Maximilian I - Mehhiko keiser (Habsburg, 1832–1867)
Maximilian I — Habsburgist Mehhiko keiser (1832–1867): tema reformid, poliitiline tragöödia ja hukkumine, mis jättis sügava jälje Mehhiko ajaloole.
Maximilian I Mehhiko (1832–1867) oli Habsburg-Lotringi suguvõsast pärit järeltulija, kes pärast pikkade sõjaväe- ja mereteenistuskogemuste omandamist Austrias võttis vastu Mehhiko kroonipakkumise ja kuulutati Teise Mehhiko keisriks. Tema lühike valitsemisaeg jääb ajalukku nii reformikatse kui ka vägede ja poliitiliste vastasseisude kaudu alguse saanud tragöödiana.
Varajane elu ja perekond
Tema isa oli peahertsog Franz Karl, Austria keisri teine elusolev poeg, ning tema ema oli Baieri printsess Sophie, kes kuulus Wittelsbachide majja. Maximilian sündis Viinis ja sai hariduse traditsioonilise keisrikoduliku kasvatuse ja sõjaliste erialade kaudu; ta teenis tähelepanuväärselt Austria mereväes ja saavutas seal kõrgeimaid auastmeid.
Ajaloos on jäänud räägituks ka peresisene atmosfäär: paljud eurooplased, eriti Viinis elavad inimesed, levitasid kuulujutte, et tema tegelik isa võis olla Prantsusmaa Napoleon II. Tema ema Sophie oli Napoleon II-ga lähedastes suhetes ning leviti väiteid, et Sophie ei taastunud kunagi pärast tema surma ja et ta hoidis vastuolulisi tundeid eriti Metternichi.
Teekond Mehhikosse ja kroonimine
1857. aastal abiellus Maximilian Belgia printsessiga Charlotte'iga (hiljem keisrinna Carlota). 1860. aastate alguses pakkus Mehhiko konservatiivne eliit ja Prantsuse ekspeditsiooniväed, mida juhtis Napoleon III, talle Mehhiko trooni. 1864. aastal kinnitati Maximilian keisriks ning tema valitsemist toetasid Prantsuse väed, kes olid Mehhikosse sekkunud poliitiliselt ja sõjaliselt.
Valitsemine ja reformid
Maximilian püüdis keisrina ellu viia mitmeid liberaalseid ja sotsiaalseid reforme, mis tema arvates peaksid parandama elanikkonna majanduslikku ja õiguslikku olukorda ning andma toetust tema režiimile. Tema poliitikat iseloomustasid järgmised punktid:
- Tööaja piiramine ja lapstööjõu kasutamise vähendamine või kaotamine tööstuses;
- õigusaktid, mis mõnedes piirides tühistasid väiksemaid talupoegade võlgu ja leevendasid marginaalseid koormisi;
- ühismaade ja kohaliku omandi õiguste taastamine ning sammud kehalise karistamise vastu;
- toetus maareformile, usuvabadusele ja hääleõiguse laiendamisele väljaspool suurmaaomanike ringi;
- keisrinna Carlota heategevuslik tegevus ja avalike pidude korraldamine, mille eesmärk oli koguda vahendeid vaeste majutuse ja sotsiaalabi jaoks.
Selline suhteliselt liberaalne programm tekitas tugevat vastuseisu jõukamate maaomanike ja konservatiivsete jõudude seas. Nende ridades kasvas toetuse eestide hulk, mida juhtis konstitutsiooniline ja vabariiklik liider Benito Juárez, kes jätkas vastupanu ja organiseeris vabariiklaste rinde.
Prantsuse taganemine, kinnipidamine ja hukkamine
Kui rahvusvaheline surve ja Prantsusmaa sise- ning välispoliitilised huvid sundisid Napoleon III'd 1866–1867 Prantsuse väed Mehhikost välja viima, jäi Maximilian ilma oma peamise sõjalise toetuse baasist. Ta keeldus troonist loobumast, uskudes, et tal on Mehhiko elanike toetus. See otsus osutus määravaks.
1867. aastal langes valitsuslik vastasseis, Maximilian võeti vangi ja pärast sõjalist kohtlemist mõisteti ta surma. Ta hukati 19. juunil 1867, hukatuse viisid täide vabariiklaste poolt määratud jõud, kelle hulgas mainitakse ka laskurpataljoni. Tema vangistamine ja hukkamine toimusid Querétaro lähedal pärast vabariiklaste võitu.
Pärand ja tähendus
Maximilian on ajalukku läinud vastuolulise figuurina: ühel pool toodi esile tema reformimeelsus, humanistlikud jooned ja püüdlus moderniseerida Mehhikot; teisel pool kritiseeriti teda kui välismaist kaasa toodud troonivõtjat, kelle valitsus sõltus välisjõududest. Keisrinna Carlota katsetas abi otsida Euroopast ja langes seejärel vaimse tervise rängasse kriisi, jäädes suure osa elust tagasitõmbunuks.
Maximiliani lugu on sümbioos colturaalist, poliitilisest ja sõjalisest konfliktist 19. sajandi keskel ning annab aimu sellest, kuidas kohaliku ja rahvusvahelise poliitika kombinatsioon võib viia traagiliste tagajärgedeni nii üksikisiku kui ka rahva jaoks.
Maximilian I Mehhiko
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Mehhiko Maximilian I?
V: Maximilian I Mehhiko (1832 - 1867) oli Habsburg-Lotringi keisririigi liige ja Mehhiko keiser Teise Mehhiko keisririigi ajal.
Küsimus: Milline oli Maximiliani suhe Napoleon II-ga?
V: Paljud eurooplased, eriti Viini elanikud, kahtlustasid, et tegelikult oli tema isa Prantsusmaa Napoleon II. Sophie ja Napoleon II vahel oli tihe suhe. Räägiti, et Sophie ei taastunud kunagi pärast tema surma ja et ta süüdistas selles kogu oma ülejäänud elu Metternichi.
Küsimus: Milliseid reforme viis Maximilian keisrina ellu?
V: Keisrina piiras Maximilian tööaega ja kaotas lapstööjõu kasutamise, tühistas kõik talupoegade võlad, mis ületasid 10 peesot, taastas ühisvara ja keelas igasuguse kehalise karistamise. Ta toetas ka maareformi, usuvabadust ja hääleõiguse laiendamist üle maaomanike klassi.
K: Kuidas aitas keisrinna Carlota koguda raha vaestemajade jaoks?
V: Keisrinna Carlota korraldas jõukatele mehhiklastele pidusid, et koguda raha vaestemajade jaoks.
Küsimus: Mis põhjustas jõukate maaomanike vastuseisu Maximiliani valitsemisele?
V: Maximiliani rakendatud liberaalne poliitika põhjustas Benito Juárezi juhitud jõukate maaomanike vastuseisu vabariikluse lipu all.
K: Kuidas Maximiliani valitsemine lõppes?
V: Maximilian võeti Benito Juárezi vabariiklaste poolt kinni ja hukati 19. juunil 1867. aastal laskekomandos.
Otsige