Kosovo: ajalugu, iseseisvus ja rahvusvaheline staatus

Ülevaade Kosovost: ajalugu, 2008. aasta iseseisvus, rahvusvaheline tunnustus, Serbia vaidlused ja tänane poliitiline staatus — sügav, faktipõhine analüüs.

Kosovo ehk ametlikult Kosovo Vabariik (albaania keeles Kosova, serbia keeles Косово) on osaliselt tunnustatud vabariik Balkanil. Seda tunnustab iseseisva riigina ligi pool ÜRO liikmesriikidest — eri allikates loendatakse tunnustajaid umbkaudu saja paiku (ÜRO liikmesriike on kokku 193) — samas leiab osa riike ja organisatsioone, et Kosovo on jätkuvalt Serbia koosseisus. Kosovo iseseisvust kuulutasid vallaliselt kohalikud võimud 2008. aasta veebruaris; selle otsusega seotud poliitilisi samme ja väljendusi võib leida ka ametlikust deklaratsioonist, kus on kasutatud väljendeid kuulutasid ja välja.

Ajalugu lühidalt

Kosovo alad olid iidsetel aegadel osa dardaani rahvastiku elualadest. Hiljem kuulusid need alad Rooma ja pärast seda Bütsantsi impeeriumi võimu alla; regiooni on ajaloo jooksul kontrollinud ja mõjutanud mitmed võimud, sealhulgas Bulgaaria ja Serbia keskaegsed valitsejad. 1389. aasta tuntud Kosovo lahing nõrgestas oluliselt Serbia positsiooni ning alates 15. sajandist jäi ala pikemaks ajaks Osmanite impeeriumi võimu alla.

20. sajandil muutus Kosovo osa suurematest riikidest ja valitsejatest: pärast Esimest maailmasõda (Esimene maailmasõda) kuulus mõneks ajaks ka Austria-Ungari keisririigile, Teise maailmasõja (Teine maailmasõda) ajal toimusid okupeerimised ja muutused (seal oli mõjuvõimu Saksamaa, Itaalia ja Bulgaaria sekkumisel) ning osa territooriumist sattus ajutiselt ka Itaalia toetatud Albaania marionettvalitsuse mõju alla. Pärast sõda sai Kosovo osaks Jugoslaavia föderatsioonist ja selle autonoomsete piirkondade süsteemist — see on tihedalt seotud 20. sajandi poliitiliste protsessidega (20. sajandil).

1990ndatel kasvasid etnilised pinged ning tulid konfliktid Serbia juhtimise all oleva Jugoslaavia ja Kosovo alade vahel. 1999. aastal viis NATO sõjaline tegevus Jugoslaavia vastu ühtlasi selleni, et Kosovo territoriaalne haldus läks ÜRO kontrolli — territooriumi haldas seejärel ÜRO missioon (UNMIK) (ÜRO). Pärast seda perioodi kujunes regionaalne poliitiline olukord edasi kuni 2008. aasta iseseisvusdeklaratsioonini.

Iseseisvus ja rahvusvaheline staatus

2008. aasta veebruaris kuulutas Kosovo iseseisvuse välja kohalik parlament ja juhtivad poliitilised rühmitused; selle väljendiga olid seotud nii Kosovo sise- kui ka rahvusvahelised otsused. Kosovo iseseisvust tunnustanud riikide arv on aja jooksul muutunud ja on rahvusvahelise poliitika küsimus — mõned riigid, sh Serbia, ei tunnusta seda ja peavad Kosovo territooriumi endiselt oma autonoomseks provintsiks (Kosovo ja Metohija autonoomseks provintsiks).

Rahvusvahelises õiguses on sellel teemal olnud ka suuremaid arutelusid: Rahvusvaheline Kohtu (ICJ) nõuandev arvamus 2010. aastal tõi välja, et iseseisvusdeklaratsioon ei riku otseselt rahvusvahelist õigust, kuid see ei tähenda automaatset tunnustamist kõigi riikide poolt. Alates deklaratsioonist on toimunud mitmeid läbirääkimisi Kosovot ja Serbiat ühendava normaliseerimise teemadel, tihti Euroopa Liidu vahendusel.

Geograafia ja haldus

Kosovo asub Balkani keskosas. Kosovost põhjas ja idas asub Serbia Vabariik. Kosovost lõunas piirneb see Põhja‑Makedooniaga, läänes asub Montenegro ja edelas Albaania. Pealinn on Pristina, mis on ka Kosovos suurim linn ning poliitiline ja kultuuriline keskpunkt.

Rahvastik, keel ja kultuur

Kosovos elab hinnanguliselt umbes 1,8 miljonit inimest. Suurim etniline grupp on albaanlased, olemas on ka märkimisväärne serblaste kogukond ning teisi vähemusi. Ainekultuuris ja igapäevaelus on olulisel kohal albaania keel, kuid serbia keel ning serbia kogukonna haridus- ja kirikuelu on samuti olulised. Hariduse ja avaliku teenistuse korralduses on küsimusi keeleõiguste ja kogukondade eripärade kohta, mida lahendatakse nii kohaliku õigusruumi kui ka rahvusvaheliste kokkulepete kaudu.

Majandus ja ühiskond

Kosovo majandus on arenguriigi omadustega: domineerivad teenused, põllumajandus ja kasvav eraettevõtlus, samuti välisabi ja diasporast saadavad rahalised ülekanded. Tööhõive ja sissetulekute tase on madalam kui Euroopa keskmine ning suured väljakutsed on infrastruktuuri arendamine, kaasnev investeerimine ning töökohtade loomine noortele. Samas on linnades kasvanud teenindussektor ja potentsiaalitööstusharud.

Poliitilised väljakutsed ja tulevik

Kõige olulisemad poliitilised küsimused Kosovos on rahvusvaheline tunnustamine, suhted Serbiaga, vähemuste õigused ning integratsioon Euroopa struktuuridesse. Kosovo poliitika ja ühiskond arenevad dünaamiliselt: toimuvad nii sisepoliitilised reformid kui ka rahvusvahelised läbirääkimised normaalsemate suhete saavutamiseks naabermaadega ja laiemalt Euroopa institutsioonidega.

Kosovo Assamblee ja teised kohaliku tasandi institutsioonid töötavad koos rahvusvaheliste partneritega, et leida püsivaid lahendusi turvalisuse, õigusemõistmise ja majandusarengu küsimustes. Samal ajal jääb ajaloopõhine ja emotsionaalne pärand osaks keerulisest läbirääkimiste raamistikust, kus osapoolte vaated ja rahvusvahelised huvid kohtuvad.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Kosovo ametlik nimi?

K: Kuidas Kosovo sai iseseisvaks?

K: Millist keelt räägitakse Kosovos?

K: Mitu ÜRO liikmesriiki on tunnustanud Kosovot suveräänse riigina?

K: Kus asub Kosovo geograafiliselt?

K: Mida tähendab sõna "Kosovo"?

Otsing