EULEX Kosovo: Euroopa Liidu õigusriigimissioon ja roll Kosovos

EULEX Kosovo — põhjalik ülevaade Euroopa Liidu õigusriigimissioonist, selle rollist Kosovos, politsei- ja kohtusüsteemi tugevdamisest ning rahvusvahelisest poliitikast alates 2008.

Euroopa Liidu õigusriigimissioon Kosovos ehk EULEX Kosovo on Euroopa Liidu ja Kosovo suhetes tähtsaks osaks kujunenud missioon, mis loodi Ahtisaari plaani elluviimise ja Kosovos õigusriigi toetamiseks. Missioonile anti algselt õigusliku koostöö ja tuge pakkuda kohalikele ametiasutustele politsei-, kohtuekspertiisi- ja kohtusüsteemi valdkondades; selle raames osalevad mõnede Euroopa Liidu liikmesriikide politsei- ja juristid.

Taust ja õiguslik alus

EULEX tekkis Ahtisaari plaani ja sellega seotud poliitilise raamistiku tulemusena, eesmärgiga aidata Kosovot iseseisvuse välja kuulutamise ja sellele järgnenud institutsioonide ülesehituse ajal. Missioon on paigutatud Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (CSDP) raamesse ning selle õiguslikud alused ja mandaadid on kehtestatud vastavate ELi nõukogu otsustega. Samas on Kosovoga seotud rahvusvaheline õiguslik staatus vastuoluline: ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 1244 (1999) sätestas rahvusvahelise kohaloleku reguleerimise, kuid Kosovos toimunud iseseisvuse väljakuulutamine 17. veebruaril 2008 ja sellele järgnenud sammud tekitasid poliitilisi vaidlusi.

Mandaat ja peamised ülesanded

• Monitoorimine, nõustamine ja koolitamine: EULEX annab pidevat nõu ja koolitust Kosovo politsei, prokuratuuri, kohtute ja tolli töötajatele, et tugevdada õigusriigi põhimõtteid ja juhtimispraktikaid.
• Juhtumiuurimine ja abistamine: algselt oli missioonil ka täidesaatvaid volitusi mõnes valdkonnas (nt kõrgetasemeline korruptsioon, organiseeritud kuritegevus, sõjakuritegude uurimine), kuigi aja jooksul on rõhk nihkunud rohkem järelevalvele ja mentorlusele.
• Struktuuride ülesehitamine: EULEX on toetanud institutsioonide reformimist, menetlus- ja kohtuasjade standardiseerimist ning seaduste ja poliitikate väljatöötamist.

Struktuur ja tegevus

Missioonil on peakorter Prishtinas ja selle juht on EULEXi Missiooni juht (Head of Mission), kellel on poliitiline ja operatiivne vastutus koos missioonimeeskonna allüksustega politsei-, prokuratuuri- ja kohtusüsteemi küsimustes. EULEX tegutseb koostöös kohalike ametivõimudega ning koordineerib oma tegevust teiste rahvusvaheliste osapooltega, sealhulgas ÜRO operatsioonide ja mitmepoolsete doonoritega.

Vaated ja vastuolud

Serbia ja Venemaa on pidanud EULEXi ja laiemalt Kosovosse suunatud rahvusvahelisi õigus- ja julgeolekialaseid toiminguid ebaseaduslikeks, sest nad ei tunnusta Kosovo iseseisvust. Samuti on missioon ajapikku saanud kriitikat nii kohalike kodanike kui ka mõnede rahvusvaheliste vaatlejate poolt seoses mõju, sõltumatuse ja juhtimisotsustega. Kritiseeritud on ka asjade liiga aeglast lahendamist, piiratud ressursside kasutamist ning mõnikord vastuolulist koostööd kohalike institutsioonidega.

Arvud ja arengud

Algselt planeeriti kohale umbes 1 900 politseiniku, kohtunikku ja prokuröri, ja EULEX alustas oma jõudude lähetamist 16. veebruaril 2008. Aastatega on missiooni struktuur ja ülesanded muutunud ning ka personali arv on oluliselt varieerunud: eri perioodidel on paiknenud kohapeal nii tuhandeid kui ka mõnesajaliselt inimesi. Missiooni operatiivne maht sõltub ELi poliitilistest otsustest ja kohalike koostöövõimaluste arengust.

