Klemens Wenzel von Metternich — Austria diplomaat ja rahu arhitekt (1773–1859)
Klemens W. von Metternich (1773–1859) — Austria diplomaat ja Euroopa rahu arhitekt. Biograafia ja pärand: kuidas tema diplomaatia kujundas 19. sajandi rahu ja tasakaalu.
Klemens Wenzel, prints von Metternich (saksa keeles Klemens Wenzel Nepomuk Lothar, Fürst von Metternich-Winneburg zu Beilstein) (15. mai 1773 - 11. juuni 1859) oli Austria poliitik ja riigi juhtiv diplomaadiline tegelane 19. sajandi esimesel poolel. Teda peetakse üheks kõigi aegade tähtsaimaks diplomaadiks. Metternich oli Austria välisminister aastatel 1809–1848. Selle aja jooksul sai ta Austria välja Napoleoniga sõlmitud halvast lepingust, mis sundis Austriat võitlema Prantsusmaa poolel. Seejärel aitas ta luua Euroopas süsteemi, mis hoidis rahu enamiku järgmise saja aasta jooksul. Metternich sündis Koblenzis ja tuli aristokraatlikust perest; varakult pöördus ta diplomaatiasse ning tõusis kiiresti kõrgetesse ametitesse tänu osavatele läbirääkimistele ja laiale kontaktivõrgule.
Varasem karjäär ja tõus võimu
Enne välisministriks saamist teenis Metternich mitmel diplomaatilisel kohal, mis andsid talle kogemuse Euroopa suurriikide poliitika ja koalitsioonide toimimisest. Ta õppis õigust ja riigiteadusi ning kasutas oma seisust ja sündsust, et luua sidemeid tähtsate otsustajatega nii Viinis kui välismaal. 1809. aastal sai temast ametlikult välisminister ning peagi üks Austria mõjukamaid poliitilisi tegelasi.
Napoleoni aeg ja Austria positsiooni ümberplaneerimine
1809. aastal, kui Metternichist sai välisminister, oli Napoleonil kontrolli all enamik Euroopast. Prantsusmaa oli mõned lähimaid riike otse üle võtnud. Kaugemaid riike, nagu Austria ja Preisimaa, sundis Napoleon allkirjastama lepinguid, milles nad kohustusid sõdima tema poolel. Metternich arvas, et see oli Austria jaoks halb. Kui Napoleon kuulutas sõja ja kogus tohutu armee Prantsusmaa sissetungiks Venemaale, ütles Metternich venelastele, et Austria ei ründa, vaid ainult kaitseb. Napoleon kaotas Venemaal rängalt ja Metternich kasutas seda võimalust, et lepingust väljuda.
Metternich järgnes pragmaatilisele poliitikale: ta püüdis Austria huve kaitsta, tasakaalustada Venemaa, Preisimaa ja Briti mõju ning vältida edasisi otsealliansse Napoleoni vastu, mis võivad Austria iseseisvust veelgi ohustada. Pärast Napoleonile lüüasaamist osales Metternich aktiivselt rahukõnelustes ja kujundas Euroopa uut julgeolekukorraldust.
Viini kongress ja Eurooplik korrapära
Pärast Napoleoni kukutamist oli Metternich keskse tähtsusega Viini kongressil (1814–1815), kus Euroopa suured jõud jagasid ümber riigipiire ja taastasid monarhide võimu. Metternich võttis endale rolli „rahu arhitektina”: ta töötas välja põhimõtteid, mis rõhutasid võimude tasakaalu, legitiimsust (kunagiste dünastiate taastamist) ja koostööd suurriikide vahel. Tema idee oli, et tugev diplomaatiline suhtlus ja kohtlemine suurriikide vahel hoiavad ära üleilmseid sõdasid.
Tulemusena tekkis nii-öelda „Concert of Europe” ehk suurriikide koostöö süsteem, mis püüdis lahendada vaidlusi läbirääkimiste teel ning sekkuda ainult siis, kui oli oht püsivale korrale. Metternichi mõjul loodi ka Saksa Liit, kus Austria sai juhtiva rolli, ning tehti otsuseid, mis tugevdasid traditsioonilist monarhilist korda kogu mandril.
Sisemine poliitika ja konservatiivne kord
Metternich oli kindel konservatiiv ja pidas liberalismi, rahvuslusi ning revolutsioonilisi liikumisi ohuks kordusele. Austria valitsus tema juhtimisel rakendas tsensuuri, julgeolekuaparaati ja salateenistuse meetmeid, et piirata radikaalseid ideid. Metternichi poliitika eesmärk oli säilitada sotsiaalne ja poliitiline stabiilsus ning hoida ära valgustusajastust ja revolutsioonilisi õhutusi levitamast õhku, mis tema arvates võinuks viia riigi kokkuvarisemiseni.
1848. aasta revolutsioon, tagasitõrje ja taganemine
Kuigi Metternichi meetodid aitasid püsivat rahu säilitada, tekitasid pikaleveninud rõhk ja reformide puudumine rahulolematust. 1848. aasta revolutsioonid Euroopas jõudsid ka Viini — massilised meeleavaldused ja nõudmised põhiseaduslike reformide järele sundisid Metternichi tagasi astuma. Ta lahkus ametist ja emigreerus esialgu väljapoole riiki. Mõne aasta pärast lubati tal tagasi tulla; ta elas Viinis kuni surmani, kuid tema otsene poliitiline mõju oli pärast 1848. aastat tunduvalt väiksem.
