondlikust kultuurist kui ka kaasaegsest kunstist.
- Festivalid ja turgud: Strasbourgi jõuluturg (Marché de Noël) on üks Euroopa kuulsamaid; lisaks on linnas palju muusika- ja kulinaariaüritusi.
Euroopa institutsioonid ja rahvusvaheline tähtsus
Strasbourg on oluline rahvusvaheline keskus, kuna siin asuvad mitmed Euroopa institutsioonid. Lisaks Euroopa Nõukogule, Euroopa Inimõiguste Kohtule ja Euroopa Parlamendile on linnas ka mitmeid rahvusvahelisi organisatsioone ning konverentsikeskusi. See annab Strasbourgi staatusest olulise rolli euroopaliku poliitika ja inimõiguste küsimuste käsitlemisel.
Elu linnas ja mitmekeelsus
Strasbourgi elanikkond räägib peamiselt prantsuse keelt, kuid piirkonnas on tugev saksa ja alsace'i keelne mõju. Piirkondlikud traditsioonid ja toidukultuur (nt tarte flambée, choucroute) peegeldavad seda eripära. Linn pakub head haridussüsteemi, sealhulgas ülikoole ja teadusasutusi, mis meelitavad tudengeid nii Prantsusmaalt kui ka välismaalt.
Transport ja ühendused
Strasbourg on hästi ühendatud rongi- ja maanteevõrkudega: kiire rongiühendus ühendab linna teiste suurlinnadega nii Prantsusmaal kui ka Saksamaal. Lisaks on linna tõhus trammivõrk, jalgrattateed ning toimiv ühistransport, mis teeb liikumise kesklinnas mugavaks. Lähedal asuv Kehl ühendab Strasbourgi otse Saksamaa liinidega, mis soodustab piiriülest tööd ja igapäevast pendeldamist.
Turism ja praktiline teave
Kui külastate Strasbourgi, tasub varuda aega vanalinna, katedraali külastamiseks, paadisõiduks kanalitel ja kohaliku köögi proovimiseks. Parimad külastusajad on kevadest sügiseni ning eriti kaunist on linn jõuluperioodil. Majutusvalikuid leidub kõikidele eelarvetele; linna kesklinn on hästi ligipääsetav jalutades ja ühistranspordiga.
Strasbourg on mitmekesine linn, kus kohtuvad ajalugu, kultuur ja rahvusvaheline poliitika. See on nii kohalike elanikute kui ka väliskülaliste jaoks rikas ja ligipääsetav sihtpunkt Euroopa südames.
Ajalugu
Selle vanalinn, la Grande Île ("Suur saar") on UNESCO poolt liigitatud maailmapärandi hulka.
·
Tüüpiline vaade vanalinnale
· 
Strasbourg 1572. aastal
Linna asutas 12. aastal eKr Tiberiuse vend Drusus. Selle keldi nimi oli Argentorate (mida roomlased nimetasid Argentoratumiks). Arvatakse, et see nimi on seotud Ill'i jõega (mis voolab Strasbourgi lähedal Reini jõkke).
Sel ajal asus see Limesi ääres, mis oli kindlus, mille roomlased ehitasid üle Euroopa (et hoida germaani hõimud eemal). Selles kohas asus linnus (nimega castella drusi, drususe linnus). Sõdurid peavad millestki elama, nii et seal tekkis kohalik tsiviilasula. Hiljem lükati Limes kaugemale itta.
Kliima
Strasbourgis valitseb ookeaniline kliima (Cfb Koeppeni kliimaklassifikatsiooni järgi).
Haridus
- École nationale supérieure d'informatique pour l'industrie et l'entreprise (Riiklik kõrgema astme informaatikakõrgkool tööstusele ja ettevõtlusele)
- École pour l'informatique et les nouvelles technologies (informaatikakool ja uued tehnoloogiad)
- École pour l'informatique et les techniques avancées (informaatika ja uuenduslike tehnoloogiate kool)
- Institut supérieur européen de gestion group
- ISG programmi äri ja juhtimine
- Web@cademie
Otsige