Mõju ja tähtsus

EULEX on olnud Kosovo õigusriigi arendamisel üks märkimisväärsetest rahvusvahelistest jõupingutustest. Missiooni tegevus on aidanud kaasa uurimis- ja kohtumenetluste tugevdamisele, institutsioonide personaal- ja menetluspraktikate parendamisele ning rahvusvahelise koostöö kanalite avamisele korraküsimustes. Samas on selle mõju olnud piiratud poliitiliste pingete, staatusvaidluste ja ressursside nappuse tõttu.

Kokkuvõte: EULEX Kosovo on ELi tsiviilmissioon, mille eesmärk on toetada Kosovo õigusriigi tugevnemist läbi nõustamise, järelevalve, koolituse ja mõnel juhul ka täidesaatva koostööga. Missiooni tegevus on olnud oluline, ent poliitiliselt keeruline ja pidevas muutumises vastavalt regiooni ning rahvusvaheliste osapoolte arengutele.

Koosseis ja kasutuselevõtt

Euroopa Ülemkogu leppis 14. detsembril 2007 kokku 1800-1900 inimese saatmises. Ebastabiilse poliitilise kliima tõttu suurendati seda jõudu hiljem 2000 inimeseni. Seda tehti eelkõige seetõttu, et Serbiaga ei olnud võimalik kokkuleppele jõuda. Vägi koosneb peamiselt politseiametnikest. Mõned ametnikud on saanud väljaõppe, kuidas kontrollida rahutavaid rahvahulki. Mõned jõude kuuluvad inimesed on prokurörid ja kohtunikud. Kuna väeosa on nii suur, teevad peagi enamik ELi ametnikest oma tööd seal, mitte Brüsselis. Missiooni juht on Yves de Kermabon, kes annab aru Euroopa Liidu eriesindajale Kosovos Pieter Feithile. Missioon läheb esimesel aastal eeldatavasti maksma 165 miljonit eurot.

Lõplik otsus missiooni kohta oli kavas teha 28. jaanuaril 2008. Otsus lükati edasi, kuna kardeti võimalikku negatiivset mõju Serbias 3. veebruaril 2008 toimuvatele presidendivalimiste teisele voorule ning võimalikku stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu allkirjastamist Serbiaga samal kuupäeval. Missiooni edasilükkamise ametlikuks põhjuseks on õigusliku aluse puudumine (ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon või muu sarnane). Ühismeede kiideti heaks 4. veebruaril 2008, mis tähendab, et vaja on ainult lõplikku heakskiitu; see antakse eeldatavasti 18. veebruaril 2008.

Endiselt on küsimusi selle kohta, kuidas see missioon peaks asendama ÜRO haldustegevust Kosovos. Kuni neile ei ole vastatud, ei osale Hispaania selles missioonis. Hispaania välisminister Miguel Ángel Moratinos ütles Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel, et Hispaania ei saada oma kontingenti EULEXi missioonile enne, kui volitused on ametlikult ÜROlt üle antud.

Lisaks ELi liikmetele osalevad ka kolmandad riigid Türgi, Šveits, Norra ja Ameerika Ühendriigid.

Ahtisaari plaan nägi ette ELi politsei- ja õigusabi.

Poliitiline olukord

Euroopa Liidu riigid on praegu jagunenud. Mõned tunnustavad Kosovot, teised mitte. Euroopa Ülemkogu praegune eesistujariik ütles, et riigid võivad saata inimesi missioonil osalema ka ilma Kosovot iseseisva riigina tunnustamata.

ELi sõnul põhineb missioon ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonil 1244. Selle resolutsiooniga kehtestati 1999. aastal Kosovos rahvusvaheline kord. ELi jõud ei ole veel saanud uut ÜRO Julgeolekunõukogu direktiivi, sest Venemaa oli selle vastu. Venemaa blokeeris ÜRO missiooni üleandmise ELile. Serbia sõnul tähendab missioon, et EL tunnustab Kosovot iseseisva riigina.

ELi liikmesriikide kaart ja nende seisukoht Kosovo iseseisvuse tunnustamise kohtaKey :      tunnustab Kosovot ei tunnusta Kosovot

Küsimused ja vastused

K: Mis on EULEX Kosovo?

K: Milles lepiti kokku Ahtisaari plaanis?

K: Kui palju töötajaid on kaasatud sellesse missiooni?

K: Millal hakkas see missioon oma vägesid lähetama?

K: Kes peab seda missiooni ebaseaduslikuks?

K: Mida sätestab ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 1244?

K: Mis on EULEX Kosovo eesmärk?

Otsing