Maiad: Kesk-Ameerika tsivilisatsioon — ajalugu, kultuur ja pärand
[[Faili:Mayamap.png|right|250px|thumb|Meso-Ameerikas]] Maiad on Kesk‑Ameerikas ja Põhja‑Lõuna‑Mehhikos elanud põlisrahvad, kellelt pärineb üks kõrgete kultuuriliste saavutustega eelkolumbaaegne tsivilisatsioon. Maiade järeltulijad elavad sellel alal ka tänapäeval ning säilitavad paljusid vanu keeli, traditsioone ja uskumusi.
Ajalooline ülevaade
Maiade kultuuri algus ulatub tagasi mitme tuhande aasta taha. Esimesed püsiasustused ja arenenumad külad tekkisid juba u. 4000 aastat tagasi, umbes 2000 eKr. Aja jooksul arenes piirkonnas keeruline ühiskondlik struktuur: talupidamine, linnastumine, religioossed keskused ja kunstiline tegevus. Esimesed tõelised linnad hakkasid kujunema eelklassikalise perioodi jooksul, umbes 750 eKr ja hiljem.
Põllumajandus ja igapäevaelu
Maiade majandus põhines põllumajandusel. Peamised kasvatatavad toiduained olid põhitoiduaineid moodustanud kultuurid, eelkõige mais, aga ka oad, kõrvitsad ja tšillipipar. Mais oli keskne nii toidus kui ka religioosses sümboolikas. Lisaks põllumajandusele elasid maiade kogukonnad ka käsitööst, metsast ja kauplemisest.
Kultuur, kunst ja ehitus
Maiade arhitektuur ja kunst on tuntud oma keerukuse ja mitmekesisuse poolest. Nad ehitasid suuri templipüramiide, paleesid, astroloogilisi vaatluskohtasid, kivist stelaesid ja pallimänge teenivaid areene. Linnaehitus ja kunstikombed varieerusid piirkonniti, mis peegeldab nii kohalikku loomet kui ka tihedat kaubavahetust teiste Kesk‑Ameerika rahvastega.
Kirjasüsteem, matemaatika ja astronoomia
Maiadel oli arenenud kirjakeel — hieroglüüfidena kirjutatud tekstid, mida graveeriti kivile, maaliti barjääridele ja kirjutati koorepärgamentidele. Nad kasutasid keerukat numbrite süsteemi, mis sisaldas ka nulli mõistet, ning vigesimaalset (kahekümnepõhist) numbriloogikat. Maiade teadlased ja preestrid uurisid tähti ja planeete, mis aitas neil koostada täpseid ajasüsteeme ja kalendreid (näiteks Tzolk'in ja Haab' ning Long Count), mida kasutati nii religioossetel kui ka maaelu juhtimise eesmärkidel.
Kõrgperiood ja tsivilisatsiooni levik
Maiade tsivilisatsioon jõudis oma tipu klassikalises perioodis (u. 3.–9. sajand pKr), mil tekkisid suured keskused nagu Tikal, Palenque, Copán ja teised. Maiade kultuur levis laialdaselt alal, mis hõlmas suurt osa tänapäevasest Mehhikost kuni Hondurase, Guatemala ja Põhja‑El Salvadorini. Mõnede hinnangute järgi võis inimeste arv tsivilisatsiooni laialdasel kõrgajal ulatuda mitme miljoni inimeseni.
Langus ja vallutused
9. sajandi paiku algas paljudes klassikalistes keskustes järkjärguline langus: linnad jäid osaliselt mahajäetuks ning elanike arv vähenes. Selle põhjuseid peetakse mitmepalgelisteks — keskkonnamuutused, põllumajanduslik ränk koormus, konfliktid, poliitilised paindumused ja majanduslikud probleemid võisid kõik kaasa aidata. Hiljem, 15. sajandil saabusid konkistadoorid, kes vallutasid lõpuks suurt osa Kesk‑Ameerikast. Hispaanlaste vallutused mõjutasid oluliselt maiade elu ja kultuuri, kui Euroopa haigused, sõjad ja koloniseerimine muutsid regionaalset tasakaalu ning integreerisid ala 16. sajandi jooksul laiemasse euroopalikku võrgustikku (Kesk‑Ameerika koloniseerimine).
Religioon ja rituaalid
Maiade maailmavaade oli tugevasti religioosne: paljud tegevused — põllumajandus, poliitika ja erakultuur — sidusid jumaluste ja kosmosega. Religioon hõlmas loomulikku maailma, astronoomiat, jumalusi ja esivanemate kummardamist; rituaalide seas olid templite ehitamine, ohverdused ja ballimängud, millel oli nii meelelahutuslik kui ka sümboolne tähendus.
Pärand ja tänapäev
Kuigi paljud klassikalised linnad jäid mahajäetuks, elas ja elab maiade kultuur edasi läbi keelte, kommetega ning käsitöö‑ ja kunstilise traditsiooni. Tänapäeval elavad maiad endiselt paljudes samades regioonides ja hoiavad elus mitmeid vanu tavasid. Maiade keeled on endiselt kasutuses — neid on mitu rühma ja üks tuntud näide on achi keel. Oluline kultuuriline pärand on ka etendus Rabinal Achi, mis peegeldab muinasjutte, ajalugu ja religioosseid motiive.
