Austria-Ungari
Koordinaadid: 48°12′N 16°21′E / 48.200°N 16.350°E / 48.200; 16.350
Austria-Ungari ehk Austria-Ungari keisririik oli riik Kesk-Euroopas aastatel 1867-1918. See oli Austria ja Ungari riik, mida valitses üks monarh. Impeeriumi täisnimetus oli "Keisririigid ja maad, mis olid esindatud keisririigi nõukogus ja Püha Stefani krooni maad".
Austria impeeriumi (1804-1867) asemele tuli dublarmonarhia. See algas kompromissiga valitseva Habsburgide dünastia ja ungarlaste vahel. Tegemist oli paljude erinevate rahvaste ja suurvõimude koosseisu kuuluva impeeriumiga. Selle poliitiline elu oli täis vaidlusi üheteistkümne peamise rahvusrühma vahel. Tal oli suur majanduskasv läbi industrialiseerimise ajastu. Samuti toimusid seal sotsiaalsed muutused koos paljude liberaalsete ja demokraatlike reformidega.
Habsburgide dünastia valitses Austria keisritena riigi lääne- ja põhjaosa ning Ungari kuningatena Ungari kuningriiki. Ungari Kuningriik oli mingil määral võimeline end ise valitsema. Samuti oli tal sõnaõigus asjades, mis puudutasid nii teda kui ka ülejäänud keisririiki. See oli peamiselt välissuhted ja kaitse.
Impeeriumi pealinn oli Viin. Austria-Ungari oli Euroopa suuruselt teine riik (Vene impeeriumi järel). Selles oli kolmandal kohal (Venemaa ja Saksa keisririigi järel).
Austria-Ungari loomine
1867. aasta veebruari kompromiss ehk Ausgleich lõi impeeriumi dualistliku struktuuri. Austria keisririik (1804-67) oli nõrgenenud oma tugevuses ja võimuselt. Selle põhjuseks olid 1859. aasta Austria-Sardiinia sõda ja 1866. aasta Austria-Preisi sõda. Samuti ei olnud Ungari rahvas rahul sellega, kuidas Viin neid kohtles. See oli kestnud juba aastaid ja viis Ungari eraldumiseni. See hõlmas ka Ungari liberaalset revolutsiooni 1848-49.
Keiser Franz Joseph püüdis Ungari aadliga kokkuleppele jõuda. Ta vajas nende toetust, et hoida keisririiki koos. Ungari aadel ei nõustunud millegi vähemaga kui võrdsusega enda ja Austria eliidi vahel.
Valitsemisstruktuur
Ungaris ja Austrias olid erinevad parlamendid. Mõlemal oli oma peaminister. Monarh hoidis neid kahte koos tegutsemas. Tal oli teoreetiliselt absoluutne võim, kuid tegelikkuses väga vähe. Monarhi keskvalitsus oli vastutav armee, mereväe, välispoliitika ja tolliliidu eest.
Esimene maailmasõda
Franz Josephi venna, Maximilian I Mehhiko (1867) ja tema ainsa poja, kroonprints Rudolfi surma tõttu sai keisri vennapoeg Franz Ferdinandist järgmine troonipärija. 28. juunil 1914 külastas troonipärija Bosnia pealinna Sarajevo. Bosnia serblaste rühmituse Mlada Bosna võitlejad ründasid Franz Ferdinandi autokolonni ja mõrvasid ta.
Mõned valitsuse liikmed, nagu Conrad von Hötzendorf, olid juba aastaid tahtnud võidelda serblaste vastu. Austria-Ungari juhid otsustasid rünnata Serbiat enne, kui see jõuab alustada ülestõusu. Nad kasutasid mõrva ettekäändena. Nad andsid Serbiale kümne nõudmise nimekirja, mida nimetati juuli ultimaatumiks. Nad eeldasid, et Serbia ei nõustu sellega. Serbia nõustus kümnest nõudest üheksa, kuid teise nõudega nõustus vaid osaliselt. Austria-Ungari kuulutas sõja.
Need sündmused tõid impeeriumi konflikti Serbiaga. Venemaa viis oma armee Serbiale appi. See vallandas mõlema poole vägede liikumise ja pani aluse I maailmasõjale.
Impeeriumi lõpp
Sõja lõpu lähedal oli selge, et liitlasriigid võidavad. Osa impeeriumist hakkas kuulutama iseseisvust monarhist. Nad moodustasid oma riigid.
Endistest Habsburgide maadest moodustati järgmised riigid:
- Austria
- Ungari
- Tšehhoslovakkia
- Jugoslaavia
- Poola
Mõned Austria-Ungari maad anti ka Rumeeniale ja Itaaliale.
Humoorikas "järelhüüd" Austria impeeriumile, mis avaldati Krakówis 1918. aasta lõpus. Tõlkimiseks klõpsake pildil.
Küsimused ja vastused
K: Mis oli Austria-Ungari impeeriumi täisnimi?
V: Impeeriumi täisnimetus oli "Keisririigid ja maad, mis olid esindatud keisririigi nõukogus ja Püha Stefanuse krooni maad".
K: Millal Austria-Ungari eksisteeris?
V: Austria-Ungari eksisteeris aastatel 1867-1918.
K: Kuidas valitseti Austria-Ungari?
V: Austria-Ungari valitses üks monarh, kusjuures Habsburgide dünastia valitses Austria keisritena riigi lääne- ja põhjaosa ning Ungari kuningatena Ungari kuningriiki. Ungari Kuningriik oli mõnevõrra võimeline end ise valitsema, peamiselt välissuhete ja kaitse valdkonnas.
Küsimus: Millised olid selle kaks pealinna?
V: Kaks pealinna olid Viin Austrias ja Budapest Ungaris.
Küsimus: Millised rahvusrühmad moodustasid Austria-Ungari?
V: Austria-Ungari oli impeerium, mis koosnes paljudest erinevatest etnilistest rühmadest.
K: Millised reformid toimusid sel perioodil?
V: Sel perioodil toimus palju liberaalseid ja demokraatlikke reforme.
K: Kui suur oli ta võrreldes teiste Euroopa riikidega sel ajal?
V: Sel ajal oli see Euroopa suuruselt teine riik (pärast Venemaad) ja rahvaarvult kolmas (pärast Venemaad ja Saksamaad).
