Mehhiko (hispaania: México; ametlik nimi: Mehhiko Ühendriigid Hispaania: Estados Unidos Mexicanos, listen ) on riik Põhja-Ameerikas. Mehhiko asub Texasest ja teistest Ameerika osariikidest lõuna pool. Guatemala ja Belize asuvad Mehhikost lõuna pool. Mehhiko asub Vaikse ookeani ja Mehhiko lahe vahel.

Mehhikos elavaid või sealt pärit inimesi nimetatakse mehhiklasteks. Enamik mehhiklasi räägib hispaania keelt. On ka mehhiklasi, kes räägivad indiaanlaste keeli, nagu nahuatl, maiad ja zapotekid. Mehhiko pealinn on Mexico City.

Geograafia ja kliima

Mehhiko on väga mitmekesine nii maastiku kui kliima poolest. Riik hõlmab kõrbeid, mäestikke, kõrgplatood (Altiplano), troopilist rannikualad ja Yucatán'i poolsaar. Suured mäeahelikud on Sierra Madre Oriental ja Sierra Madre Occidental. Läänes on pikk Vaikse ookeani rannik, idas Mehhiko lahe ning lõunapoolsed alad on lähedal Kesk-Ameerika vihmametsadele. Kliima ulatub kuivast jahedast kuni troopilise ja niiske ilmastikuni; kõrgemal asuvatel aladel on pigem jahedam ning rannikualadel niiske ja soe.

Rahvastik ja keeled

Mehhiko on rahvaarvult üks suurimaid riike Ladina-Ameerikas — elanike arv on kümnetes miljonites (umbes 120–130 miljonit). Enamiku moodustavad mestod (segu pärisrahvast ja eurooplaste järelkäijatest), lisaks on palju põlisrahvaid ning vähemusi, näiteks afro-mehhiklasi. Kuigi hispaania keel on laialdaselt kasutatav ja riigis peamine suhtluskeel, tunnustab Mehhiko ka mitmekesist keelemaastikku: põhiseadus ja seadused tunnistavad sadu põliskeeli (umbes 60–70 erinevat keelt), näiteks nahuatl, maya keelkond, zapoteki ja teised.

Ajalugu lühidalt

  • Enne hispaanlaste saabumist arenesid Mehhiko aladel mitmed kõrgetes kultuurides: olmekid, maiad, teotihuacanlased, asteegid (Mexica) jt.
  • 1519–1521 vallutasid hispaanlased Hernán Cortési juhtimisel asteegide pealinna Tenochtitlani ja alates sellest ajast kuulus piirkond hispaanlastele kui Uus-Hispaania (Virreinato de la Nueva España).
  • 1821 kuulutas Mehhiko iseseisvuse Hispaaniast. 19. sajand tõi endaga kaasa poliitilisi muutusi, territoriaalseid kaotusi (nt Alaska) ja rahvusvahelisi konflikte, sealhulgas ühendriikidega (Mehhiko-Ameerika sõda 1846–1848).
  • 20. sajandil oli tähtis sündmus Mehhiko revolutsioon (1910–1920), mis muutis oluliselt maa poliitilist ja sotsiaalset maastikku ning viis uute reformideni maaomandi ja tööõiguste vallas.

Valitsemisstruktuur

Mehhiko on föderaalne vabariik, mis koosneb 31 osariigist ja föderaalsest linnast Mexico City. Riigipea on president, kes täidab samaaegselt riigipea ja valitsuse juhi funktsiooni. Valitsemine põhineb kolmel harul: täidesaatev, seadusandlik (kongress koosneb Senatist ja Alamkojast) ning kohtuvõim. Ajalooliselt on poliitika olnud mitmeid perioode monopoolse parteisüsteemi ja seejärel mitmeparteisüsteemi vaheldumisega.

Majandus ja ühendused

Mehhiko on üks suurimaid majandusi Ladina-Ameerikas. Majandus põhineb mitmel sektoril:

  • tööstus ja tootmine (sageli linnapiirkondade lähedal asuvad tootmisettevõtted ehk maquiladora),
  • nafta ja gaas (Oluline roll ekspordis ja riigieelarvele, kuigi tähtsus on viimastel aastatel muutunud),
  • agricultuur ja kalandus,
  • turism — rannikualad, ajaloolised paigad ja kultuuripärand meelitavad miljoneid külastajaid aastas.

Mehhikol on tihedad kaubandusühendused nii Põhja-Ameerikas kui ka mujal maailmas; tähtsaks on USAga toimuv kaubandus ning mitmed vabakaubanduslepingud.

Kultuur ja traditsioonid

Mehhiko kultuur on mitmekihiline, segades põlisrahvaste pärandit ja hispaania kolonialismi jäänuseid. Olulised elemendid:

  • Usuline ja rituaalne elu: katoliku traditsioonid on tugevalt juurdunud, kuid need on sageli segunenud põlisrahvaste tavadega (näiteks Día de los Muertos — surnute päev).
  • Köök: Mehhiko köök on maailmakuulus — taco, mole, tamales, salsad, guacamole jm. 2010. aastal tunnistati Mehhiko köök UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja kuuluvaks.
  • Muusika ja tants: mariachi, norteño, ranchera, son jarocho jt. Muusikaline traditsioon on kultuurilise identiteedi oluline osa.
  • Pühad ja rahvuspäevad: iseseisvuspäev (16. september), revolutsioonipäev ning kohalikud festivalid ja pühitsemised igas regioonis.

Loodus ja elurikkus

Mehhiko on bioloogiliselt väga mitmekesine — seal on palju endeemilisi liike ja erinevaid elupaiku alates kõrbestest kuni vihmametsadeni. Riik teeb pingutusi looduskaitse ja rahvusparkide hoidmiseks, kuid seisab ka keskkonnaprobleemide ees, nagu metsade raadamine, veevarude kasutus ja linnastumine.

Turismi ja vaatamisväärsused

  • Mexico City — suur linn rikkaliku ajaloo ja muuseumidega.
  • Chichén Itzá ja teised maiade linnad Yucatánis.
  • Teotihuacán — suured püramiidid ja arheoloogilised alad.
  • rannakuäärsed kuurordid nagu Cancún, Los Cabos ja Riviera Maya.

Mehhiko on suur ja mitmekesine riik, mille ajalugu, keel ja kultuur peegeldavad sajanditepikkust kokkupuudet põlisrahvaste pärandi ja Euroopa mõjudega. See mitmekesisus teeb Mehhikost nii ajalooliselt huvitava kui ka tänapäeval olulise riigi poliitikas, majanduses ja rahvusvahelises kultuurivahetuses.