Austria-Ungari impeerium (1867–1918): ajalugu ja ülevaade
Austria-Ungari impeerium (1867–1918): põhjalik ajalugu ja ülevaade dublarmonarhiast, rahvarühmadest, industrialiseerimisest, poliitilistest reformidest ning Viini rollist.
Koordinaadid: 48°12′N 16°21′E / 48.200°N 16.350°E / 48.200; 16.350
Austria-Ungari ehk Austria-Ungari keisririik oli riik Kesk-Euroopas aastatel 1867–1918. See oli kahe poolautonoomse osa — Austria ja Ungari — ühendus, mida formaalselt valitses üks monarh. Impeeriumi ametlik täisnimetus saksa keeles oli „Keisririigid ja maad, mis olid esindatud keisririigi nõukogus ja Püha Stefani krooni maad“ (saksa keeles Kaisertümer und Länder represented in the Imperial Council and Lands of the Holy Hungarian Crown). Austria-Ungari tekkis Austria impeeriumi (1804–1867) asemel kui nii-sõnastatud dublarmonarhia ehk dualistlik riik pärast 1867. aasta kompromissi valitseva Habsburgide dünastia ja ungarlaste vahel.
Põhistruktuur ja valitsemine
Süsteem põhines kahe eraldi haldusüksuse olemasolul: Austria (kõnekeeles Cisleithaania) ja Ungari (Transleithaania). Mõlemal oli oma valitsus, parlament ja administratsioon, kuid teatud küsimused olid ühised: välissuhted, sõjavägi ning osaline ühine finants- ja tollipoliitika. Need ühised asjad määras keisri ning tema määratud ühisteenistused. Habsburgide dünastia jättis Austria lääne- ja põhjaosa ning Ungari kuningriigi eraldi riigikorra alla; Ungari Kuningriik oli mõõdukalt autonoomne ja omas sõnaõigust eriti välissuhtluses ja kaitsealastes küsimustes.
Rahvastik ja rahvuslikud pinged
Austria-Ungari oli mitmerahvuseline riik, kus elasid mitmed suured ja väikesed rahvusrühmad. Selles impeeriumis toimusid pidevad poliitilised vaidlused ning rahvuslikud nõudmised — eriti üheteistkümne peamise rahvusgrupi vahel — mis mõjutasid parlamendipoliitikat ja halduskorraldust. Rahvused hõlmasid sakslasi, ungarlasi, tšehhe, slovakke, poolakaid, ukrainlasi (rutenlasi), rumeenlasi, kroate, serblasi, sloveenlasi ja itaallasi. Rahvustevahelised pinged olid sageli seotud keele- ja koolipoliitikaga ning autonoomia nõudmistega.
Majandus ja ühiskond
Impeerium koges 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses märkimisväärset industrialiseerimist ja majanduskasvu. Tööstus arenes eriti Austria põhjaosas (näiteks Böömimaa) ja Ungari teatud piirkondades, samas kui madalamalt arenenud alad jäid põllumajanduslikeks. Raudteede ja tööstuse laienemine ühendas turge ning tõi kaasa rahvusvahelise kaubanduse kasvu. Samal ajal toimusid ka sotsiaalsed muutused: töölisklassi kasv, linnastumine ja poliitiliste liikumiste — sotsialistide, liberaalide ja rahvuslike parteide — tugevnemine. Impeeriumis viidi läbi mitmeid moderniseerivaid ja sotsiaalseid reforme, sealhulgas hariduse laienemist ja ametireforme, samuti mõningaid liberaalseid ning demokraatlikke reforme.
Kultuur ja teadus
Austria-Ungari oli Euroopa kultuuriline keskpunkt: eriti Viin oli tuntud muusika, kunsti ja teaduse tõttu. Impeeriumist pärinesid olulised heliloojad, kirjanikud, filosoofid ja teadlased, kelle looming mõjutas laiemalt Euroopa kultuuriruumi. Haridus- ja teadussüsteemid arenesid, ning ülikoolid (näiteks Viinis ja Prahas) olid teadusuuringute keskused.
