Euroopa Nõukogu: ülevaade, eesmärgid ja inimõiguste konventsioon

Euroopa Nõukogu: põhjalik ülevaade, eesmärgid, 47 liikmesriiki ja Euroopa inimõiguste konventsiooni roll inimõiguste kaitsel.

Euroopa Nõukogu (prantsuse keeles Conseil de l'Europe, saksa keeles Europarat) on rahvusvaheline organisatsioon, kuhu kuulub 47 liikmesriiki Euroopa piirkonnas. Üks selle esimesi saavutusi oli 1950. aastal sõlmitud Euroopa inimõiguste konventsioon, mis on aluseks Euroopa Inimõiguste Kohtule.

Euroopa Nõukogu asukoht on Strasbourgis Prantsuse-Saksa piiril. Algne kohtumispaik oli linnas asuvas ülikooli palees. Selle asemele on tulnud Palais de l'Europe, mis asub umbes kahe kilomeetri kaugusel kesklinnast. Liikmeks võivad saada kõik Euroopa demokraatiad, kes aktsepteerivad õigusriigi põhimõtet ja tagavad oma kodanikele põhilised inimõigused, kodanikuõigused ja -vabadused ning austavad vähemusgruppide õigusi.

Euroopa Nõukogu ei tohi segi ajada Euroopa Liidu Nõukogu või Euroopa Ülemkoguga, kuna see on eraldi organisatsioon ja ei ole Euroopa Liidu osa. Kuid kõik Euroopa Liidu liikmesriigid on ka Euroopa Nõukogu liikmesriigid.

Ajalugu ja tähtsus

Euroopa Nõukogu asutati 1949. aastal eesmärgiga edendada demokraatiat, õigusriiki ja inimõigusi pärast Teist maailmasõda. Organisatsioon on aidanud luua ühtse õigusruumi, mille kese on Euroopa inimõiguste konventsioon (EIK). Konventsioon ja sellega seotud institutsioonid on revolutsioneerinud inimõiguste kaitse Euroopas, võimaldades isikutel ja riikidel pöörduda rahvusvahelise kohtuasutuse poole riikliku õigussüsteemi ammendamise järel.

Peamised institutsioonid ja ülesanded

• Parlamendinõukogu (Parliamentary Assembly) – koosneb liikmesriikide parlamendiliikmetest ja arutab poliitilisi ja õiguslikke küsimusi, annab soovitusi ning jälgib demokraatlike standardite järgimist.
• Ministrite Komitee (Committee of Ministers) – koosneb liikmesriikide välisministritest või nende esindajatest; vastutab otsuste täideviimise ja lepingute järelevalve eest, sealhulgas Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuste täitmise järelevalve.
• Peasekretär – juhib sekretariaati ning vastutab igapäevase tegevuse ja administraatoriülesannete eest.
• Euroopa Inimõiguste Kohus (European Court of Human Rights) – sõltumatu kohtuinstitutsioon, mis tagab EIK täitmise; sellega saavad kaasuseid esitada üksikisikud, rühmad või riigid pärast riiklike õiguskaitsevahendite ammendamist.
• Volinik inimõiguste alal (Commissioner for Human Rights) – sõltumatu ametikoht, mis tegeleb inimõiguste olukorra jälgimise ja teadlikkuse tõstmisega liikmesriikides.
• Kohalike ja piirkondlike asutuste kongress (Congress of Local and Regional Authorities) – edendab kohalikku demokraatiat ja valitsemist.

Euroopa inimõiguste konventsioon ja selle sisu

Euroopa inimõiguste konventsioon (EIK) võeti vastu 1950. aastal ja seejärel hakati täitma EIKi sätteid Euroopa Inimõiguste Kohtus. Konventsioon sisaldab mitmeid fundamentaalseid õigusi, näiteks õigus elule, keelatud on piinamine ja ebainimlik kohtlemine, õigus ausale kohtumenetlusele, sõnavabadus, privaatsuse kaitse ja diskrimineerimise keelamine. Konventsioon on täienenud mitmete protokollidega, mis laiendavad ja konkretiseerivad õigusi (näiteks sotsiaalseid ja majanduslikke õigusi, valimise õigust jm).

Oluline osa EIKi raamistikust on ka täideviimise mehhanism: kui Euroopa Inimõiguste Kohus leiab riigi vastutavaks õigusrikkumise eest, jälgib Ministrite Komitee selle otsuse täitmist ja rakendust riigis. See mehhanism aitab tagada, et kohtuotsused ei jääks pelgalt deklaratiivseks.