Arheoloogia ja kaitse
Arheoloogilised väljakaevamised on viimastel sajanditel aidanud mõista maiade ühiskonna keerukust: tekstide tõlgendamine, ehitiste rekonstrueerimine ja taime‑ ning loomajäänuste uuringud on avardanud pilti majanduslikest ja religioossetest seostest. Paljud maiade paigad on saanud UNESCO maailmapärandi nimistusse, neid külastatakse turismi ja teadusuuringute eesmärgil ning püütakse säilitada nii materiaalseid kui ka immateriaalseid pärandeid järgnevatele põlvedele.
Maiade pärand on mitmekihiline — see hõlmab nii grandioosseid kivirajatisi ja keerukaid teaduslikke teadmisi kui ka tänapäevaste maiade kogukondade elavaid keeli ja traditsioone. Uurimine ja koostöö kohalike kogukondadega aitab säilitada ning paremini mõista seda olulist osa inimkonna ajaloost.
Maya mask. Stukkfriis Aceresist, Campeche. Varaklassikaline periood ~250-600 pKr.
Asukoht
Maiade tsivilisatsiooni rahvas elas kolmes erinevas piirkonnas: lõunapoolses maiade kõrgustikus, keskosas asuvas madalikulises piirkonnas ja põhjapoolses madalikulises piirkonnas. Neil oli palju erinevaid maa-alasid, sealhulgas mäed ja kuivad tasandikud. Mereäärsetel madalatel tasandikel elavaid inimesi mõjutasid Kariibi mere orkaanid ja troopilised tormid.
See piirkond hõlmas seda, mida me praegu nimetame Lõuna-Mehhiko osariikideks Chiapas ja Tabasco ning Yucatáni poolsaare osariigid Quintana Roo, Campeche ja Yucatán. Samuti hõlmasid need alad, mida me praegu nimetame Guatemalaks, Belize'iks, El Salvadoriks ja Lääne-Honduraseks.
Ajalugu
Klassikalisele perioodile eelnev periood
Esimesed maiade asulad tekkisid umbes 1800 eKr. Nad elasid Soconusco piirkonnas, mis praegu asub Mehhikos Chiapase osariigis, Vaikse ookeani ääres. Seda nimetatakse maiade ajaloos "varaseks eelklassiliseks perioodiks". Kesk-Ameerika inimesed olid nomaadid, kes rändasid ühest kohast teise, et leida toitu ja peavarju. Umbes sel ajal hakkasid nad elama asuma. nad hakkasid loomi pidama ning valmistama keraamikat ja väikseid savist figuure. Nad matsid oma surnuid lihtsatesse hauaküngastesse. Hiljem hakkasid nad neid künkaid tegema astmepüramiididena.
Sel ajal oli ka teisi inimesi, eriti põhjas. Olmeekide, mixe-zoekide ja zapoteekide tsivilisatsioonid elasid peamiselt piirkonnas, mida me praegu nimetame Oaxacaks. Me ei tea täpselt, kus olid maiade tsivilisatsiooni piirid. Paljud kõige olulisemad varajased kirjapanekud ja ehitised ilmusid põhjas, seega mõjutasid need kultuurid tõenäoliselt maiade tsivilisatsiooni.
Klassikaline periood
Umbes 250. aastast kuni 909. aastani ehitas maiade tsivilisatsioon palju monumente ja linnu ning valmistas palju olulisi nikerdusi. "Lõunapoolsed madalikud" olid tol ajal oluline koht. Maiade tsivilisatsioon tegi seal palju avastusi kunsti ja mõtlemise kohta.
Sarnaselt Vana-Kreekale koosnes nende tsivilisatsioon arvukatest linnadest, mis kõik toimisid erinevalt. Inimesed kogunesid nende linnade ümber, et tegeleda põllumajandusega. Tuntud linnad olid Tikal, Palenque, Copán ja Calakmul. Vähem tuntud linnad olid muu hulgas Dos Pilas, Uaxactun, Altun Ha ja Bonampak. Üldiselt teame lõunapoolsete linnade asukohast rohkem kui põhjapoolsete linnade asukohast. Mõned põhjapoolsed linnad, millest me teame, olid Oxkintok, Chunchucmil ja Uxmal.
Nende kõige kuulsamad mälestusmärgid on püramiidid, mida nad ehitasid oma religioossete keskuste osana, ja paleed. Cancuéni palee on suurim meile teadaolev palee maiade piirkonnas. Maiad valmistasid ka nikerdatud kiviplaate, mida nad nimetasid tetuniks ehk "puukivideks". Need tahvlid kujutavad valitsejaid koos hieroglüüfidega, mis kirjeldavad nende perekonda, sõjalisi võite ja muid asju, mida nad hästi tegid.
