Genealoogia ehk perekonnaloo uurimine: sugupuu, dokumendid ja andmebaasid

Genealoogia: avasta oma perekonnalugu — sugupuu, olulised dokumendid ja andmebaasid. Samm-sammult juhised, allikad ja nipid esivanemate leidmiseks.

Genealoogia on perekonna ajaloo uurimine. See on perekondlike suhete ja esivanemate (vanemad, vanavanemad, vanavanavanemad jne) uurimine. See on populaarne hobi Ameerika Ühendriikides ja paljudes teistes riikides.

Mõned inimesed näitavad oma perekonna ajalugu sugupuu abil. Sugupuu on diagramm perekonna liikmetest. Sugupuu abil näidatakse joonte abil, kuidas inimesed on omavahel seotud, näiteks inimesed, kes on abielus või kellel on lapsi.

Mõned inimesed hoiavad oma perekonnaloo andmeid arvutis asuvas genealoogia andmebaasis. Näited andmetest, mida inimene salvestab, on sünni-, abielu- ja surmajuhtumite kuupäevad ja kohad. Muud andmed, mida võib salvestada, on andmed sõjaväeteenistuse kohta, rahvaloenduse andmed, mis näitavad, kus esivanemad teatud ajal elasid, sisserändeandmed, haridus, ametid ja isegi esivanemate fotod. Andmebaasi koostav isik võib tavaliselt otsustada, et salvestab mitmesuguseid andmeid - uudisartikleid, perekonnas räägitud lugusid (suuline ajalugu), teavet religioossete tseremooniate, testamentide või pärandite kohta, teavet perekonna kirjadest, tavadest või sellest, kuidas maailma või kohalikud sündmused perekonda mõjutasid. Genealoogiaandmebaasi kasutamise eelised on järgmised: see aitab hoida andmeid korrastatuna, eriti kui suhted muutuvad; see võib luua mitut liiki graafikuid või tabeleid, kuhu on andmed sisestatud; see võib lihtsustada andmete jagamist teistega; ja see võtab vähem ruumi kui paber ja märkmikud.

Inimesed uurivad genealoogiat (perekonnalugu) mitmel põhjusel.

Miks inimesed genealoogiat uurivad

• Huvituse pärast: paljudele pakub põnevust teada, kust nende esivanemad pärinevad ja millised lood nende perel on.
• Perekondlikud sidemed: sugupuu aitab mõista sugulussuhteid ja säilitada perekondlikku mälestust järgmistele põlvedele.
• Meditsiinilised põhjused: teatud haiguste esinemine perekonnas võib aidata arste ja pärilikke nõustajaid.
• Õiguslikud ja pärimisküsimused: pärimised, kodakondsus- või kinnistusdokumendid võivad nõuda täpset perekonnaloole viitamist.
• Kultuuriline identiteet ja immigratsiooniuuringud: uurides esivanemate päritolu, võivad inimesed taastada keeletunnetust, usutavasid tavasid ja migratsiooniradasid.

Kust andmeid leida

Genealoogi uurimisel kasutatakse mitmesuguseid allikaid. Tüüpilised allikad on:

• Sünni-, abielu- ja surmatõendid – ametlikud registrid.
• Kirikuraamatud – ristimised, laulatused ja matused, eriti enne riiklike registrite tekkimist.
• Rahvaloendused – annavad teavet pere koosseisu, elukoha ja töö kohta teatud ajal.
• Immigratsiooni- ja passiandmed – laevade nimekirjad, siirete registrid.
• Sõjaväedokumendid – ajateenistus, mobilisatsioon, pensionid.
• Maanimekirjad, testamentid ja kinnistusaktid – tihti näitavad peresidemeid ja vara pärimist.
• Ajalehed ja nekroloogiad – sündmuste kuupäevad, elulood ja mälestused.
• Suuline ajalugu ja perekondlikud kirjad – isiklikud lood, nimede variandid, traditsioonid.
• Rahvusarhiivid, kohalikud arhiivid ja kirikukogudused – paljud varasemad dokumendid asuvad nendes institutsioonides.
• Veebiandmebaasid ja genealoogiasaidid – võimaldavad otsinguid ja mõnikord dokumentide pilte.