Sõjavägi, geopoliitika ja rahvusvaheline tähtsus
Austria-Ungari oli suur sõjaliselt ja territoriaalselt: impeerium oli Euroopa suuruselt teine riik (Vene impeeriumi järel) ning territooriumilt ja rahvaarvult oli see oluline tegija koos Venemaa ja Saksa keisririigi-ga. Sõjaline ja diplomaatiline poliitika püüdis hoida tasakaalu Balkani pingetes ja suuremate suurvõimude vahel. Impeeriumil oli oma armee ja merevägi ning see osales 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse rahvusvahelistes liitudes ja konfliktides.
Langus, Esimene maailmasõda ja lõpp
20. sajandi alguse rahvuslikud pinged, sisepoliitilised vastuolud ja keeruline liitlusvõrgustik Euroopas panid aluse impeeriumi nõrgenemisele. Otsustavaks sündmuseks sai Keiserliku Austro-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi mõrv 1914. aasta juunis Sarajevos, mis käivitas ahela, mis viis Esimesse maailmasõtta. Sõja käigus ja selle lõpus 1918. aastal oli impeerium kurnatud nii sõjaliselt kui ka siseselt — rahvuslikud liikumised kuulutasid iseseisvuse ning erinevad rahvad moodustasid uusi riike. 1918. aasta lõpul purunes Austria-Ungari riiklikult ning seejärel fikseeriti piirid ja õigused rahvusvaheliste lepingutega (nt Saint-Germain ja Trianon), mille tulemusel tekkisid mitmed uued ja laiendatud riigid, sh Czechoslovakia, Jugoslaavia, Austria ja sõltumatuna taastatud Ungari ning paljud alad anti üle Rumeeniale, Itaaliale ja Poolale.
Pärand
Austria-Ungari pärand on keeruline: ühel pool on kultuuriline ja majanduslik mõju, teisalt meenub see ka rahvuslike liikumiste ja etniliste pingete ajaloona. Paljud tänased Kesk- ja Ida-Euroopa riigid kannavad endas selle perioodi poliitilisi, keelelisi ja halduslikke mõjusid. Impeeriumi kadumine muutis oluliselt Euroopa poliitilist maastikku ja oli üks peatükki moodustav tegur 20. sajandi ajaloos.
Habsburgide dünastia valitses Austria keisritena riigi lääne- ja põhjaosa ning Ungari kuningatena Ungari kuningriiki. Ungari Kuningriik oli mingil määral võimeline end ise valitsema. Samuti oli tal sõnaõigus asjades, mis puudutasid nii teda kui ka ülejäänud keisririiki. See oli peamiselt välissuhted ja kaitse.
Impeeriumi pealinn oli Viin. Austria-Ungari oli Euroopa suuruselt teine riik (Vene impeeriumi järel). Selles oli kolmandal kohal (Venemaa ja Saksa keisririigi järel).
Austria-Ungari loomine
1867. aasta veebruari kompromiss ehk Ausgleich lõi impeeriumi dualistliku struktuuri. Austria keisririik (1804-67) oli nõrgenenud oma tugevuses ja võimuselt. Selle põhjuseks olid 1859. aasta Austria-Sardiinia sõda ja 1866. aasta Austria-Preisi sõda. Samuti ei olnud Ungari rahvas rahul sellega, kuidas Viin neid kohtles. See oli kestnud juba aastaid ja viis Ungari eraldumiseni. See hõlmas ka Ungari liberaalset revolutsiooni 1848-49.
Keiser Franz Joseph püüdis Ungari aadliga kokkuleppele jõuda. Ta vajas nende toetust, et hoida keisririiki koos. Ungari aadel ei nõustunud millegi vähemaga kui võrdsusega enda ja Austria eliidi vahel.
