Chiapase osariik
Chiapas on Mehhiko kõige lõunapoolsem osariik. See asub riigi kaguosas. Chiapas piirneb põhjas Tabasco osariigiga, loodes Veracruzi osariigiga ja läänes Oaxaca osariigiga. Idas piirneb Chiapas Guatemalaga ja lõunas Vaikse ookeaniga.
Chiapase pindala on 28 528 ruutmiili (73 890 km2). 2005. aasta rahvaloenduse andmetel elas seal 4 293 459 inimest.
Üldiselt on Chiapas niiske, troopiline ilm. Põhjaosas, Tabascoga piirnevas piirkonnas, Teapa lähedal, võib sademete hulk olla üle 3000 mm aastas. Varem oli selle piirkonna looduslikuks taimestikuks alvarid, kõrged mitmeaastased vihmametsad, kuid see taimestik on peaaegu täielikult hävitatud, et teha ruumi põllumajandusele ja karjakasvatusele. Sademete hulk väheneb Vaikse ookeani poole liikudes, kuid on siiski piisavalt suur, et Tapachula lähedal saaks kasvatada banaane ja paljusid teisi troopilisi põllukultuure. Mitmel paralleelsel "sierral" ehk Chiapase keskosas kulgeval mäeahelikul võib kliima olla üsna mõõdukas ja udune. See võimaldab arendada pilvemetsasid, nagu Reserva de la Biosfera el Triunfo, kus elavad käputäis kvetsaale ja sarvikoguradasid.
Riigi pealinn on Tuxtla Gutiérrez. Teised Chiapase linnad ja asulad on San Cristóbal de las Casas, Comitán ja Tapachula. Chiapas on ka Palenque'i, Yaxchilani, Bonampaki, Chinkultici ja Tonina iidsete maiade varemed.
Enamik Chiapase elanikest on vaesed väikepõllumehed. Umbes veerand elanikkonnast on täielikult või valdavalt maiade päritolu ning maapiirkondades ei räägi paljud neist hispaania keelt. Osariigis on Mehhiko kõrgeim alatoitumuse määr. Hinnanguliselt kannatab üle 40% elanikkonnast.
Teised sotsiaalsed probleemid on seotud Kesk-Ameerika jõukude, nn Marade, kasvava kohalolekuga ja ebaseadusliku sisserändega Kesk-Ameerikast üldiselt. See ränne on enamasti suunatud Ameerika Ühendriikidesse, kuid see muudab kohaliku vaesuse veelgi hullemaks. Paljudel juhtudel esineb neid sisserändajaid puudutavaid kuritarvitusi ja inimõiguste rikkumisi.
1994. aastal puhkes vägivald Mehhiko valitsuse ja Zapatistliku Rahvusliku Vabastamise Armee (EZLN või Zapatistad) vahel. Tänapäeval on EZLN (Ejército Zapatista de Liberación Nacional, mis on nimetatud Emiliano Zapata auks) keeldunud jõu kasutamisest ja soovib, et teda tunnustataks vaeste häälega. Praegu on 32 "mässulistest autonoomset zapatistlikku omavalitsust" (iseseisvad zapatistlikud kogukonnad, hispaania keeles MAREZ), mida EZLN kontrollib Chiapas'is: nende kogukondade näited on Ocosingo ja Las Margaritas.
Küsimused ja vastused
K: Milline on Mehhiko kõige lõunapoolsem osariik?
V: Mehhiko kõige lõunapoolsem osariik on Chiapas.
K: Millised osariigid piirnevad Chiapasega?
V: Chiapas piirneb põhjas Tabasco osariigiga, loodes Veracruzi osariigiga ja läänes Oaxaca osariigiga. Idas piirneb ta Guatemalaga ja lõunas piirneb ta Vaikse ookeaniga.
K: Kui suur on Chiapase pindala?
V: Chiapase pindala on 28 528 ruutmiili (73 890 km2).
K: Milline on Chiapase ilm üldiselt?
V: Chiapas on üldiselt niiske, troopiline kliima.
K: Mida leidus kunagi põhjapoolsetel aladel Teapa lähedal?
V: Teapa lähedal asuvatel põhjapoolsetel aladel oli kunagi alvarite kõrghaljastusega mitmeaastane vihmamets, mis on nüüdseks põllumajanduse ja karjakasvatuse eesmärgil hävitatud.
K: Nimetage mõned Chiapas'is asuvad linnad.
V: Mõned Chiapas'is asuvad linnad on Tuxtla Gutiérrez, San Cristóbal de las Casas, Comitán ja Tapachula.
K: Milliseid sotsiaalseid probleeme esineb Chiapas'is?
V: Chiapase sotsiaalsete probleemide hulka kuuluvad kõrge alatoitumuse määr, mis mõjutab hinnanguliselt üle 40% elanikkonnast, samuti Kesk-Ameerika jõukude (Marras) kasvav kohalolek ja ebaseaduslik sisseränne Kesk-Ameerikast, mis halvendab kohalikku vaesust sisserändajate vastu suunatud inimõiguste rikkumiste tõttu.