Kuidas alustada uurimist

• Alusta iseendast ja lähedastest: kogu olemasolevad dokumendid, fotod ja kuula sugulaste mälestusi.
• Koosta algne sugupuu paberil või arvutis ja märgi allikad iga väite juures.
• Tuvasta võtmedokumendid (sünnitunnistus, abielutunnistus, surmatõend) ja otsi neid arhiividest või registritest.
• Küsi abi perekonnaliikmetelt – nad võivad omada teadmisi või dokumente, mida sa ei tea.
• Kasutage otsingu puhul eri nimevariatsioone, vanu kirjapilte ja tõlkeid – nimed võivad aja jooksul muutuda.
• Dokumente skaneeri ja varunda andmeid nii kohalikult kui pilves.

Tarkvara ja andmevahetus

Genealoogias kasutatakse eri programme ja andmebaase sugupuude koostamiseks. Sageli kasutatakse vormingut GEDCOM andmete vahetamiseks eri programmide vahel. Online-andmebaasid võimaldavad dokumente üles laadida, otsida ja jagada teiste uurijatega. Andmebaasid on nagu eelpool kirjeldatud: need aitavad andmeid korrastada, luua graafikuid ja hõlbustada jagamist.

DNA ja genealoogia

Viimasel ajal on populaarsust kogunud DNA-testid, mis aitavad leida sugulasuhteid ja etnilist päritolu. DNA võib kinnitada või kahtluse alla seada dokumentidest tulenevaid hüpoteese. DNA-tulemusi tasub kasutada koos traditsiooniliste dokumentidega ning konsulteerida vajadusel eksperdiga, sest pärimise ja jagunemise mustrid võivad olla keerulised.

Kasutatavad meetodid ja head tavad

• Allikate tõestamine: ära jäta allikaid viitamata – sellega väldid vigaseid järeldusi.
• Kriitiline hindamine: kontrolli informatsiooni mitmest sõltumatust allikast.
• Pidage kirjeid: märgi igale andmele, kust see pärineb ja millal leidis aset.
• Ole ettevaatlik hüpoteeside esitamisel: tee vahet tõendil ja oletusel.
• Tunnista piiranguid ja vigu: vanad dokumendid võivad sisaldada trükivigu, vanu mõõtühikuid või omapära nimedes.

Tavalised probleemid ja kuidas neid vältida

• Nimede variatsioonid ja kirjavead – otsi fonetiilisi vasteid ja vanu kirjapilte.
• Adopteerimised, teised peresuhted ja varjatud abielud – need võivad segadust tekitada.
• Nime sarnasus eri põlvkondades – ära eelda, et sama nimi = sama isik.
• Võõrkeelsed dokumendid ja vanad käsikirjad – vajadusel kasuta tõlget või palu abi arhiivitöötajalt.

Privaatsus ja eetika

Genealoogia uurimisel tuleb arvestada inimeste privaatsusega. Kaasaegsete ja elavate isikute andmete avaldamine võib olla delikaatne ja mõnes riigis piiratud seadustega. Enne isiklike andmete jagamist küsi luba ja mõtle sellele, millist informatsiooni avalikustada.

Kust veel abi saada

• Kohalikud ja rahvuslikud arhiivid, raamatukogud ja muuseumid;
• Genealoogiaklubid ja -ühendused, kus jagatakse teadmisi ja kogemusi;
• Veebikursused, juhendmaterjalid ja foorumid.

Genealoogia on nii tehniline kui ka inimlik tegevus: see ühendab dokumentide uurimise, arhiivitöö ja pere lugude kogumise. Õige meetodiga võib see tuua häid avastusi, parema arusaama perekonnast ning säilitada väärtuslikku infot tulevastele põlvedele.

Küsimused ja vastused

K: Mis on geenimetülatsioon?

K: Kuidas näitavad inimesed oma perekonnalugu?

K: Milliseid andmeid saab salvestada genealoogia andmebaasi?

K: Millised on genealoogia andmebaasi kasutamise eelised?

K: Miks inimesed genealoogiat uurivad?

Otsing