Valitsemisstruktuur
Ungaris ja Austrias olid erinevad parlamendid. Mõlemal oli oma peaminister. Monarh hoidis neid kahte koos tegutsemas. Tal oli teoreetiliselt absoluutne võim, kuid tegelikkuses väga vähe. Monarhi keskvalitsus oli vastutav armee, mereväe, välispoliitika ja tolliliidu eest.
Esimene maailmasõda
Franz Josephi venna, Maximilian I Mehhiko (1867) ja tema ainsa poja, kroonprints Rudolfi surma tõttu sai keisri vennapoeg Franz Ferdinandist järgmine troonipärija. 28. juunil 1914 külastas troonipärija Bosnia pealinna Sarajevo. Bosnia serblaste rühmituse Mlada Bosna võitlejad ründasid Franz Ferdinandi autokolonni ja mõrvasid ta.
Mõned valitsuse liikmed, nagu Conrad von Hötzendorf, olid juba aastaid tahtnud võidelda serblaste vastu. Austria-Ungari juhid otsustasid rünnata Serbiat enne, kui see jõuab alustada ülestõusu. Nad kasutasid mõrva ettekäändena. Nad andsid Serbiale kümne nõudmise nimekirja, mida nimetati juuli ultimaatumiks. Nad eeldasid, et Serbia ei nõustu sellega. Serbia nõustus kümnest nõudest üheksa, kuid teise nõudega nõustus vaid osaliselt. Austria-Ungari kuulutas sõja.
Need sündmused tõid impeeriumi konflikti Serbiaga. Venemaa viis oma armee Serbiale appi. See vallandas mõlema poole vägede liikumise ja pani aluse I maailmasõjale.
Impeeriumi lõpp
Sõja lõpu lähedal oli selge, et liitlasriigid võidavad. Osa impeeriumist hakkas kuulutama iseseisvust monarhist. Nad moodustasid oma riigid.
Endistest Habsburgide maadest moodustati järgmised riigid:
- Austria
- Ungari
- Tšehhoslovakkia
- Jugoslaavia
- Poola
Mõned Austria-Ungari maad anti ka Rumeeniale ja Itaaliale.

Humoorikas "järelhüüd" Austria impeeriumile, mis avaldati Krakówis 1918. aasta lõpus. Tõlkimiseks klõpsake pildil.
Küsimused ja vastused
K: Mis oli Austria-Ungari impeeriumi täisnimi?
V: Impeeriumi täisnimetus oli "Keisririigid ja maad, mis olid esindatud keisririigi nõukogus ja Püha Stefanuse krooni maad".
K: Millal Austria-Ungari eksisteeris?
V: Austria-Ungari eksisteeris aastatel 1867-1918.
K: Kuidas valitseti Austria-Ungari?
V: Austria-Ungari valitses üks monarh, kusjuures Habsburgide dünastia valitses Austria keisritena riigi lääne- ja põhjaosa ning Ungari kuningatena Ungari kuningriiki. Ungari Kuningriik oli mõnevõrra võimeline end ise valitsema, peamiselt välissuhete ja kaitse valdkonnas.
Küsimus: Millised olid selle kaks pealinna?
V: Kaks pealinna olid Viin Austrias ja Budapest Ungaris.
Küsimus: Millised rahvusrühmad moodustasid Austria-Ungari?
V: Austria-Ungari oli impeerium, mis koosnes paljudest erinevatest etnilistest rühmadest.
K: Millised reformid toimusid sel perioodil?
V: Sel perioodil toimus palju liberaalseid ja demokraatlikke reforme.
K: Kui suur oli ta võrreldes teiste Euroopa riikidega sel ajal?
V: Sel ajal oli see Euroopa suuruselt teine riik (pärast Venemaad) ja rahvaarvult kolmas (pärast Venemaad ja Saksamaad).
Otsige