Chiapas — Mehhiko lõunapoolseim osariik: geograafia ja kultuur

Avasta Chiapas — Mehhiko lõunapoolseim osariik: dramaatiline geograafia, iidne maiade pärand, pilvemetsad, elav kultuur ja tänapäeva sotsiaalsed väljakutsed.

Chiapas on Mehhiko kõige lõunapoolsem osariik. See asub riigi kaguosas. Chiapas piirneb põhjas Tabasco osariigiga, loodes Veracruzi osariigiga ja läänes Oaxaca osariigiga. Idas piirneb Chiapas Guatemalaga ja lõunas Vaikse ookeaniga.

Chiapase pindala on 28 528 ruutmiili (73 890 km2). 2005. aasta rahvaloenduse andmetel elas seal 4 293 459 inimest.

Üldiselt on Chiapas niiske, troopiline ilm. Põhjaosas, Tabascoga piirnevas piirkonnas, Teapa lähedal, võib sademete hulk olla üle 3000 mm aastas. Varem oli selle piirkonna looduslikuks taimestikuks alvarid, kõrged mitmeaastased vihmametsad, kuid see taimestik on peaaegu täielikult hävitatud, et teha ruumi põllumajandusele ja karjakasvatusele. Sademete hulk väheneb Vaikse ookeani poole liikudes, kuid on siiski piisavalt suur, et Tapachula lähedal saaks kasvatada banaane ja paljusid teisi troopilisi põllukultuure. Mitmel paralleelsel "sierral" ehk Chiapase keskosas kulgeval mäeahelikul võib kliima olla üsna mõõdukas ja udune. See võimaldab arendada pilvemetsasid, nagu Reserva de la Biosfera el Triunfo, kus elavad käputäis kvetsaale ja sarvikoguradasid.

Riigi pealinn on Tuxtla Gutiérrez. Teised Chiapase linnad ja asulad on San Cristóbal de las Casas, Comitán ja Tapachula. Chiapas on ka Palenque'i, Yaxchilani, Bonampaki, Chinkultici ja Tonina iidsete maiade varemed.

Enamik Chiapase elanikest on vaesed väikepõllumehed. Umbes veerand elanikkonnast on täielikult või valdavalt maiade päritolu ning maapiirkondades ei räägi paljud neist hispaania keelt. Osariigis on Mehhiko kõrgeim alatoitumuse määr. Hinnanguliselt kannatab üle 40% elanikkonnast.

Teised sotsiaalsed probleemid on seotud Kesk-Ameerika jõukude, nn Marade, kasvava kohalolekuga ja ebaseadusliku sisserändega Kesk-Ameerikast üldiselt. See ränne on enamasti suunatud Ameerika Ühendriikidesse, kuid see muudab kohaliku vaesuse veelgi hullemaks. Paljudel juhtudel esineb neid sisserändajaid puudutavaid kuritarvitusi ja inimõiguste rikkumisi.

1994. aastal puhkes vägivald Mehhiko valitsuse ja Zapatistliku Rahvusliku Vabastamise Armee (EZLN või Zapatistad) vahel. Tänapäeval on EZLN (Ejército Zapatista de Liberación Nacional, mis on nimetatud Emiliano Zapata auks) keeldunud jõu kasutamisest ja soovib, et teda tunnustataks vaeste häälega. Praegu on 32 "mässulistest autonoomset zapatistlikku omavalitsust" (iseseisvad zapatistlikud kogukonnad, hispaania keeles MAREZ), mida EZLN kontrollib Chiapas'is: nende kogukondade näited on Ocosingo ja Las Margaritas.

Geograafia ja loodusmaastikud

Chiapas'is kohtuvad mitmed maastikuliigid: troopilised rannikualad, madalikud mangroovid, ulatuslikud vihmametsad (sealhulgas Selva Lacandona ehk Lacandoni džungel), kõrged mäeahelikud ja viljakad orud. Mäestikus paistab silma Sierra Madre de Chiapas, mille rannikualadel asuvad lamedamad Vaikse ookeani rannikuplatood. Suurimad jõed, näiteks Grijalva ja Usumacinta, on olulised nii transpordi kui ka hüdroenergeetika jaoks ning on kujundanud sügavaid kanjoneid, näiteks kuulus Sumidero kanjon.

Kliima ja elurikkus

Chiapas on loodusrikkuse poolest üks Mehhiko mitmekesisemaid osariike. Seal esinevad:

• troopilised vihmametsad ja mangroovid rannikualadel;
• pilvemetsad ja temperatuursemad metsad kõrgemates piirkondades (nt Reserva de la Biosfera el Triunfo);
• õhuke kõrbenud ja poolkõrbenud tase puudub — siiski on sademeid ja niiskust ning kliima varieerub oluliselt kõrguse järgi.

