Euroopa Ülemkogu (Euroopa tippkohtumine) on Euroopa Liidu kõrgeim poliitiline organ. See koosneb kõigist liidu liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest ning Euroopa Komisjoni presidendist. Lisaks osaleb Ülemkogu töös tavapäraselt ka EL-i välisasjade koordineerimise eest vastutav kõrge esindaja. Ülemkogu tööd juhib püsiv president, keda Ülemkogu valib oma liikmete hulgast; enne Lissaboni lepet kuulus juhtimine liikmesriikide rotatsiooni alla.

Koosseis ja juhtimine

Euroopa Ülemkogu koosneb riigipeadest ja/või valitsusjuhtidest (sõltuvalt riigi poliitilisest korraldusest) ning Euroopa Komisjoni presidendist. Ülemkogu president valitakse 2,5 aastaks, ametiaeg on tavaliselt pikendatav ühe korra. Lisaks osalevad Ülemkogu kohtumistel sageli Euroopa Liidu eesistujariigi ministrid või teised ametnikud ning kõrge esindaja ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika alal.

Põhiülesanded

  • Üldsuuna ja prioriteetide määratlemine: Ülemkogu seab EL-i pikaajalised poliitilised prioriteedid ning annab tõuke olulistele algatustele.
  • Peamised poliitilised otsused ja kriisijuhtimine: Ülemkogu tegutseb peamise foorumina, kus lahendatakse riikidevahelisi erimeelsusi ja langetatakse otsuseid riikidevahelise poliitika ning julgeoleku küsimustes.
  • Institutsioonilised nimetused: Ülemkogu mängib võtmerolli oluliste ametikohtade täitmisel — näiteks kinnitab see Euroopa Komisjoni presidendi nimetuse ning mõjutab kõrgete ametikohtade täitmist EL-is.
  • Välispoliitiline esindamine: Ülemkogu president esindab EL-i kõrgel tasemel välissuhtluses teatud juhtudel, säilitades siiski rollide jaotus HR/VP (kõrge esindaja) ülesannetega.

Otsustamine ja mõju

Euroopa Ülemkogu ei ole täidesaatva ega seadusandliku võimu kandja samas mõttes nagu valitsused või Euroopa Parlament — see tähendab, et Ülemkogu ei vastuota otseselt õigusakte. Selle otsused ja järeldused on poliitiliselt olulised: nad määravad suundi ja annavad mandaadi teistele institutsioonidele ja liikmesriikidele edasiste sammude jaoks. Ülemkogu otsused tehakse peamiselt konsensusel; seal, kus põhilepingud seda ette näevad, võivad kehtida ka erimeetodid.

Erinevus teistest institutsioonidest

  • Euroopa Parlament: seadusandlik organ, mis koos Parlament ja Nõukoguga (Council of the EU) vastutab õigusaktide vastuvõtmise eest.
  • Euroopa Komisjon: esitab seadusandlikke ettepanekuid ja rakendab ELi poliitikaid; Komisjoni president osaleb Ülemkogu töös, kuid Komisjonil on ise eraldi roll täidesaatvas töös.
  • Euroopa Liidu Nõukogu (Consilium): liikmesriikide ministrite tasandil tegutsev õigusloomepartner, mille eesistujariik vaatab enda käes oleva kuuekuuajalise eesistumise ajal Nõukogu tööd.

Kohtumised ja töökord

Euroopa Ülemkogu koguneb lepingute järgi vähemalt kaks korda aastas, kuid reaalsuses toimuvad kohtumised sagedamini ja vajaduse korral kiirelt ka kriiside korral. Tavaliselt toimub Ülemkogu kohtumine Brüsselis; osasid koosolekuid korraldatakse erihoonetes, sealhulgas traditsiooniliselt Brüsselis asuvas Justus Lipsiuse hoones, mis on Euroopa Liidu Nõukogu (Consilium) asukoht. Kohtumiste ettevalmistamise eest vastutab Nõukogu sekretariaat ning Ülemkogu töö toetub ekspertide, saatkondade ja administratiivse ettevalmistuse arsenali töösuhetele.

Kokkuvõtlikult — Euroopa Ülemkogu on EL-i poliitiline suunanäitaja ja otsustaja suurtel strateegilistel küsimustel. Kuigi tal puudub otsene seadusandlik võim, on Ülemkogu roll kriitiline Euroopa Liidu poliitika kujundamisel ja institutsioonide koostöö koordineerimisel.