Muu õigusaktide ja algatuste roll

Euroopa Nõukogu ei piirdu üksnes EIKiga. Organisatsioon on algatanud ja haldab mitmeid tähtsaid konventsioone ja lepinguid, näiteks:

• Euroopa Sotsiaalne Harta (kaitse sotsiaalseid ja majanduslikke õigusi);
• Raamkonventsioon riikide vaheliste vähemuste kaitse kohta (Framework Convention for the Protection of National Minorities);
• Konventsioon vägivalla vastu naiste ja koduse vägivalla vastu võitlemiseks (Istanbul Convention);
• Mitmed lepingud korruptsiooni, andmekaitse ja kuritegevuse vastu võitlemise kohta.

Lisaks koostab Euroopa Nõukogu suuniseid ja soovitusi seadusandjate ning riikide ametiasutuste jaoks, korraldab koolitust, tehnilist abi ja valimiste vaatlust, et toetada demokraatlikke reforme.

Liikmesus, nõuded ja monitorimine

Liikmeks saamiseks peavad riigid järgima põhiväärtusi: demokraatia, õigusriik ja inimõiguste austamine. Organisatsioon jälgib liikmesriikide vastavust nendele standarditele ning vajaduse korral rakendab poliitilist survet, järelevalvet või sanktsioone (nt hääletusõiguse peatamine). Euroopa Nõukogu pakub ka programmi ja tuge riikidele, millel on demokraatlikke puudujääke, eesmärgiga neid aidata reformide läbiviimisel.

Keel ja ametlikud dokumendid

Euroopa Nõukogu töökeeled on peamiselt prantsuse ja inglise; ametlikud dokumendid ja konventsioonid on kättesaadavad mitmes keeles. Organisatsiooni tegevus hõlmab nii poliitilist dialoogi kui ka juriidilist standardite loomist ja järelevalvet.

Strasbourg ja Palais de l'Europe

Strasbourg on organisatsiooni sümboolne kodu — linn, kus kohtuvad rahvuste vahelised arutelud ning kus asuvad nii Euroopa Nõukogu kui ka Euroopa Inimõiguste Kohus. Palais de l'Europe on suur kompleksihoone, kus toimuvad istungid, konverentsid ja avalikud üritused ning kus paiknevad mitmed institutsioonid ja sekretariaat. Kohtumine Strasbourgis rõhutab organisatsiooni sidet Euroopa ajaloolise ja poliitilise ühtsusega.

Suhted teiste organisatsioonidega ja erisused

Euroopa Nõukogu teeb tihedat koostööd teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, sealhulgas Euroopa Liiduga, ÜRO osakondadega ning mitmete valdkondlike asutustega. Oluline on rõhutada, et Euroopa Nõukogu ei ole ELi institutsioon: tema liikmesus hõlmab rohkem riike ja ta tegeleb peamiselt inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi standardite kujundamise ning järelevalvega.

Väljakutsed ja kriitika

Euroopa Nõukogu seisab silmitsi mitmete väljakutsetega: liikmesriikide poliitiline muutlikkus, inimõigusrikkumised, otsuste täitmise aeglus ning mõnikord piiratud mõju riikide sise- või välispoliitikale. Organisatsioonile esitatakse ka etteheiteid bürokraatia ja ressursside piiratusest. Siiski on tema roll Euroopa õigusruumi ja inimõiguste kaitse arendamisel jätkuvalt keskne.

Kokkuvõte

Euroopa Nõukogu on Euroopa rahvusvaheline foorum, mille keskmes on inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi edendamine. Tema õigusaktid, järelevalvemehhanismid ja institutsioonid — eriti Euroopa inimõiguste konventsioon ja Euroopa Inimõiguste Kohus — on oluliseks vahendiks üksikisikute õiguste kaitsel ning riikide vastutuse tagamisel euroopalike standardite ees.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Euroopa Nõukogu?

K: Milline oli Euroopa Nõukogu üks esimesi edusamme?

K: Kus asub Euroopa Nõukogu?

K: Kes saab Euroopa Nõukogu liikmeks?

K: Kas Euroopa Nõukogu on osa Euroopa Liidust?

K: Miks jäeti Venemaa 2022. aastal Euroopa Nõukogust välja?

K: Mitu liikmesriiki kuulub Euroopa Nõukogusse?

Otsing