Pärand ja hindamine
Metternichi pärand on mitmetahuline. Ühest küljest peetakse teda meheks, kes mõtles välja ja aitas rakendada süsteemi, mis tagas suhtelist rahu ja stabiilsuse Euroopas pikka aega pärast Napoleoni sõdu. Tema oskus läbirääkida ja organiseerida diplomaatilisi liite oli erakordne. Teisalt on teda kritiseeritud selle eest, et ta takistas liberaalseid ja rahvuslikke reforme ning kasutas sunnimeetmeid sisemise poliitika stabiliseerimiseks.
Kokkuvõttes oli Klemens Wenzel von Metternich 19. sajandi üks mõjukamaid valitsejaid-diplomaate: tema otsused ja lähenemine kujundasid Euroopat aastakümneteks ning tema pärandist peegeldub tasakaal stabiilsuse ja vabaduse vahelise püsiva pingena.
Uus tellimus
1814. aastal olid Nelikliidu (Preisimaa, Venemaa, Austria ja Suurbritannia) väed tunginud Prantsusmaale ja Napoleon oli sõja kaotanud. Järgmise aasta jooksul kohtusid kogu Euroopa diplomaadid Viini kongressil, et otsustada, kuidas asjad nüüd, kus Napoleon oli kadunud, edasi lähevad. Metternich uskus, et parim viis Euroopa rahu säilitamiseks on luua jõudude tasakaal, mis tähendab, et ükski riik ei ole piisavalt tugev, et võita kõiki teisi riike. Et see nii oleks, tegi ta mõned riigid tugevamaks, nii et teised riigid (eriti Prantsusmaa) peaksid kaks korda mõtlema, kas minna sõtta. Mõned neist muudatustest olid järgmised: ta lisas Madalmaadele Belgia ja Luksemburgi, ta koondas üle 300 Saksamaa väikeriigi suuremate riikide gruppi ja ta koondas mõned riigid sellesse, mida me täna nimetame Itaaliaks.
Pärast selle uue korra kehtestamist tegi Metternich ka palju selleks, et see nii jääks. Näiteks rääkis ta Venemaa Aleksander I-le ära vägede saatmise Kreekasse. Aleksander tahtis saata vägesid, et kaitsta sealseid õigeusklikke kristlasi, kes võitlesid Kreeka Vabadussõjas moslemite Osmanite impeeriumi vastu. Osmanite impeerium oli selleks ajaks nõrk ja Aleksander oleks tõenäoliselt võitnud. Metternich kartis, et kui Venemaa ründab, laguneb Osmanite impeerium ja kõik Euroopa võimsad riigid hakkavad oma maa pärast võitlema. See häiriks Metternichi tasakaalu ja tekitaks väga suure sõja. Samuti kartis ta, et Venemaa muutub liiga suureks ja võimsaks. Nii et Metternich veenis tsaari, et kui ta nüüd ründab, laguneb Osmanite impeerium enne, kui tsaar on valmis seda enda kätte võtma, ja et Suurbritannia ja Prantsusmaa saavad suurema osa sellest. Aleksander nõustus aitama Osmanite impeeriumi üleval hoida, et Venemaa saaks ühel päeval kogu selle endale võtta.
Metternich hoidis Euroopas pikka aega rahu. Kuid Euroopas toimusid ikka veel mässud ja lõpuks 1848. aastal toimus korraga terve hulk mässusid. Üks neist oli Austrias ja mässajad lasid Metternichi ametist kõrvaldada. Pärast tema lahkumist õnnestus Otto von Bismarckil Preisimaal saada liiga võimsaks ja ta võttis üle Saksa Konföderatsiooni ning tegi ühe suure Saksa riigi, mis eksisteerib tänaseni. Ühe suure Saksamaa olemasolu rikkus aga Metternichi tasakaalu ja aitas kaasa Esimese maailmasõja tekkimisele.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Klemens Wenzel, vürst von Metternich?
V: Klemens Wenzel, Prince von Metternich oli Austria poliitik ja diplomaat.
K: Milline oli tema roll Austria välisministrina?
V: Metternich oli Austria välisminister aastatel 1809-1848.
K: Millisest lepingust sai Metternich Austria välja?
V: Metternich tõi Austria välja lepingust Napoleoniga, mis sundis Austriat võitlema Prantsusmaa eest.
K: Mida tegi Metternich, et luua süsteem, mis hoidis rahu Euroopas enamiku järgmise 100 aasta jooksul?
V: Metternich aitas luua Euroopas jõudude tasakaalu, kus ükski riik ei olnud piisavalt tugev, et võita kõiki teisi riike. Ta tegi mõned riigid tugevamaks ja pani mõned riigid kokku, et Prantsusmaa ei mõtleks kaks korda, kas minna sõtta.
Küsimus: Mida kartis Metternich, et Aleksander I Venemaalt saatis vägesid Kreekasse, et kaitsta õigeusklikke kristlasi?
V: Metternich kartis, et kui Osmanite impeerium laguneb, hakkavad Euroopa võimsad riigid oma maa pärast võitlema. Venemaa võib saada liiga suureks ja võimsaks, mis häiriks Metternichi tasakaalu ja alustaks suurt sõda.
Küsimus: Mis oli Metternichi ametist tagandamise tulemus?
V: Pärast Metternichi ametist tagandamist 1848. aasta mässude tõttu õnnestus Otto von Bismarckil Preisimaal võimule saada, võtta üle Saksa Konföderatsioon ja luua suur Saksa riik, mis eksisteerib siiani.
K: Kuidas mõjutas ühe suure Saksamaa loomine Metternichi tasakaalu ja aitas kaasa Esimese maailmasõja algusele?
V: Ühe suure Saksamaa loomine häiris Metternichi tasakaalu ja aitas kaasa Esimese maailmasõja tekkimisele.
Otsige