Viini kongress 1814–1815: Euroopa kaart pärast Napoleoni sõdu

Viini kongress oli Euroopa suurriikide suursaadikute konverents. See toimus Viinis 1. novembrist 1814 kuni 8. juunini 1815. Eesistujaks oli Austria riigimees Klemens Wenzel von Metternich.

Selle eesmärk oli otsustada poliitilise olukorra üle Euroopas pärast Napoleoni lüüasaamist. Täpsemalt öeldes ei toimunud kunagi ühtki "Viini kongressi". Selle asemel toimusid suurriikide mitteametlikel istungitel arutelud.

Kongressi eesmärk oli määrata kindlaks kogu Euroopa kuju pärast Napoleoni sõdu, välja arvatud rahutingimused Prantsusmaaga, mis olid juba otsustatud Pariisi lepinguga, mis oli sõlmitud mõned kuud varem, 30. mail 1814. aastal.

Neli võidukat võimu lootsid prantslasi läbirääkimistest välja jätta, kuid Charles-Maurice de Talleyrand-Périgordil õnnestus läbirääkimiste esimestel nädalatel pääseda "oma sisemiste nõukogude" hulka.

Osalejad ja juhtfiguurid

Kongressil osalesid peamised võimsad monarhid ja nende suursaadikud. Olulisimad tegijad olid Austria esindaja Metternich, Venemaa tsaari Aleksander I esindajad, Suurbritannia välisminister Robert Stewart (Lord Castlereagh) ja Prantsuse diplomaadi Talleyrandi vahendatud esindus. Kuigi Prantsusmaa oli juba kaotaja rollis, suutis Talleyrand saavutada, et Prantsia sai taas võrdsena osaleda Euroopa korra kujundamisel.

Peamised otsused ja Euroopa kaart pärast kongressi

Kongressi otsused põhinesid peamiselt kolmel põhimõttel: legitiimsus (taastada tagasi pööratud või kukutatud valitsejad), tasakaaluvõim (vältida ühe riigi liialt suurt ülemvõimu) ja kompensatsioon (võitjate territoriaalsed hüved). Need põhimõtted mõjutasid Euroopa uut kaart.

• Saksa alad: endine Püha Rooma impeerium ei taastunud; selle asemele loodi 39 Liidust koosnev Saksa Liit (Deutsche Bund) Austria juhtimisel — see oli löökide summa, mis pidas koos väikeriike ja suuremaid hertsogkondi.
• Poola ja Varssavi hertsogiriik: enamiku Varssavi suurhertsogiriigist anti Venemaale; moodustati nii‑öelda Kongressi Poola (Konungriik Polski) — ta oli iseseisvuselt piiratum, kuid formeelselt kuningriik, mille troon kuulus Vene tsaarile.
• Preisi laienemised: Preisi sai kompensatsiooniks Lääne‑Saksamaa aladel (Rheinimaa, osa Westfaalist) ja laiendas oma mõjuvõimu kesk‑Lääne Euroopas.
• Austria võim Itaalias: Austria sai kontrolli Põhja‑Itaalia osade üle (nt Lombardia ja Veneto), mis kindlustas Austria mõjukuse Itaalia poolsaarel.
• Hispaania ja Prantsusmaa piirid: Prantsia piirded viidi osaliselt tagasi 1792. aasta piiride tasemele; Prantsia jäi siiski oluliselt nõrgemaks kui Napoleoni ajal ja pidi maksma reparatsioone.
• Holland ja Belgia: Madalmaad ühendati Ühendatud Madalmaadeks (kuningriik Albertine) — et luua Prantsuse vastu toimiv puhvertsoon — hiljem (1830) tekkis Belgia eraldi riigina.
• Sardiinia (Põhja‑Itaalia): Savoy liit sai Genova vabariigi ja teisi kompensatsioone, mis tugevdas Piemonti‑Sardiinia positsiooni Itaalia ühtsuse kujunemise alguspunktina.
• Šveitsi neutraalsus: Šveitsi neutraalsus tunnistati ja seda hakkasid garantima Euroopa suurvõimud.
• Saared ja kolooniad: Suurbritannia tugevdas oma merelist positsiooni, saades kontrolli strateegiliste saar- ja merealade üle; koloniaalvõimete ümberjaotused jätkusid peamiselt muu maailmas, mitte Euroopa mandril.

Lühiajaline ja pikaajaline mõju

Kongressi tulemusena tekkis nn Concert of Europe — suurvõimude koostöö ja diplomaatiline kord, mis püüdis lahendada vaidlusi läbirääkimiste ja partnerluse teel ning säilitada status quo. See süsteem aitas hoida suhtelist rahu suurvõimude vahel kuni 19. sajandi keskpaiga konfliktideni (nt Krimmi sõda).

Kongressi otsused tagasid ajutise stabiilsuse ja restaureeris paljusid monarhiaid, kuid jätsid lahendamata ka uusi pingeid. Nationalismi ja liberalismi tõus — eriti sakslaste, itaallaste ja poolakate seas — jäi püsima ning 19. sajandi keskpaiga ja lõpu rahvuslikud liikumised näitasid, et Viini süsteem ei lahendanud kõiki pingeid pikas perspektiivis. 1848. aasta revolutsioonid olid osalt vastus nendele jätkuvatele rahulolematustele.

Kokkuvõte

Viini kongress kujundas Euroopat pärast Napoleoni sõdu, püüdes luua tasakaalu ja stabiilsust läbi territoriaalse ümberjaotuse ja diplomaatiliste kokkulepete. Kongress jäi ajalukku nii kui suur diplomaatiline saavutus, mis tõi kaasa pikaajalise rahu perioodi suurriikide vahel, aga samas tekitas tingimused ja vastureaktsioonid, mis hiljem muutsid Euroopa poliitilist maastikku.

Küsimused ja vastused

K: Mis oli Viini kongress?

K: Kes oli Viini kongressi esimees?

K: Mis oli Viini kongressi eesmärk?

K: Kas Viini kongress oli ainult üks?

K: Millega tegeles kongress?

K: Millal otsustati rahutingimused Prantsusmaaga?

K: Kas võidumeelsed jõud lootsid prantslasi läbirääkimistesse kaasata?

Otsing