[[Faili:Mayamap.png|right|250px|thumb|Meso-Ameerikas]] Maiad on Kesk‑Ameerikas ja Põhja‑Lõuna‑Mehhikos elanud põlisrahvad, kellelt pärineb üks kõrgete kultuuriliste saavutustega eelkolumbaaegne tsivilisatsioon. Maiade järeltulijad elavad sellel alal ka tänapäeval ning säilitavad paljusid vanu keeli, traditsioone ja uskumusi.

Ajalooline ülevaade

Maiade kultuuri algus ulatub tagasi mitme tuhande aasta taha. Esimesed püsiasustused ja arenenumad külad tekkisid juba u. 4000 aastat tagasi, umbes 2000 eKr. Aja jooksul arenes piirkonnas keeruline ühiskondlik struktuur: talupidamine, linnastumine, religioossed keskused ja kunstiline tegevus. Esimesed tõelised linnad hakkasid kujunema eelklassikalise perioodi jooksul, umbes 750 eKr ja hiljem.

Põllumajandus ja igapäevaelu

Maiade majandus põhines põllumajandusel. Peamised kasvatatavad toiduained olid põhitoiduaineid moodustanud kultuurid, eelkõige mais, aga ka oad, kõrvitsad ja tšillipipar. Mais oli keskne nii toidus kui ka religioosses sümboolikas. Lisaks põllumajandusele elasid maiade kogukonnad ka käsitööst, metsast ja kauplemisest.

Kultuur, kunst ja ehitus

Maiade arhitektuur ja kunst on tuntud oma keerukuse ja mitmekesisuse poolest. Nad ehitasid suuri templipüramiide, paleesid, astroloogilisi vaatluskohtasid, kivist stelaesid ja pallimänge teenivaid areene. Linnaehitus ja kunstikombed varieerusid piirkonniti, mis peegeldab nii kohalikku loomet kui ka tihedat kaubavahetust teiste Kesk‑Ameerika rahvastega.

Kirjasüsteem, matemaatika ja astronoomia

Maiadel oli arenenud kirjakeel — hieroglüüfidena kirjutatud tekstid, mida graveeriti kivile, maaliti barjääridele ja kirjutati koorepärgamentidele. Nad kasutasid keerukat numbrite süsteemi, mis sisaldas ka nulli mõistet, ning vigesimaalset (kahekümnepõhist) numbriloogikat. Maiade teadlased ja preestrid uurisid tähti ja planeete, mis aitas neil koostada täpseid ajasüsteeme ja kalendreid (näiteks Tzolk'in ja Haab' ning Long Count), mida kasutati nii religioossetel kui ka maaelu juhtimise eesmärkidel.

Kõrgperiood ja tsivilisatsiooni levik

Maiade tsivilisatsioon jõudis oma tipu klassikalises perioodis (u. 3.–9. sajand pKr), mil tekkisid suured keskused nagu Tikal, Palenque, Copán ja teised. Maiade kultuur levis laialdaselt alal, mis hõlmas suurt osa tänapäevasest Mehhikost kuni Hondurase, Guatemala ja Põhja‑El Salvadorini. Mõnede hinnangute järgi võis inimeste arv tsivilisatsiooni laialdasel kõrgajal ulatuda mitme miljoni inimeseni.

Langus ja vallutused

9. sajandi paiku algas paljudes klassikalistes keskustes järkjärguline langus: linnad jäid osaliselt mahajäetuks ning elanike arv vähenes. Selle põhjuseid peetakse mitmepalgelisteks — keskkonnamuutused, põllumajanduslik ränk koormus, konfliktid, poliitilised paindumused ja majanduslikud probleemid võisid kõik kaasa aidata. Hiljem, 15. sajandil saabusid konkistadoorid, kes vallutasid lõpuks suurt osa Kesk‑Ameerikast. Hispaanlaste vallutused mõjutasid oluliselt maiade elu ja kultuuri, kui Euroopa haigused, sõjad ja koloniseerimine muutsid regionaalset tasakaalu ning integreerisid ala 16. sajandi jooksul laiemasse euroopalikku võrgustikku (Kesk‑Ameerika koloniseerimine).

Religioon ja rituaalid

Maiade maailmavaade oli tugevasti religioosne: paljud tegevused — põllumajandus, poliitika ja erakultuur — sidusid jumaluste ja kosmosega. Religioon hõlmas loomulikku maailma, astronoomiat, jumalusi ja esivanemate kummardamist; rituaalide seas olid templite ehitamine, ohverdused ja ballimängud, millel oli nii meelelahutuslik kui ka sümboolne tähendus.

Pärand ja tänapäev

Kuigi paljud klassikalised linnad jäid mahajäetuks, elas ja elab maiade kultuur edasi läbi keelte, kommetega ning käsitöö‑ ja kunstilise traditsiooni. Tänapäeval elavad maiad endiselt paljudes samades regioonides ja hoiavad elus mitmeid vanu tavasid. Maiade keeled on endiselt kasutuses — neid on mitu rühma ja üks tuntud näide on achi keel. Oluline kultuuriline pärand on ka etendus Rabinal Achi, mis peegeldab muinasjutte, ajalugu ja religioosseid motiive.

Arheoloogia ja kaitse

Arheoloogilised väljakaevamised on viimastel sajanditel aidanud mõista maiade ühiskonna keerukust: tekstide tõlgendamine, ehitiste rekonstrueerimine ja taime‑ ning loomajäänuste uuringud on avardanud pilti majanduslikest ja religioossetest seostest. Paljud maiade paigad on saanud UNESCO maailmapärandi nimistusse, neid külastatakse turismi ja teadusuuringute eesmärgil ning püütakse säilitada nii materiaalseid kui ka immateriaalseid pärandeid järgnevatele põlvedele.

Maiade pärand on mitmekihiline — see hõlmab nii grandioosseid kivirajatisi ja keerukaid teaduslikke teadmisi kui ka tänapäevaste maiade kogukondade elavaid keeli ja traditsioone. Uurimine ja koostöö kohalike kogukondadega aitab säilitada ning paremini mõista seda olulist osa inimkonna ajaloost.