Kaubandus teiste tsivilisatsioonidega
Maiadel olid kaubateed, mis kulgesid pikkade vahemaade taha. Nad kauplesid paljude teiste Mesoameerika kultuuridega, näiteks Teotihuacani, zapotekide ja teiste rühmadega Kesk- ja Mehhiko lahe ääres. Nad kauplesid ka kaugemal asuvate rühmadega. Näiteks inimesed, kes uurivad maiade tsivilisatsiooni, leidsid Chichen Itza pühast kaevust Panamast pärit kulda.
Mõned olulised asjad, millega nad kauplesid, olid kakao, sool, merekarbid, jade ja obsidiaan.
Palenque'i varemed
Äkiline kokkuvarisemine
Ajavahemikul 900 ja 1000 pKr tekkisid lõunapoolsete madalate alade linnades üha enam probleeme, kuni kõik inimesed lahkusid. Sealne maiade tsivilisatsioon lõpetas suurte monumentide ja nikerduste valmistamise. Inimesed, kes uurivad maiade tsivilisatsiooni, ei ole kindlad, miks see juhtus. Neil on palju erinevaid ideid - mõned arvavad, et toimus suur keskkonnakatastroof või et paljudele inimestele mõjus mingi haigus või et inimesi oli lihtsalt liiga palju, kui palju toitu suudeti kasvatada.
Klassikajärgne periood ja allakäik
Põhjas jätkas maiade tsivilisatsioon oma tegevust. Teised kultuurid hakkasid maiade kultuuriga palju rohkem segunema. Mõned tähtsad paigad sel ajal olid Chichen Itza, Uxmal, Edzná ja Coba. Mingil hetkel Chicheni ja Uxmali üle valitsenud perekonnad nõrgenesid ja Mayapani linna valitsejad valitsesid kogu Yucatáni poolsaare maiade tsivilisatsiooni, kuni 1450. aastal toimus ülestõus. Pärast ülestõusu lagunes kogu piirkond eri linnadeks, kes võitlesid üksteise vastu, kuni Hispaania vallutas Yucatáni.
Itza Maya, Ko'woj ja Yalaini rühmad praeguse Guatamela ümbruses olid endiselt olemas, kuid neid ei olnud väga palju. Aastaks 1520 olid nad end taas üles ehitanud ja hakkasid linnu rajama. Itza pealinn oli Tayasal (tuntud ka kui Noh Petén), ja inimesed, kes uurivad maiade tsivilisatsiooni, arvavad, et sellest linnast on jäänud alles tänapäeva Floresi linna all Guatemalas Petén Itzá järve ääres. Ko'woji pealinn oli Zacpetenis. Mõned maiade kultuurid elasid endiselt lõunapoolsetel kõrgustikel.
Quiché kuningriik on andnud kõige kuulsama maiade teose, Popol Vuhi. Selles räägitakse maailma loomisest, maiade jumalatest ja jumalannadest, sellest, kuidas inimesed ja loomad loodi ja miks Quiché kuningriik oli maiade tsivilisatsiooni parim.
Hispaanlased hakkasid vallutama maiade maid. Selle lõpetamine võttis neil kaua aega (170 aastat), sest maiadel ei olnud pealinna ja igas linnas oli erinev kultuur. Viimastes maiade linnades, Itza linnas Tayasalis ja Ko'woj linnas Zacpetenis, elasid inimesed veel hilja 17. sajandil. Lõplikult vallutati need 1697. aastal.
Kesk-Ameerikas elab veel umbes 6 miljonit maiat.
Küsimused ja vastused
K: Mis on maiade tsivilisatsioon?
V: Maiade tsivilisatsioon oli keerukas ühiskond, mis elas Kesk-Ameerikas, Mehhiko keskosas kuni Hondurase, Guatemala ja El Salvadori põhjaosas. See eksisteeris üle 4000 aasta ja hinnanguliselt elas seal oma kõrghetkel vähemalt kümme miljonit inimest.
K: Mida maiad sõid?
V: Maiade põhitoiduks olid mais, oad, kõrvitsad ja tšillipipar. Nad kauplesid ka teiste Ameerikas elavate inimestega erinevate toiduainetega.
K: Millal tekkisid esimesed maiade linnad?
V: Esimesed maiade linnad tekkisid umbes 750 eKr.
K: Millist keelt nad kasutasid?
V: Maiad kasutasid kirjakeelt ja numbrite süsteemi. Nad rääkisid ka mitmeid erinevaid maiade keeli, sealhulgas ühte, mida nimetatakse achi keeleks.
K: Kuidas aitasid nende preestrid neil kalendreid koostada?
V: Nende preestrid uurisid tähti ja planeete, mis aitasid neil kalendreid koostada.
K: Millal oli maiade tsivilisatsiooni tippaeg?
V: Maiade tsivilisatsiooni tippaeg oli vahemikus 420 ja 900 pKr.
K: Kuidas on nende kultuur tänapäeval säilinud?
V: Kuigi nad vallutati 15. sajandil konquistadooride poolt, elab osa algsetest maiadest tänapäevalgi neis piirkondades ja hoiab vanu traditsioone elus kunstivormide kaudu, nagu Rabinal Achi mäng, mida peetakse oluliseks tänapäevani.
