Mehhiko

Ajalugu

Enne eurooplaste tulekut eksisteeris Mehhikos palju indiaanlaste kultuure. Varaseim neist oli lõunaosas asuv olmeekide kultuur. Olmeekid on kuulsad oma suurte kivist peade poolest, mida nad valmistasid. Yucatáni poolsaarel elasid maiad. Maiad elasid linnariikides, mida valitsesid kuningad. Maiad olid kõige võimsamad aastatel 200-900 pKr. Teine võimas impeerium kuulus Teotihuacanile. Teotihuacan oli väga suur linn, üks suurimaid sel ajal. Pärast Teotihuacani allakäiku said võimsaks toltekid. Tolteekide valmistatud esemeid on leitud USA lõunaosadest kuni Costa Ricani. Kuulus talteegi jumal on Quetzalcoatl. Ka toltekide kultuur taandus ja selle järglaseks said asteegid. Asteegid nimetasid oma impeeriumi Mehhikoks. Kuulus asteekide kuningas oli Moctezuma II.

1519. aastal saabus Mehhikosse hispaania maadeuurija Hernán Cortés. Asteegid arvasid, et ta on tagasi tulnud Quetzalcoatl, mistõttu nad ei tahtnud tema vastu võidelda. Cortes liitis end asteekide vaenlastega. Aastal 1521 vallutasid nad asteekide pealinna Tenochtitlani. Asteekide impeeriumist sai Hispaania osa. Seda nimetati Uus-Hispaania.

1810. aastal alustas Mehhiko preester Miguel Hidalgo Mehhiko iseseisvussõda. Aastal 1821 taganesid hispaanlased lõpuks ja Mehhiko sai iseseisvaks. Sõltumatu Mehhiko esimene juht oli Agustin de Iturbide. Ta rajas Esimese Mehhiko impeeriumi ja sai keisriks. Kuid mehhiklased ei olnud temaga rahul ja 1823. aastal sai riigist vabariik.

Üks mees, kes oli 19. sajandi alguses Mehhikos väga tähtis, oli Antonio López de Santa Anna. Ta oli Mehhiko president 11 korda. Kui temast sai diktaator, kuulutas Texas end iseseisvaks (1836). Alamo lahing oli osa sellest Texase revolutsioonist. Aastatel 1846-1848 oli Mehhiko ja Ameerika Ühendriikide vahel sõda. Selles sõjas kaotas Mehhiko oma suured põhjapoolsed alad, millest said Edela-Ameerika Ühendriigid. Pärast seda sõda saadeti Santa Anna ära Venezuelasse.

Aastatel 1858-1861 toimus taas sõda liberaalide ja konservatiivide vahel. Liberaalne Benito Juárez võitis sõja ja sai seejärel presidendiks. Juárez jäi presidendiks, kuni Prantsusmaa tungis Mehhikosse ja tegi Maximilian Habsburgidest Teise Mehhiko keisri. Kuid Maximilian oli väga ebapopulaarne. Pärast uut sõda hukati ta 1867. aastal ja Juarez sai taas presidendiks.

Konservatiivid arvasid, et Juarezil oli liiga palju võimu. Aastal 1876 tagandasid nad ta ja tegid presidendiks Porfirio Díaz'i, kes oli võitnud lahingu prantslaste vastu. Porfirio Díaz tegi riigi jõukamaks, kuid vaesed inimesed muutusid vaesemaks. Franciso I. Madero alustas 1910. aastal Mehhiko revolutsiooni.

Järgmised 10 aastat valitses riigis kaos. Oli palju presidente, kes valitsesid lühikest aega ja kõikvõimalikud inimesed võitlesid üksteise vastu. Selle perioodi kuulsad inimesed on Emiliano Zapata, Pancho Villa ja Francisco I. Madero. Kui Álvaro Obregón 1920. aastal presidendiks sai, rahunesid võitlused.

1929. aastal asutas president Plutarco Elías Calles Mehhiko Rahvusliku Mehhiko Partei (PNM). Hiljem nimetati partei ümber Institutsionaalseks revolutsiooniliseks erakonnaks, PRI. Partei valitses väga pikka aega. Enamik PRI presidente ei olnud populaarsed, öeldi, et nad olid presidendid ainult selleks, et ise rikkamaks saada. Erandiks oli president Lázaro Cárdenas. Ta oli president aastatel 1934-1940.

Mitme aastakümne möödudes muutus üha rohkem inimesi PRIga rahulolematuks. 1968. aastal tulistasid julgeolekujõud meeleavaldajate pihta, see põhjustas mitusada surmajuhtumit ja sai tuntuks Tlatelolco veresauna nime all. Teine ülestõus toimus 1994. aastal, kui Zapatistad mässasid Chiapase provintsis.

Peamiselt valimiskastipettuste abil õnnestus PRI-l jääda võimule kuni 2000. aastani, mil presidendiks valiti Vicente Fox Rahvuslikust Tegevusparteist (PAN). Kokku valitses PRI Mehhikot 71 aastat.

Poliitika

Mehhiko on põhiseaduslik föderaalne demokraatia, mida juhib president. President valitakse iga 6 aasta järel. Praegune president on Andrés Manuel López Obrador. Parlament koosneb senatist ja saadikute kojast.

Ühendriigid

Geograafia

Mehhiko asub Põhja-Ameerika lõunaosas. See on ligikaudu kolmnurga kujuline. Mehhiko on loodest kagusse üle 3000 km pikk. Mehhiko asub kahe suure mere vahel: Vaikne ookean läänes ning Mehhiko laht ja Kariibi meri idas. Mehhikos on kaks suurt poolsaart. Baja California loodes ja Yucatán kagus. Kesk- ja Lääne-Mehhikos asuvad Sierra Madre mäed. Sierra Madre mäestikus asub Pico de Orizaba, Mehhiko kõrgeim mägi. Kesk-Mehhikos on ka mõned vulkaanid nagu Popocatépetl ja Iztaccíhuatl. Pico de Orizaba on samuti vulkaan. Mehhiko põhjaosas asuvad kõrbed. Lõunaosas on troopilised vihmametsad. Mõned Mehhiko jõed on Río Bravo (USAs tuntud kui Rio Grande), Río Balsas, Río Pánuco ja Río Yaqui.

·         Mehhiko maastikud

Inimesed

Mehhiko on maailma kõige suurema rahvaarvuga hispaaniakeelne riik. Samuti on see Ladina-Ameerika suuruselt teine riik (pärast Brasiiliat). 60 % mehhiklastest on põlisameeriklaste ja eurooplaste esivanemad; neid nimetatakse mestizodeks. Peaaegu 30% mehhiklastest on puhtalt indiaanlased ja 10% eurooplased. Enamik mehhiklasi (90%) räägib hispaania keelt. 10% mehhiklastest räägib mõnda indiaanlaste keelt, näiteks asteekide, maiade või zapotekide keelt (nahuatl). Enamik inimesi Mehhikos on roomakatoliiklased (89%) ja 6% on protestantideks.

Seotud lehekülg

Põhja-Ameerika