Ökosüsteeme ähvardavad metsade raadamine (põllumajanduse ja karjakasvatuse laiendamise tõttu), ebaseaduslik lageraie ja infrastruktuuri arendused. Samas leidub Chiapas'is mitu kaitseala ja biosfääri reservaati, mis püüavad säilitada haruldasi liike ja elupaiku.

Ajalugu

Chiapas'il on pikk ajalugu, mis hõlmab iidset maiade tsivilisatsiooni, mille olulised jäänused on nähtavad kohtades nagu Palenque'i, Bonampak ja maiade teised linnused. Hispaanlaste saabumine 16. sajandil muutis piirkonna poliitilist ja sotsiaalset korraldust: algas koloniaalne maaomandus ja indígenas'te rõhumine. 19. ja 20. sajandil toimusid maareformid ja rahutused, mis lõid aluse hilisematele vaidlustele maaõiguste ning põlisrahvaste õiguste üle.

Rahvastik ja kultuur

Chiapase kultuur on väga mitmekesine tänu suurele hulga põlisrahvaste kogukondade olemasolule. Peamised keeled, mida räägitakse peale hispaania keele, on mitmed maiakeelsed keeled nagu tzeltal, tzotzil, ch’ol, tojolabal ja mam. Paljudel maapiirkondade elanikel on tugevad traditsioonilised käsitööoskused — tekstiilitööd, keraamika ja puunikerdus — ning rikkalikud pidustuste ja usuliste kombestike vormid, mis seovad katoliiklikke ja prehispaanilisi elemente.

Majandus ja elatusallikad

Suur osa elanikkonnast elatub väikesemahulisest põllumajandusest. Olulised põllukultuurid on mais (maize), kohv, kakao ja troopilised viljad nagu banaanid (eriti Tapachula piirkonnas). Chiapas on ajalooliselt olnud oluline kohvi- ja kakao tootja, kuid tootmise tingimused on tihti keerulised väiketalunike vaesuse ja hinnakõikumiste tõttu. Karjakasvatus ja metsade raadamine laiendatud põllumajanduse tarbeks on samuti tavalised praksised, mis mõjutavad keskkonda.

Sotsiaalsed probleemid ja inimõigused

Osariigi sotsiaalsed probleemid on mitmekihilised:

• vaesus ja alatoitumus — osariikil on kõrged näitajad alatoitumuse ja sotsiaalse ebavõrdsuse kohta;
• piiratud ligipääs haridusele ja tervishoiule maapiirkondades;
• põlisrahvaste kultuuriline marginaliseeritus ja keelelised takistused;
• probleemid, mis on seotud Kesk-Ameerikast tuleva ebaseadusliku rändega ja sellega kaasnevate kuritegude ning inimõiguste rikkumistega.

1994. aasta ülestõus tõstatas laialdase tähelepanu Chiapase maareformi- ja inimõiguste probleemidele. Kuigi lahingutegevus on enamasti vaibunud, jäävad paljud alalised struktuursed probleemid lahendamata ning zapatistlik liikumine on pööranud rahvusvahelist pilku piirkonna poliitikale ja põlisrahvaste õigustele.

Kaitsealad ja turism

Chiapas'is on mitmeid olulisi looduskaitsealasid ja arheoloogilisi sihtkohti, mis meelitavad nii kohalikke kui rahvusvahelisi turiste. Peamised vaatamisväärsused ja tegevused hõlmavad:

• muistsete maiade linnuste külastamine (Palenque'i, Bonampak, maiade müstilised paigad);
• San Cristóbal de las Casas’i ajalooline keskus ja lähikonna põlisrahvaste turud;
• ekoturism ja looduskaitsealade külastamine (nt Reserva de la Biosfera el Triunfo, Montes Azules);
• Sumidero kanjoni paadisõidud ja linnuvaatlus ning džunglimatk Selva Lacandona aladel.

Turism võib pakkuda sissetulekut, kuid selle kestlikkus sõltub sellest, kuidas suudetakse kaitsta loodust ja kaasata kohalikke kogukondi otsustusprotsessidesse.

Kokkuvõte

Chiapas on geograafiliselt ja kultuuriliselt mitmekesine osariik, kus kohtuvad iidne pärand ja tänapäevased sotsiaalsed probleemid. Seal on nii erakordset loodust ja ajaloolisi paiku kui ka püsivaid väljakutseid — vaesus, alatoitumus, maareformi küsimused ja keskkonnariskid. Paljudele kohalikele kogukondadele on oluline säilitada oma kultuur ja maaõigus; samal ajal pakub Chiapas külastajatele rikkalikku ja mitmekesist kogemust nii looduses kui ka kultuuris.

Küsimused ja vastused

K: Milline on Mehhiko kõige lõunapoolsem osariik?

K: Millised osariigid piirnevad Chiapasega?

K: Kui suur on Chiapase pindala?

K: Milline on Chiapase ilm üldiselt?

K: Mida leidus kunagi põhjapoolsetel aladel Teapa lähedal?

K: Milliseid sotsiaalseid probleeme esineb Chiapas'is?

Otsing